Euroopa | Globaalne Eestlane

Euroopa

Üldkoosolek 10. detsembril. LESi Heategu 2020

Luksemburg - 27 november 2020 - 5:06AM
Kategooria: Euroopa

VÄE päeval ehk Välis-Eesti päeval on rahvuskaaslaste kogukonnad videopildis

Rootsi - 26 november 2020 - 11:54PM

Laupäeval, 28. novembril kell 17.00-19.00 (rootsi aeg) tähistatakse virtuaalse otseülekandena VÄE päeva ehk Välis-Eesti päeva Okupatsioonide ja vabaduse muuseumist Vabamu. Välis-Eesti päeva tähistatakse liikuva pühana novembrikuu viimasel laupäeval. 

VÄE päeva tähistamisest saab osa võtta Zoomi keskkonnas. Link on kättesaadav Vabamu kodulehel ning VÄE päeva ürituse lehel Facebookis. Üritust korraldab rahvastikuminister koostöös Vabamu ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikuga.

Selle aastase ürituse fookuses on rahvuskaaslaste kogukonnad videopildis, kus on võimalus näha filmilindile talletatud kaadreid Välis-Eesti kogukonna kokkusaamistest, sünnipäevadest, pulmadest või muudest tähtsatest sündmustest, mis ilmestaksid, kuidas on hoitud Välis-Eesti ringkondades Eesti traditsioone ja kultuuri. VÄE päeval toimuvad lisaks otselülitused rahvuskaaslaste kogukondadesse ning virtuaalne kontsert, mis kulmineerub ühislaulmisega.

Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul on rahvuskaaslaste kogukondades eestluse hoidmine, arendamine ja võimestamine meie endi kätes. „Selleks, et meie kultuur püsiks elus erinevates maailma piirkondades, kus eestlased elavad, peame ennekõike ise sealseid kultuuri hoidjaid tunnustama ja märkama. Siinkohal on väga oluline ühiste traditsioonide kujundamine vahemaast hoolimata. Teeb rõõmu, et juba on rahvuskaaslaste kogukondadest üle maailma tulnud sõnumid, et VÄE päeva tähistamise saatel plaanitakse üht mõnusat koosolemist perekonna või väikse sõpruskonnaga,“ ütles rahvastikuminister.

Vabamu tegevjuht Keiu Telve: „Praegusel ajal, kui paljud meist pole saanud pikalt külastada oma välisriikides elavaid lähedasi, on eriti oluline hoida ühendust teiste kanalite kaudu. Oleme Vabamut näinud üle kogu maailma Eesti juurte ja huviga inimeste kokkutulemiskohana. Väga hea meel, et sellele ebatavalisel ajal saame kutsuda inimesi virtuaalsilla kaudu muuseumisse, et tähistada üheskoos eestlaste võrgustikku laia haaret ja kokkuhoidmist.“

Kava
18.00 Virtuaalne kogunemine, lülitused Välis-Eesti kogukondadesse, õhtujuht Martin Tulit

Tervitussõnad rahvastikuminister Riina Solmanilt, Vabamu tegevdirektor Keiu Telvelt ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku esindajatelt 

18.20 Otselülitused kogukondadesse koos videomeenutustega
– Esimesena läheb kaamerapilt Rootsi, Stockholmi Eesti Majja, kus asub rootsieestlaste kultuurarhiiv. Rootsi Eestlaste Liidu esimees Sirle Sööt ja Eesti Noored Rootsis esindaja Ülemaailmses Eesti Noortevõrgustikus Nora Sööt räägivad põlvkondadevahelisest koostööst kultuuripärandi hoidmisel ja koostööst Eesti Filmiarhiiviga.

19.15 Kontsert: Duo Ruut ja ühislaulmine

19.45 Lõppsõnad

Kategooria: Euroopa

Prof Aino Järvesoo auhinnad Eesti rahva edasikestmise ja eestluse hoidjatele

Rootsi - 26 november 2020 - 10:12PM

Reedel, 27. novembril kell 12.00 (Rootsi aeg) antakse otse-eetris üle professor Aino Järvesoo nimelised auhinnad neile, kes on Eesti rahva edasikestmise ja eestluse hoidmisega ühiskonnas või meedia vahendusel eriliselt silma paistnud.

25 000-eurose auhinnafondi jagamise kohta tegi rahvastikuminister Riina Solmanile ettepaneku avaliku konkursi läbi viinud Pere Sihtkapital. Auhinnad antakse välja kolmes kategoorias: elutöö eest, silmapaistva meediategevuse eest eesti rahva ja eestluse kestmise käsitlemisel ning eesti kultuuri ja keele hoidmise eest välismaal.

Aino Järvesoo, kelle sünnist möödus hiljuti 110 aastat, oli suure missioonitundega naine. Tema soov oli, et eesti rahvas kestaks ning ta panustas selle eesmärgi saavutamiseks suure osa oma ajast ja varast. „Mis on tähtsam kui rahva püsimajäämine?“ küsis Aino Järvesoo.

Auhindade üleandmisel saavad sõna rahvastikuminister Riina Solman, Pere Sihtkapitali nõukogu liige akadeemik Tarmo Soomere ja Pere Sihtkapitali nõukogu esinaine Katrin Kiisk ja kõik laureaadid. Meeleolu loob Laikrete perebänd.

Ülekannet saab jälgida Postimehe portaalist.

Aino Järvesoost ja tema auhinnast saab lähemalt lugeda SIIT. 

Kategooria: Euroopa

Uus Eesti film “O2” NÖFFi lõpufilm kui kirss tordil

Rootsi - 26 november 2020 - 9:00AM

På svenska: Estonian-made spy thriller “O2”

Reedel, 27. novembril lõpeb Novembriööde filmifestival NÖFF uue Eesti filmiga “O2” (2020). COVID-19 piirangute tõttu toimub Stockholmi Eesti Majas kolm seanssi: kell 15.00, 18.00 ja 21.00. Vajalik on registreerimine e-posti teel clubestetic@gmail.com, kirjutades mis kellasele seansile soovite tulla. 

Filmi  tegevus viib Molotovi-Ribbentropi pakti aegsesse Eestisse – aastasse 1939. Eesti Sõjaväeluure (O-2) kapten naaseb kodumaale, et uurida oma ametivenna salapärast surma. Jälgi ajades joonistub aga üha selgemalt välja Punaarmee Eesti okupeerimise plaan, milles on oma osa mängida Nõukogude sõjaväeluurel. Peaosas on Priit Võigemast, kes on paljudele tuntud Pearu rollist filmis “Tõde ja õigus” (2019). Filmis on kasutatud Konstantin Pätsi kõnega filmikaadreid, mis pärinevad REL arhiivist. Režissöör: Margus Paju

Loe filmist rohkem SIIT

Novembriööde filmifestivali NÖFF korraldab Estetic filmiklubi. Piletihind on Estetic filmiklubi liikmele 80 kr, mitteliikmele 100 kr. Filmi pikkus 1 h 40 min, inglisekeelsed subtiitrid.

Eesti Maja Restoran on avatud.

Klubi Estetic
clubestetic@gmail.com

På grund av COVID-19 restriktioner har vi tre föreställningar: kl 15.00, 18.00 och 21.00. Föranmälan till clubestetic@gmail.com krävs där ska anges vilken tid ni kommer.

Filmens handling utspelar sig i Molotov-Ribbentroppaktens tid i Estland – 1939. En kapten i Estlands militära underrättelsetjänst (O-2) återvänder till hemlandet för att utreda en kollegas mystiska död. När han följer spåren märker han allt tydligare att Röda armén smider planer på att ockupera Estland i samarbete med den sovjetiska militära underrättelsetjänsten. I filmen har man använt filmupptagning om tal av presidenten Konstantin Päts som kommer från Sverigeesternas Riksförbunds arkiv. Regissör: Margus Paju.

Läs mer om filmen HÄR

Filmfestivalen NÖFF anordnas av Föreningen Estetic.
Inträde 80 kr för föreningens medlemmar, 100 kr för icke-medlemmar.
Filmen 1 tim 40 min, med engelsk text.

Estniska Husets restaurang är öppen. 

Föreningen Estetic
clubestetic@gmail.com

 

Kategooria: Euroopa

Teaduslik Selts kutsub tähistama emakeelse ülikooli 101. aastapäeva

Rootsi - 26 november 2020 - 8:08AM
1945. aastast alates on Eesti Teaduslik Selts Rootsis tähistanud
1. detsembril Tartu Ülikooli aastapäeva. Nii toimub ka sellel aastal aktus, mis küll COVID-19 pandeemia tõttu toimub esmakordselt hübriidvormis – külalised on virtuaalselt Zoomis ja üksnes esinejad füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas.

Kõik huvilised on oodatud aktusele teisipäeval, 1. detsembril kell 18.00 Zoomis https://us02web.zoom.us/j/81476325162?pwd=MVhpeGhNbTlST2dVNDlmdlhXWWJXdz09

Kuigi Tartu ülikooli alguspunkt on 30. juunil 1632, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis’e asutamisüriku, tähistame juubelit 1. detsembril, sest 1. detsembril 1919 alustas Tartu Ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. 

KAVA
  • Avamine, ETSR esimehe kohusetäitja Piret Villo
  • Avakõne, suursaadik Margus Kolga
  • Videotervitus Tartu Ülikoolilt, rektor Toomas Asser
  • Muusikaline vahepala, laul Tiina Adamson, klaveril Britta Virves
  • Luulet esitab Kairi Ilison
  • Teaduslik ettekanne ”Koroonaviirusest ja vaktsiinidest” Helena Faust
  • Tervitus, ETSR Lõuna – Rootsi osakonna esimees Pille Pruulmann Vengerfeldt
  • Lõppsõna, ETSR aseesimees Sirle Sööt

Ettekanne käsitleb koroonaviirusi, COVID-19 haigust, ravi, vaktsiini arendust ja litsentseerimist.

Helena Faust Foto erakogu

Helena Faust töötab Rootsi Ravimiameti litsentseerimise osakonna vaktsiini töögrupis vaktsiinide efektiivsuse hindajana. Just hetkel on tal käsil Biontechi/Pfizeri koroonavaktsiini litsentseerimine. Hariduselt on ta meditsiiniline mikrobioloog. Ta on avaldanud teaduslikke publikatsioone peamiselt inimese papilloomviiruse seroepidemioloogia ja vaktsinoloogia valdkonnas. Doktorikraadi omandas ta 2012 aastal Lundi Ülikoolis, teadusmagistri kraadi molekulaarbioloogia alal Tartu Ülikoolis 2005. aastal. 

Eesti Teaduslik Selts Rootsis
teaduslikselts@gmail.com

 

Kategooria: Euroopa

Uus veebiseminari sari "Mina, eestlane"

Luksemburg - 25 november 2020 - 5:03AM
Kategooria: Euroopa

10, rue Willy Goergen, L-1636 Luxembourg

Luksemburg - 24 november 2020 - 5:02AM
Kategooria: Euroopa

Virtuaalne konverents pagulaskirjastustest ja -kirjanikest

Rootsi - 22 november 2020 - 10:37PM
Laupäeval, 21. novembril toimus rahvusvaheline virtuaalne konverents eesti pagulaskirjastustest ja -kirjanikest. Sellel sügisel möödub Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomisest 70 aastat, Bernard Kangro sünnist 110 aastat, Kalju Lepiku ja Ilmar Külveti sünnist 100 aastat.  Vaata järgi SIIT

Avasõnadsuursaadik Margus Kolga Stockholmi Eesti Majas. 

Pagulaskirjastuste sünnist ja hääbumisest – Tiit Pruuli, akirjanik ja ettevõtja (Eesti)

Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastus kui eestlaste globaalne võrgustik interneti-eelsel ajastulJanika Kronberg, ajakirja “Looming” peatoimetaja (Eesti)

Külveti käekõrval: kirjaniku sõnum 21. sajandilePiret Noorhani, Väliseesti Muuseumi peaarhivaar (Kanada)

Mälestusi Kalju Lepikust ja Bernard Kangrost Eesti Kirjanike Kooperatiivi tähendustest eesti kultuuriloos Sirje Kiin, kirjandusteadlane (USA)

Bernard Kangro ja Ivar Ivaski kirjavahetusest Maarja Hollo, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur (Eesti)

Mälestusi Eesti Kirjanike KooperatiivistPille Mai-Laas ja Madis Laas (Rootsi)

Korraldajad:
Eesti Vabariigi suursaatkond Stockholmis
Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakond
Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing
Väliseesti Muuseum

Suursaadik Margus Kolga pidamas avakõne Stockholmi Eesti Majas. Foto: Sirle Sööt Algse plaani kohaselt pidi kõik toimuma Lundi Eesti Majas, kuid COVID-19 pandeemia kasvu tõttu toimus kogu üritus virtuaalselt. Foto: Sirle Sööt Tiit Pruuli meenutamas vabaduse lõhna Lundis … Foto: Sirle Sööt Mari Kalkun Võrumaal oma kodus esitamas laule Bernard Kangro sõnadel Foto: Sirle Sööt Piret Noorhani Kanadas rääkimas Ilmar Külvetist Foto: Sirle Sööt Pille-Mai Laas ja Madis Laas meenutamas Eesti Kirjanike Kooperatiivi likvideerimist Lundis Foto: Sirle Sööt

Mis on pagulaskirjandus? Loe lähemalt SIIT
Kuula Eesti lugu. Eesti Kirjanike Kooperatiiv (11.03.2017)

Vaata Meie külalisi. Ilmar Külvet Washingtonist (1988)
Vaata Carte blanche: Ilmar Külvet (1996)
Vaata Külaline Oklahomast. Ivar Ivask Eestis (1988)
Vaata Vaba Eestlane (1990)
Vaata Süda ei põle ära (1989)
Vaata Ainult üks Kangro (1990)
Vaata Kirjandusõhtu kahe juubilariga. Bernard Kangro 80 ja Kalju Lepik 70 (1990)
Vaata Nägu koduaknas (1990)
Vaata Mälestus sinistes kildudes. Bernard Kangro (1992)
Vaata Kodust punaste pihlade all. Kalju Lepik (1993)

Kategooria: Euroopa

Estetic filmiklubi kutsub virtuaalkinno vaatama komöödiat “Ükssarvik” (2019)

Rootsi - 20 november 2020 - 8:16AM

På svenska: Estnisk film “Enhörningen” (2019)

Eesti film “Ükssarvik” (2019) komöödia / draama 
AEG: Reedel, 20. novembril kell 18.00
KOHT: Oma kodus / Stockholmi Eesti Maja, Wallingatan 34
KORRALDAJA: Estetic filmiklubi
FILMIKLUBI TOETUS: 70/ 100 kr

COVID-19 pandeemia piirangute ajal saate turvaliselt vaadata filmi oma kodust. Ootame füüsiliselt Eesti Majja vaid neid kinosõpru, kellel kodus vaatamisvõimalus puudub. Pärast filmi on vestlus filmitegijatega Zoomis.

UUDIS! Osale filmiõhtul oma kodust
– Virtuaalne kinoseanss reaalajas (algus 18.00)

Kodust vaatamiseks 
1. Maksa filmi vaatamise tasu

a) Klubi Estetic liikmetele 70 kr
b) mitteliikmetele 100 kr
SWISH 072-519 04 80 või BG 537-1380 – selgitus “Ükssarvik”.
2. Saada e-postiga teade clubestetic@gmail.com, et soovite vaadata filmi kodust ja olete osavõtutasu maksnud.
3. Enne filmi algust saadetakse teile e-postiga kaks linki – virtuaalkino link ja 
Zoomi vestluse link, mille kaudu saate osaleda vestlusel filmitegijatega. 
NB! Registreerimine virtuaalkinno lõpeb kell 17.45!

Millest film räägib?

“Ükssarvik” on palju enam kui komöödia. “Ükssarvik” kergitab katet iduettevõtete pööraselt maailmalt ja aitab ka valdkonnast kaugetel inimestel aru saada maailmast, mille kohta käivaid edulugusid on kõik kuulnud, kuid saavutuste hinda teavad vähesed.

“Ükssarvik on midagi väga haruldast, väga müütilist, mis võib-olla on olemas, võib-olla ei ole olemas. Start-up-maailma keeles on üksssarvik idufirma, mille väärtus on vähemalt miljard dollarit,” selgitab filmitegija Rain Rannu, kes on ka ise iduettevõtja.

Peategelast Õiet mängiv Liisa Pulk tunnistas, et teadis enne filmimist start-up’idest väga vähe. “Viimased aastad Eestis räägitakse nii palju idufirmadest ja start-up’idest. Me kogu aeg loeme seda uudistest ja lehtedest, aga kui paljud eestlased üldse oskavad öelda, mis asi on idufirma? Sa tead, et Telliskivis toimetavad mingid inimesed, kes teevad midagi start-up’ilikku. Aga mis asi see on, mis see sisu on, minu arust see ongi see, mis on selle filmi suurim väärtus.”

Filmi võtted toimusid mõned nädalad Eestis ja ka ühe nädala San Francisco piirkonnas. 

Rannu kinnitas, et Eesti kuvand San Franciscos on jätkuvalt selline, et Eesti on start-up’ide kasvulava. “Eesti on riik, kus on elaniku kohta kõige rohkem start-up’e”.

Loe ka Arvustus. Pivot, pivot! Laperdava ükssarviku lugu. Andrei Liimets
Loe ja kuula Äripäevast Miks sündis film “Ükssarvik”? 

Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees:

Ükssarvik on ülihea! Nii head huumorit Eesti filmilt poleks julgenud oodatagi ja kõik stereotüübid ja allhoovused olid väga hästi välja mängitud. Teemakaugele kindlasti ka väga hea sissejuhatus valdkonda. Startupimaastikul saab uueks “Kevadeks,” mida iga aasta uuesti vaadata.

Vaata treilerit SIIT

Avatud Stockholmi Eesti Maja Restoran.

Estetic filmiklubi 
Sirle Sööt
072-519 04 80

Enhörningen (2019)

En start-up-komedi av teknologiföretagaren Rain Rannu, som berättar om två unga företagares väg från hemmagaraget till världens teknologiska Mecka, Silicon Valley. Den fartfyllda filmen ger en verklighetstrogen och färgrik bild av glädjeämnen och problem vid skapandet av ett teknologiföretag, av förtroenden och drömmar, av galenskap och dumdristighet. Inspiratörer har förstås varit världens alla Steve Jobsar, Bill Gatesar, Mark Zuckerbergar och Elon Muskar. Alla drömmer om miljarden. Berättelsen grundar sig på mer än 30 verkliga start-up-företagares ibland otroliga och komiska episoder och erfarenheter under de senaste 15 åren. Regissör: Rain Rannu.

Efter filmen diskussion med filmskaparna via Zoom. 

Läs mer om filmen HÄR
Se trailer HÄR

NYHET! Du kan titta på filmen hemma (en virtuell biovisning i realtid)
1. Betala in deltagaravgift

a) för Club Estetic medlemmar 70 kr 
b) icke-medlemmar 100 kr
SWISH 072-519 04 80  eller BG 537-1380 – förklaring “Ükssarvik”.
2. Skicka mejl till clubestetic@gmail.com  med meddelandet att du har betalat avgiften och du vill titta på filmen hemma.
3. Före filmen skickas till dig med e-posten två länkar – en länk till virtuell biovisning
och en annan länk till samtalet med filmskaparna i Zoom. 
OBS! Vi stänger biljettförsäljningen till virtuell bioseans kl 17.45!

På grund av COVID-19 är välkomna till Estniska Huset endast de som inte kan titta på filmen hemma!

Estniska Husets restaurang är öppen. 

Estetic filmiklubi 
Sirle Sööt
072-519 04 80

Tom Marcussoni osas näeme Eesti juurtega Hollywoodi näitlejat Johann Urbi Afterwork eesti moodi – saunabussiga loodusesse Äriplaanid saunalaval Peategelane programmeerija Tõnu (Henrik Kalmet) Kui juhe on koos… Peategelane Õie (Liisa Pulk) on tegija

Kategooria: Euroopa

De små båtarna och den stora flykten

Rootsi - 19 november 2020 - 9:34PM
Den 19 november höll Mirja Arnshav ett föredrag “De små båtarna och den stora flykten” i Estniska Lärdomssällskapet i Sverige. Åtta personer deltog i Estniska Huset och 53 personer virtuellt via Zoom. 

Mirja Arnshav, en doktorand vid Stockholms univeristet, presenterade sin doktorsavhandling “De små båtarna och den stora flykten. Arkeologi i spåren av andra världskrigets baltiska flyktbåtar”.

Hennes studie om baltiska flyktbåtar handlar om affekt, där hon med inspiration från fenomenologin beskriver hur ting kan ha en förmåga att väcka tankar och känslor. Det andra handlar om arkeologiska narrativ och hur ett fokus på tingen kan ge en särskild slags förståelse av historien och nya perspektiv på den. Det tredje området, som även är studiens viktigaste inspirationskälla, är objektbiografin, som med tingen i fokus tar fasta på dessas sociala relationer och intresserar sig för hur de förändras över tid.

“Det är spörsmål som kretsar kring minne, affekt och materialitet och som också
tangerar diskussionen om det förflutnas närvaro i nuet,” säger Mirja Arnshav.

Studien har fokus på tre övergripande frågor:

  • Vilka är de båtar som anses vara baltiska flyktbåtar?
  • Vilka minnen och berättelser kan knytas till dem?
  • Vad betyder de för människor idag, och vad gör de med sin omgivning? Mirja Arnshav i Estniska Lärdomssällskapet i Sverige den 19 november 2020. Foto Sirle Sööt Lyssna på intervju med Mirja Arnshav HÄR

Doktorsavhandling finns i bokform kan laddas ner HÄR  eller köpas HÄR.

Mirja Arnshav driver tillsammans med Anna Arnberg förstudien Flykten från Baltikum vid Sjöhistoriska museet.

Estniska Lärdomssällskapet i Sverige

Mirja Arnshav, Stockholmi ülikooli doktorand, tutvustas Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis oma doktoritööd “Need väiksed paadid ja see suur põgenemine”. Tema uurimistöö eesmärk on säilinud põgenikepaatidest luua arheoloogiline narratiiv põgenemisest ja selle järelmõjust ning uurida, kuidas alused põgenemist kajastavad, mis neist pärast põgenemist sai ning kuidas inimesed paatidesse ja nende ajaloosse tänapäeval suhtuvad. Need küsimused puudutavad mälu, emotsioone ja materiaalsust ning on seotud aruteluga mineviku olemasolu kohta olevikus. 

Loe ka “Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate” Maarja Merivoo-Parro 17.11.2020

Doktoritöö raamatu vormis on allalaetav SIIT ja seda saab osta SIIT

Loe ka Novaatorist “Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate” Maarja Merivoo-Parro 17.11.2020

Mirja Arnshav on tegev ka Mereajaloomuuseumi projektis “Põgenemine Baltikumist”. 

Eesti Teaduslik Selts Rootsis

Kategooria: Euroopa

Virtuaalne konverents pagulaskirjastustest ja -kirjanikest

Rootsi - 16 november 2020 - 11:27PM
Laupäeval, 21. novembril kell 17.00 Rootsi aja järgi algab rahvusvaheline virtuaalne konverents eesti pagulaskirjastustest ja -kirjanikest. Sellel sügisel möödub Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomisest 70 aastat, Bernard Kangro sünnist 110 aastat, Kalju Lepiku ja Ilmar Külveti sünnist 100 aastat. 

KAVA

Avasõnad – suursaadik Margus Kolga

Pagulaskirjastuste sünnist ja hääbumisest – Tiit Pruuli.
akirjanik ja ettevõtja (Eesti)

Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastus kui eestlaste globaalne võrgustik interneti-eelsel ajastulJanika Kronberg, ajakirja “Looming” peatoimetaja (Eesti)

Külveti käekõrval: kirjaniku sõnum 21. sajandilePiret Noorhani, Väliseesti Muuseumi peaarhivaar (Kanada)

Mälestusi Kalju Lepikust ja Bernard Kangrost Eesti Kirjanike Kooperatiivi tähendustest eesti kultuuriloos Sirje Kiin, kirjandusteadlane (USA)

Bernard Kangro ja Ivar Ivaski kirjavahetusest Maarja Hollo, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur (Eesti)

Mälestusi Eesti Kirjanike KooperatiivistPille Mai-Laas jt. (Rootsi)

Üritus toimub Zoomi keskkonnas virtuaalselt. Registreerunutele saadetakse link ürituse toimumise aadressiga. 

Registreerumine: https://rb.gy/def5q5 

Kellel Zoomi ei ole, saavad osaleda füüsiliselt ka Stockholmi Eesti Majast. Videosilda Stockholmis korraldab Eesti Teaduslik Selts Rootsis. 

Korraldajad:
Eesti Vabariigi suursaatkond Stockholmis
Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakond
Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing
Väliseesti Muuseum

Mis on pagulaskirjandus? Loe lähemalt SIIT
Kuula Eesti lugu. Eesti Kirjanike Kooperatiiv (11.03.2017)
Vaata Külaline Oklahomast. Ivar Ivask Eestis (1988)
Vaata Süda ei põle ära (1989)
Vaata Ainult üks Kangro (1990)
Vaata Kirjandusõhtu kahe juubilariga. Bernard Kangro 80 ja Kalju Lepik 70 (1990)
Vaata Nägu koduaknas (1990)
Vaata Mälestus sinistes kildudes. Bernard Kangro (1992)
Vaata Kodust punaste pihlade all. Kalju Lepik (1993)

Kategooria: Euroopa

Mai Raud-Pähni 100 aasta juubeliõhtu toimus hübriidvormis

Rootsi - 6 november 2020 - 12:23PM
Mai Raud-Pähnil täitus 2. novembril 100 aastat. Seda tähistas Rootsi Eestlaste Liit ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis koos teiste organisatsioonidega ning Mai tuttavate ja sõpradega üleilma 5. novembril Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomi vahendusel.

COVID-19 kasvava pandeemialaine tõttu otsustas suur osa külalistest, kes olid plaaninud tulla Eesti Majja, jääda siiski koju ja osaleda virtuaalselt. Nii otsustas viimasel hetkel ka juubilar ise ja Mai kodus Gröndalis seati kiiresti sisse virtuaalstuudio. 

Juubeliõhtu sissejuhatuseks vaadati virtuaalset näitust Mai Raud-Pähni hõbedauurimisest, et külalistel oleks ettekujutus Balti hõbedast, mida Mai aastakümneid uuris. 

Juubeliõhtu avasõnad ütles Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu esimees ja Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aseesimees Mai juurest Gröndalis. “Oleme õnnelikud, et elame tehnoloogia ajastul ja saame üksteisega üleilma kontakti hoida ja virtuaalselt Mai 100. juubelit tähistada.” 

Alustuseks vaadati üheskoos pilte Mai Raud-Pähni isiklikust fotokogust. Esimeseks pildiks oli Mai ema Anna Treumanni (sünd. 1883 Läänemaal Hanilas) ja isa Märt Raua (sünd. 1881 Puhja kihelkonnas Tartumaal) kihluspilt 1910. aastal. Viimasel pildil oli Mai Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamisel ESTIVALi galaõhtul Stockholmi raekoja kuldses saalis. 

Seejärel said külalised osa Mai videoloengu lühiversioonist “Balti hõbeda uurimisest”, kus Mai rääkis lähemalt oma elutööst.

Tema uurimisobjektiks olid eeskätt Tallinna hõbesepad ja nende looming kuni 18. sajandini. Balti hõbeda uurimise juurde suunas teda Stockholmi ülikoolis prof Sten Karling, kes oli suur Eesti austaja ja kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1933–1941. Kui Mai 1964. aastal oma kandidaaditööga “Rootsi hõbesepad Tallinnas” Stockholmi ülikooli juures valmis sai, soovitas prof Karling Mail uurimist jätkata. 1972 valmis Mail litsentsiaaditöö “Uurimus vanemast hõbesepisest Tallinnas 1474 – umbes 1650”. Mai on oma uurimisvaldkonda aja jooksul laiendanud kuni 18. sajandini ja avaldanud hulgaliselt teaduslikke artikleid, neist viimase 2015. aastal Eesti Teadusliku Seltsi Aastaraamatus XV. 

“Mul on kahju, et mul ei õnnestunud välja anda sellist ülevaatlikku raamatut nagu minu konkurent Annelore Leistikow Saksamaal,” ütles Mai Raud-Pähn sirvides raamatut “Baltisches Silber”. Maile pakuti korduvalt amanuensi kohta, kuid ta ei saanud seda ema haiguse tõttu vastu võtta. Kui ta oli juba mitu korda ära öelnud, siis pärast enam ei pakutud. “Hõbeda uurimise ajal käisin Bukowskis ja Stockholmi linnaoksjoni juures hõbeda eksperdina kinnitamas asjade ehtsust ja päritolu. Satud niisuguse ala peale millest sul varem ei olnud üldse aimu, hakkad uurima ja järsku oledki mingisugune ekspert,” rääkis Mai.

Pärast loengut kõlas Heino Elleri “Orus” ja “Jõel” flöödil ja klaveril Evelyn Paju ja Toomas Tuulse esituses. Seejärel edastas juubilarile õnnitluse Eesti Vabariigi Presidendilt suursaadik Margus Kolga.

Toomas Tuulse on rootsieestlastele tuntud kui pianist ja koorijuht. Vaid vähesed teavad, et ta oma ema Liidia Tuulse jälgedes kirjutab ka luuletusi. Toomas Tuulse deklameeris rootsi keeles oma luulevaramust “Üks klaasike vett” ja “Kivid mu taskus”, mille Kairi Ilison oli tõlkinud eesti keelde ja esitas need ka eesti keeles. Luuletused olid trükitud ka juubeliõhtu kavalehele. “Kui ma loen neid luuletusi sellelt kavalehelt, on mul tunne nagu oleksingi need kirjutanud sulle, armas Mai,” ütles Toomas juubilari õnnitledes.

Juubeliõhtu ettevalmistamise käigus koguti õnnitlusi ja lugusid Maist. Kristiina Viira rääkis Zoomi vahendusel loo, kuidas tema ema Ellen Olsson, neiupõlves Tugedam, tellis Mailt 1968. aastal Kristiina gümnaasiumi lõpetamise puhul plakati, sest Mai oli väga hea joonistaja. Et Mai oli väga hea karikaturist, seda sai Kristiina teada alles juubeliõhtul Mai pildialbumi tutvustamisel.  

Sirle Sööt luges ette Maile saabunud tervitused ja kirjad ning Eesti Majast mängiti ette üleilma saabunud videotervitused. Teiste hulgas õnnitlesid Maid Baltic Heritage Networki poolt Piret Noorhani Torontost, Kalli Klement Eesti Rahvakunsti Huviringist TRIINU ja Estonia primadonna Milvi Laidi poeg Jaan Zimmerman ning Piret Kriivan Vikerraadio ajaloosaatest “Eesti lugu”. Ivar Paljaku videotervitus lõppes lauluga “Ta elagu … ja klaasid kokku kõlagu!” Nii tõstsid ka kõik külalised klaasid Stockholmi Eesti Majas ja oma kodudes Mai terviseks.

Stockholmi Eesti Majja kogunenud külalistele pakuti õhtu lõpetuseks Liiu Viru valmistatud juubelitorti. Enne lahkumist üllatas juubilari Lena Kristina Tuulse 100-aasta vanuses õhtukleidis, mille ta oli ostnud antikvariaadist just Mai juubeliõhtuks. Lena Kristina esitas Maile südamliku soololaulu, mida klaveril saatis abikaasa Toomas Tuulse. 

Mai Raud-Pähn tänas kõiki külalisi õnnesoovide, lillede ja annetuste eest REL fondi, mille ta ise aitas luua eesti keele õpetuse ja eestikeelse noortetegevuse toetuseks.

Mai Raud Pähn oma kodus Gröndalis 05.11.2020 Foto: Sirle Sööt

Rahvuslik Kontakt
info@sverigeesterna.se

Vaata pilte SIIT

Kategooria: Euroopa

Algas Välis-Eesti kogukondade elu kajastatavate filmikaadrite kogumisaktsioon

Rootsi - 5 november 2020 - 12:03PM

Hea väliseestlane!

Kutsume Sind osalema okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ja ETV2 ühises Välis-Eesti kogukondade elu kajastatavate filmikaadrite kogumisaktsioonis, mis kestab 31. detsembrini 2020.

Vabamu tegevjuht Keiu Telve: „01.novembril alanud aktsiooniga soovime ärgitada väliseestlasi edastama meile vanu filmikaadreid, kuhu on salvestatud Välis-Eesti kogukonna kokkusaamised, sünnipäevad, pulmad või muud tähtsad sündmused, mis ilmestaksid, kuidas okupatsiooni ajal hoiti Välis-Eesti ringkondades elus Eesti traditsioone ja kultuuri. Isegi siis, kui tundub, et filmitu kirjeldab väliseestlaste lihtsat igapäevaelu, võivad ajaloo salvestamise ning meie riigi vabaks saamise loo rääkimise kontekstis olla need kaadrid vägagi unikaalsed. Seega innustame kõiki väliseestlasi oma filmiarhiive läbi vaatama ja aktsioonis osalema.“

Keiu Telve lisas: „Vabamuni on jõudnud väliseestlaste filmikaadreid ka varem. Näiteks on meil 8 mm filmilindile talletatud unikaalsed kaadrid 1967. aastal Montrealis maailmanäituse ajal toimunud Eestlaste Kohtumispäeva kontsert-meeleavaldusest, mille filmis Nõukogude paviljonis töötanud eestlane Lemmik-Jaak Sirk. See filmilõik on heaks illustratsiooniks, kuidas väliseestlased tahtsid ja püüdsid säilitada sidet oma juurte ja kultuuriga.”

Aktsiooni käigus kogume filmikaadreid, mis on salvestatud 8 mm ja Super8 filmilintidele. Valik kogutud kaadritest tuuakse ETV2 vaatajani saatesarjas „8 mm ELU“ ning talletatakse Vabamu kogudesse.

Juba olemasolevaid ning esimesi kogutud kaadreid saab näha 28. novembril kell 18.00 toimuval Välis-Eesti päeval, mis toimub Vabamu muuseumis ning mida saab jälgida ka internetis. Täpsem info sündmuse kohta tuleb peagi Vabamu kodulehele

Saatesari „8 mm ELU“ on linastunud edukalt Eesti Rahvusringhäälingu kanalitel ja kogunud suure hulga vaatajaid. Kahel esimesel hooajal olid fookuses kodueestlaste jäädvustatud filmikaadrid. Nüüd soovitakse vaatajateni tuua lugusid Välis-Eestist.

Aktsiooni käigus kogutakse filmikaadreid nii digitaalsel kujul kui ka filmirullidel. Tingimused filmikaadrite edastamiseks on kirjas Vabamu kodulehel: https://vabamu.ee/kogud/valis-eesti-filmiparand

Dear Estonian abroad,

We invite you to take part in the joint collection initiative of the Vabamu Museum of Occupations and Freedom and ETV2 for films recording the lives of Estonian communities abroad. The initiative is set to last until 31 December 2020.

The Vabamu’s executive director Keiu Telve said, “The goal of the initiative that started on 1 November is to invite Estonian communities abroad to send us their old films recording any meetings, birthdays, weddings or other important events in their communities that show how they maintained Estonian traditions and culture abroad during the occupation. Even if you feel the film only shows the simple day-to-day lives, such films may prove to be one of a kind in the context of recording history and telling the story of how our country regained its independence. Therefore, we encourage all Estonians to go through their film archives and take part in the initiative.”

Keiu Telve added, “This is not the first time the Vabamu has received films from Estonian communities abroad. For example, we have unique images on 8 mm film of the concert-demonstration that took place during the Estonian meet-up day in Montreal during the international exposition Expo 67. This film was taken by Estonian Lemmik-Jaak Sirk, who worked in the expo pavilion of the Soviet Union. This film is an excellent example of how they have always wanted and tried to stay in touch with their roots and culture.”

The collection initiative targets films recorded on 8 mm and Super8 film. A selection of the collected films will be shown on ETV2 in a series called 8 mm ELU (LIFE on 8 mm) and stored in the Vabamu’s collections.

Existing and newly acquired recordings can be seen during Foreign Estonians Day, celebrated at the Vabamu on 28 November at 18:00. The event will also be broadcast online. Details for the event will soon be available on the Vabamu’s website.

The series 8 mm ELU (LIFE on 8 mm) has successfully aired on Estonian Public Broadcasting channels and gained significant views. The first two seasons focussed on films recorded by local Estonians. Now, the show makers want viewers to see the stories of Estonian communities abroad.

The initiative targets both digital and analogue film tapes. Visit the Vabamu’s website at https://vabamu.ee/collections/film-collecting-campaign-of-estonian-communities-abroad to read about conditions for film submission.

Lisainfo/ Further information:
Ingrid Piirsalu
Marketing and Communication Manager
Phone: + 372 5646 4035
ingrid@vabamu.ee

Vabamu Museum of Occupations and Freedom
Toompea 8, 10142 Tallinn
www.vabamu.ee

Kategooria: Euroopa

BRIEFLY IN ENGLISH ...

Luksemburg - 4 november 2020 - 3:56AM
Kategooria: Euroopa

Filmisõbrad, algab Novembriööde Filmifestival NÖFF!

Rootsi - 25 oktoober 2020 - 9:11AM

På svenska: Vänner av estnisk film! Årets NÖFF börjar 30/10

Estetic Filmiklubi ootab taas kõiki filmisõpru Stockholmi Eesti Majja, et viiel järjestikusel reedel vaadata koos häid Eesti filme. Selle aasta NÖFF programmis domineerivad Eesti ajalugu tutvustavad põnevusfilmid. Kavast leiab ka ühe lõbusa filmi moodsast Eestist ja Telliskivi Loomelinnaku idufirmade eduloost. Filmiõhtud algavad kell 18.00. Pärast filmi virtuaalsed kohtumised filmirezissööridega. Avatud on Eesti Maja Restoran. 

#NÖFF eelsoojendusfilm, millele järgneb Halloweeni pidu
R 30/10 18.00 “Must alpinist” (2015) Loe lähemalt SIIT

#NÖFF programm 2020
R 6/11 18.00 “1944” (2015) Loe lähemalt SIIT
R 13/11 18.00 “Talve” (2019) Loe lähemalt SIIT
R 20/11 18.00 “Ükssarvik” (2019) Loe lähemalt SIIT
R 27/11 18.00 “O2” (2020) Loe lähemalt SIIT

Tere tulemast!

Estetic filmiklubi
Info: Sirle Sööt, 072 519 04 80
info@sverigeesterna.se

Estetic filmklubb välkomnar allar filmvänner till Estniska Huset i Stockholm för att  under fem fredagar i rad tillsammans se på estniska filmer. I årets program för NÖFF (Novembriööde Filmifestival – Novemberkvällars Filmfestival) dominerar actionfilmer baserade på estnisk historia. I programmet finns även en glad film om det moderna Estland genom ett start-up företags framgångssaga. Filmkvällar börjar kl 18. Efter varje visning följer möjlighet till en diskussion eller virtuell frågestund med regissören. Estniska Husets restaurang har öppet.

#NÖFF uppvärmningsfilm med efterföljande Halloweenfest
R 30/10 18.00 “Spök alpinisten” (2015) Läs mer HÄR

#NÖFF program 2020
R 6/11 18.00 “1944” (2015) Läs mer HÄR
R 13/11 18.00 “Vinter” (2019) Läs mer HÄR
R 20/11 18.00 “Enhörningen” (2019) Läs mer HÄR
R 27/11 18.00 “O2” (2020) Läs mer HÄR

Välkomna!

Estetic filmklubb
Info: Sirle Sööt, 072 519 04 80
info@sverigeesterna.se

Kategooria: Euroopa

Mai Raud Pähn 100

Rootsi - 6 oktoober 2020 - 11:25AM
Mai Raud Pähnil täitub 2. novembril 100 aastat. Seda tähistab Rootsi Eestlaste Liit ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis koos teiste organisatsioonidega ning Mai tuttavate ja sõpradega üleilma neljapäeval, 5. novembril kell 18.00 Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomi vahendusel.

Kogume tervitusi ja lugusid Mai Raud Pähnist
Palume kõigil huvilistel saata tervitus Maile kas kirjalikult või videoklipina (video pikkus kuni 3 min). Kirjeldage tervituses kuidas te Maid kohtasite ja tunnete? Milline ta teie arvates on? Võite jutustada ka ühe toreda mälestuse või loo seoses Maiga.

Tervitus saatke hiljemalt 29. oktoobriks
kas e-postiga info@sverigeesterna.se või postiga
Rootsi Eestlaste Liit
Wallingatan 34
11124 Stockholm
Sweden

Juubeliüritusele registreerimine hiljemalt 29. oktoobril.
Palume täita registreerimiseks see vorm – https://forms.gle/QCqvR1WTvq1ewTSp9 Info: Sirle Sööt
+46 (0)72-519 04 80 Foto: Toomas Volkmann raamatust “Eesti läbi 100 silmapaari”, mis on müügil REL büroos.
Kategooria: Euroopa

Mara Ljutjuki kunstinäitus “Mees ja tema igavene kala”

Rootsi - 6 oktoober 2020 - 9:51AM
Eesti Saatkond Stockholmis kutsub kõiki huvilisi külastama kaasaegse Eesti maalikunstniku, Mara Ljutjuki näitust „Mees ja tema igavene kala“. Saatkonna vastuvõtualal on võimalik tutvuda läbilõikega Mara loomingust ja esindatud on Mara maalid alates aastast 2002. Käesoleva aasta lõpuni avatud näitust saab külastada argipäeviti eelregistreerimisega info@estemb.se.

Mara Ljutjuk lõpetas Eesti Kunstiakadeemia maali erialal 2001. aastal. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000. Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega. Ta on aktiivselt seotud Evald Okase Muuseumi programmi kureerimise ja korraldamisega ning õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalimist.

Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.

Suursaadiku assistent Laura Ringbom näitust tutvustamas. Foto: Sirle Sööt Suursaadik Margus Kolga ja kunstnik Mara Ljutjuk näituse avamisel 11.09.2020 Foto: Sirle Sööt

 

Veel fotosid Mara Ljutjuki näituse avamiselt SIIN

Kategooria: Euroopa

Värske REL INFOKIRI!

Rootsi - 4 oktoober 2020 - 7:10PM
REL INFOKIRI 6/10 2020

Soovid saada infokirja otse oma e-postkasti?

Saada oma nimi ja e-post info@sverigeesterna.se

 

Kategooria: Euroopa

De små båtarna och den stora flykten

Rootsi - 4 oktoober 2020 - 12:53PM
Mirja Arnshav från Stockholms universitet, presenterar sin doktorsavhandling “De små båtarna och den stora flykten” i Estniska Lärdomssällskapet i Sverige den 19 november kl 18. Man kan delta fysiskt i Estniska Huset Wallingatan 34 eller virtuellt via Zoom. 

Mirja Arnshavs studie handlar om affekt, där hon med inspiration från fenomenologin beskriver hur ting kan ha en förmåga att väcka tankar och känslor. Det andra handlar om arkeologiska narrativ och hur ett fokus på tingen kan ge en särskild slags förståelse av historien och nya perspektiv på den. Det tredje området, som även är studiens viktigaste inspirationskälla, är objektbiografin, som med tingen i fokus tar fasta på dessas sociala relationer och intresserar sig för hur de förändras över tid.

“Det är spörsmål som kretsar kring minne, affekt och materialitet och som också
tangerar diskussionen om det förflutnas närvaro i nuet,” säger Mirja Arnshav.

Studien har fokus på tre övergripande frågor:

  • Vilka är de båtar som anses vara baltiska flyktbåtar?
  • Vilka minnen och berättelser kan knytas till dem?
  • Vad betyder de för människor idag, och vad gör de med sin omgivning?

Föredragskväll hålls på svenska. Boken om hennes doktorsavhandling kan köpas på plats. 

Mirja Arnshav driver också tillsammans med Anna Arnberg förstudien Flykten från Baltikum vid Sjöhistoriska museet. Läs mer om Mirja Arnshav HÄR

Estniska Lärdomssällskapet i Sverige

Mirja Arnshav Stockholmi ülikoolist tutvustab Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis oma doktoritööd “Need väikesed paadid ja see suur põgenemine”. Tema uurimistöö eesmärk on säilinud põgenikepaatidest luua arheoloogiline narratiiv põgenemisest ja selle järelmõjust ning uurida, kuidas alused põgenemist kajastavad, mis neist pärast põgenemist sai ning kuidas inimesed paatidesse ja nende ajaloosse tänapäeval suhtuvad. Need küsimused puudutavad mälu, emotsioone ja materiaalsust ning on seotud aruteluga mineviku olemasolu kohta olevikus. 

Ettekanne on rootsi keeles. Raamatut Mirja Arnshavi doktoritööst saab osta kohapeal. 

Mirja Arnshav on tegev ka Mereajaloomuuseumi projektis “Põgenemine Baltikumist”. 

Eesti Teaduslik Selts Rootsis

Kategooria: Euroopa
Telli voog Globaalne Eestlane uudistekoguja - Euroopa