Globaalne Eestlane | Jaapani koostöö lugu

Jaapani koostöö lugu

Teisipäev, Mai 11, 2021
Kategooria: 

Viimasel paaril aastal on Eesti seadnud sihid tõusva päikese maa poole ning koostöös erasektoriga korraldanud ühiseid tegevusi Jaapani turul kanna kinnitamiseks. Turule sisenemiseks on oma abikäe ulatanud ka Jaapanis elavad eestlased. Stina Seppel jagab oma kogemust eesti disainerite toetamisel Tokyos ning Karin Lõhmuste EASist avab ettevõtmise laiemat tausta
 

Stina Seppel

Elasin Jaapanis 7 aastat, õppisin disaini, meediat ja kunsti, olles eelnevalt riiki külastanud ka 2009. ja 2010. aastal.

2019. aastal toimus Tokyos interjööri disaini mess IFFT, kuhu mind kutsuti tõlgiks. Mind leiti läbi tutvuste, kuna mul on lähedasi disainimaailmas, siis nende soovitusel pöördutigi minu kui kohaliku vajaliku valdkonda tundva eestlase poole.

Esiteks, kohata eestlasi Jaapanis on olnud alati meeldivamast meeldiv kogemus mu jaoks: olles koos võõrad võõral maal ühendab see olukord ka kõige ujedamad tõsisemad ja eraklikumad hinged. Seekordne mess ei olnud teistsugune. Vesteldes teiste eestlastega, kes ehk ei tunne Jaapanit nii argiselt ja ka uurimuslikult kui mina, avardus ka mu enda arusaam meie kultuuride vahelisest sarnasusest ja erinevusest. Mis tegi küll seekordse ürituse eriliseks oli seik, et sain aidata endaga samal erialal toimetavaid inimesi. Olla kaasatud nende töösse ja tegemistesse ja kuulata nende kogemusi disainis ja tootmises oli väga tänuväärt ja õpetlik võimalus. Samuti õpetas see üritus mulle mu enda oskuste ja teadmiste väärtust: lihtne tõlketöö on tegelikult märksa sügavamõõtmelisem kui esialgu võib tunduda. Alustades kultuurist ja kommetest ja nende vahendamisest jaapanlaste ja eestlaste vahel, lõpetades lihtsalt huvitavate faktide jagamisega Jaapani ajaloost ja kultuurist, mu tõlketööst seekord, nagu eelnevatel kordadelgi, kujunes midagi giidituuri taolist. Eks ma ole ka veidi esineja tüüpi inimene, see mõjutab ka paljutki. Kuid senini on inimesed olnud väga rahul ja huvitatud mu vatramistest või vähemalt viisakalt mulle paar head sõna öelnud.

Olen aastatega tõlkinud, tõlgendanud ja vahendanud nii Eesti kui juhuti ka muude riikide kultuure Jaapani omaga, mis on mulle õpetanud palju diplomaatia vallas. Sellises omamoodi riigis nagu Jaapan on diplomaatia eluline oskus ka igapäeva elus, kuid eriti vajalik jaapanlaste ja võõramaalastega suhtlemise vahendamisel. Inimene on inimene, ükskõik kus riigis või kultuuris ta on, seega tavapärane viisakus on iseenesestmõistetav. Kuid mis puudutab just ärisuhtlust, siis Jaapanis on omad nähtamatud protokollid ja suhtlemisel piirid, mis jaapanlastele on loomulikud ning mida asjatundmatu silm ei pane tähele, kui nende vastu on kogemata eksitud. Jaapanlased küll ütlevad, et nad võõramaalastelt nende peenemakoelisemate ärikommete järgimist ei oota, kuid võin kogemusest öelda, et sisimas nad siiski loodavad sellele vastutulelikkusele. Kui nende ootustele vastata, siis on nad alati olnud meeldivalt üllatunud ja edaspidine suhtlus on olnud sellevõrra usaldavam ja sujuvam. Oluline ongi seetõttu kaasata ärisuhtluses osalevate inimeste kultuure mõistev ja keeli kõnelev tõlk. Sellega välditakse võimalikult palju okkalisi olukordi, mis võivad tekkida üksteise kultuurilisest mittemõistmisest või möödarääkimisest.

Lõpetuseks, kui rääkida enda nähtavaks tegemisest välismaal, et oma riigikaaslastega ehk koostööd teha, siis soovitan olla aktiivne online gruppides nt Facebook’is või mujal ärialases sotsiaalmeedias, et olla kergesti leitav ka netiotsingus ja muidugi ka ise otsida Eesti meedias kajastust uute projektide kohta, mida plaanitakse sinu elatavas riigis korraldada. Kui omad erialaseid oskusi ja on ka töökogemust või -ajalugu, siis online CV’d ja portfooliod on alati hea mõte netis avaldada. Füüsilised eestlaste kogukonnad välismaal on samuti armas ja vahva moodus koduigatsust peletada ja oma kogemusi teiste sarnaste kaaslastega vahetada ja nendest õppida. Sealtki võivad alguse saada uued ja huvitavad koostööd, kuid ennekõike ikkagi sõprussidemed.

 

Karin Lõhmuste, EASi loomemajanduse teemajuht

Kuigi EAS on aidanud Eesti disaineritel ekspordivõimalusi Jaapani suunal luua juba kaks aastat ja kolmas hooaeg ning tegevused on planeerimisel, küsitakse ikka ja jälle- miks Jaapan? Meie ettevõtted on ju nii väikesed? Kas ja kuidas nad kaugel tundmatu kultuuriga turul hakkama saavad?

Jah, turg on kauge ja ärikultuur erinev, kuid ka selles osas on rohkem võimalusi, kui takistusi. Asendamatu väärtusega on siinkohal eestlased, kes armastavad Jaapanit ja jaapanlased, kes armastavad Eestit. Meie projektide meeskondadesse on kuulunud ja edaspidigi teretulnud just sellised inimesed. Tänu neile oleme mõistnud, et Jaapan on tegelikult meile väga lähedal.

Tegelikkuses on ka Eestil ja meie disainil Jaapanile pakkuda palju. Minimalistlik ja puhas stiil on tõusva päikese maal arusaadav ja hinnatud. Järjest rohkem jääme silma ka oma taas- ja uuskasutuse poolest materjalide ja tootmisviiside puhul. Ja kuigi meie disainitoodete eksport ei ole ehk finantsiliselt sarnase potentsiaaliga kui näiteks puit või IT-tooted, siis on kasu peidetud hoopis mujale. Läbi oma missioonide oleme tutvustanud disainiloomingu kõrval ka Eesti loodust, kultuuri ning erinevaid ettevõtlussektoreid. Selline omaks ja tuttavaks tegemine on üks võimalus kaugust riikide vahel vähendada.

Meie seni läbi viidud kaks disainimissiooni on olude sunnil olnud suhteliselt erinevad. Kui esimesel aastal said disainerid osaleda messil ja ise oma tooteid tutvustada, siis 2020. aastal tegi pandeemia algsetes plaanides suuri korrektuure. Sellegipoolest viisime oktoobrist detsembrini läbi pop-up müüke Jaapani suurtes kaubamajades (JR Nagoya Takashimaya, Yokohama Sogo, Seibu Ikebukuro jt.), meie tooted olid väljas mainekas IDEE disaini- ja sisutuspoes ning uues SPBS Toranomon raamatupoes. Vaatamata sellele, et disainerid olid kohal vaid veebi vahendusel, suutsid meie Jaapani sõbrad ja partnerid luua märkimisväärseid läbirääkimisvõimalusi peaaegu kõigile missioonil osalenutest. Nüüd siis vajame aega ja järjepidevust, et ärisuhted arenema saaks hakata.

 

Kui soovid ka panna õla alla Eesti tutvustamisele välismaal ning tunned, et sul on väärt teadmisi, mida eksportivate Eesti ettevõtetega jagada, liitu Globaalsete eestlaste ärivõrgustikuga LinkedIn’is.

 

 


   

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus..
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.