Anneli Andersen: Eesti on suurem kui 1,3 miljonit Eestis elavat inimest

25. novembril toimus Tallinnas Välis-Eesti Päevale pühendatud konverents “Eesti eesmärk tänapäeval”, kus arutleti Eesti tulevikku puudutavate teemade üle.

Konverentsil esinesid Kultuuriministeeriumi asekantsler hr Märt Volmer; Norras elav eestlane ja Export2Norway asutaja ja omanik Anneli Andersen; Eesti TA energeetika komisjoni esimees ja tehnikateaduse doktor Arvi Hamburg; Eesti Konjuktuuri instituudi direktor Peeter Raudsepp ja Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisteenuse valdkonna juht Kaire Cocker. Välis-Eesti Päeva missiooni tutvustas Välis-Eesti Ühingu juhataja dr Leili Utno. 

Esinejate ettekannetest jäid kõlama olulised mõtted kultuuri olulisuse ja Eesti energeetika ning majanduse teemadel. Anneli Andersen rääkis eestlastest üleilma ja tõi näiteid, kuidas saame ühiselt panustada Eesti maailmas suuremaks tegemisse. 

Global Estonian vestles sel teemal Anneliga pikemalt. 

Ligi 200 000 eestlast elab välismaal. Kui oluline roll on nendel eestlastel teie silmis Eesti suuremaks tegemisel?

Väga oluline, kuna iga välismaal elava eestlase ümber on oma network kohalikke inimesi. Alates perekonnast ja sõpradest kuni kolleegide, lasteaiakasvatajate, kooliõpetajate, naabrite ja ülemusteni välja.

Oma norrakatest sõprade jaoks olen Eesti riigi mitteametlik saadik, kelle kaudu nad Eestit tunnevad ja teavad. Räägin neile Tallinna vanalinnast ja laulupeost, oma mälestustest Eesti iseseisvumise päevilt ning Eesti edukatest start-up’idest. Minu lugudest inspireerituna on Eestimaale turismireisile jõudnud kümneid norrakaid ja teiste rahvuste esindajaid.

Välismaal elab 15-20% kõigist eestlastest, ehk sisuliselt iga viies-kuues meie seast. Kokku ligi 200 tuhat inimest, kellest 121 tuhat on Eesti passi omanikud. Ainuüksi siin Norras elab üle 6 tuhande eestlase, Rootsis ligi 27 tuhat ja Soomes üle 70 tuhande. Need on kõik eestlased, kes räägivad Eesti lugu.

Välisministeeriumi poolt läbi viidud uuring näitas, et koguni 76% välismaal elavatest eestlastest on huvitatud Eesti arengus osalemisest. Ja kuigi paljud uuringus osalejad ei ole tegevad ettevõtluses, tuli vastustest välja, et oma kontaktide ja kohaliku eluolu teadmistega ollakse valmis abistama ka Eesti ettevõtjaid elukohariigi turule sisenemisel.

Välismaal elavad eestlased on suur ressurss, kella abiga on võimalik Eesti maailmas suuremaks teha. Me oleme päris hästi hakkama saanud eesti keele ja kultuuri hoidmisega väliskogukondades, aga võiksime tulevikus rohkem seda sama indu ja soovi rakendada ka Eesti ekspordi vankri ette. 

Kuidas võiksid teie arvates Eesti suuremaks tegemisele aidata kaasa Eestis elavad eestlased?

Eestis elavad eestlased saavad Eesti maailmas suuremaks tegemisele kaasa aidata läbi edukate ettevõtete loomise, silmapaistvate spordisaavutuste ja kaunite kunstidega.

Iga Eesti eksportiv ettevõte teeb Eestit maailmas suuremaks. Samamoodi nagu seda teevad meie kunstnikud, filmimehed, sportlased ja paljude teiste ametite esindajad.

Iga maailmas ringi rändav eestlane on Eesti riigi mitteametlik esindaja, kes annab oma väikese panuse Eesti kuvandi kujunemisesse. Olles läbi reisinud 70 riiki, olen korduvalt olnud olukorras, kus mina olengi vastaspoole jaoks esimene eestlane, kellega ta kohtub ja tutvub.

Nendel hetkedel lükkan väsimuse silmilt ja panen peale Eesti plaadi vabadusest, laulupeost, Skype’ist, meie kaunist vanalinnast ja üha sagedamini ka 200 tuhandest välismaal elavast eestlasest.

Iga eestlane saab Eestit suuremaks teha hoides ka kontakti oma eestlastest sõprade ja pereliikmetega välismaal. Sest kui need suhted peaks katkema, on see võõrsil elav eestlane jäänud kodu Eestist jälle ühe sammukese võrra kaugemale.

Teie aitate tööalaselt Eesti ettevõtjatel jõuda Norra turule. Miks on teie kireks just eksportmüük ja rahvusvahelised suhted? 

See on tõsi, minu tööalane kirg on eksportmüük ja rahvusvahelised suhted ning oma ettevõttega Export2Norway aitan Eesti ettevõtjatel jõuda Norra turule.

Eksportmüügi ja äriarenduse juurde jõudsin läbi turunduse. Sattusin nimelt peale ülikooli töötama turundusvaldkonda, kui avastasin selle kõrvalt, et mulle sobib ka müügitöö. Turundusega võrreldes on müügitöös minu jaoks rohkem emotsiooni ja ägedaid väljakutseid. Mind sõna otseses mõttes käivitab ja tiivustab müügiemotsioon - see ülev tunne, kui tehing on koju tulemas.

Kirjutasin esimese äriplaani oma ekspordibutiigile juba 2009. aastal, siis veel Eestis elades. Norra kolides sai minu jaoks paika sihtturg ja täna töötangi eksklusiivselt Norra turuga. Kuna elan Norras, räägin vabalt norra keelt, tunnen Norra turgu ja ettevõtteid, siis mul on Norra turul suur eelis võrreldes mõne teise turuga.

Mis puudutab rahvusvahelisi suhteid, siis minu hobi ja kirg on alati olnud reisimine. Kõige parem kui purjetades. Nii olen ühes välismüügile suunatud tööga ja hobina selle kõrvalt läbi reisinud rohkem kui 70 riiki. Microsoft’i tööle asudes kolisin Lätti, elades ja töötades seal aastatel 2011-2013. Pärast seda peatusin pool aastat New York State’is USAs ning 2017. aasta suvest elan Norras.

Üks lugu ka, mis ilmestab hästi, kui väike maailm tegelikult on. Komistasin eelmisel talvel ühe eestlase radadele Sao Tome ja Principe kaunitel paradiisisaartel. Kuna tegu on endise Portugali asumaaga ning nad jälgivad Portugali telekanaleid ja ühes sellega Eurovisiooni, siis Eestit teatakse ja tuntakse üllatavalt hästi. Ka tänu Eesti Eurovisiooni võidule aastal 2001, nagu kohalikelt kuulsin.

Need samad kohalikud rääkisid mulle ühest Sao Tome saarel elanud eestlasest, kuniks jooksin kokku selle eestlase sõbraga, kellelt sain teada ka nime: Kris Haamer. Kuu hiljem Eestis juuksurisse minnes ja oma lugu jagades, kuulsin, et Krisi ema käib sama juuksuri juures, nagu ma ise. Tervitused said edastatud ja minu kauge ilma Eesti lugu jõudis kauni ringiga tagasi Tallinnasse. Kris ise on täna Taiwanil, väidavad veebisissekanded. Mina jään lootma, et üks päev kohtume ka päriselt, mitte vaid lugudes.

Milliseid äriõppetunde oma praktikast saate soovitada ka Eesti riigi suuremaks tegemisel?

Iga Eesti eksportiv ettevõte teeb Eestit maailmas suuremaks. Olgu see toode või teenus, mida oma välispartnerile pakume, Made in Estonia on oluline osa sellest.

Õppetundidest julgeksin välja tuua järgmised:

1. Tunne turgu ja räägi inimestega.

2. Ära tee ennatlikke järeldusi oma koduturu põhjal.

3. Austa kohalikke norme ja tavasid.

4. Enne välispartneriga ühenduse võtmist tee korda oma müügilugu.

Sest enamasti on nii, et meile antakse vaid üks võimalus end esitleda. Ja kui me selles ebaõnnestume, siis on väga raske tagasi minna. Näiteks Norras võivad need samad inimesed oma ametikohtadel istuda aastaid ja aastakümneid. Mäletades, et nad on korra teile juba ei öelnud.

Vestlustes norrakatega on hea tava poliitilisi ja usuga seotud teemasid pigem vältida. Enne ärikontaktide loomist tasub kindlasti uurida ka riigi eripärasid ja tavasid ning neid austada. 

Kas kuulute Norras ka mõnda eestlaste kogukonda? Kui aktiivselt suhtlevad omavahel Norras elavad eestlased?

Olen Norra-Eesti Ühingu liige. Lisaks löön lauljana kaasa Stavangeri Eesti Segakooris suure eesmärgiga 2025. aasta laulupeole jõuda.

Stavangeri eestlased suhtlevad omavahel üsna tihedalt. On neid, kes saavad regulaarselt perede ja sõpradena kokku, aga jagub ka neid, kes kohtuvad kooriproovis.

Kunagi Riias elades olin ise see, kes eestlaste kogukonda iganädalaste kohtumiste vahendusel koos hoidis. Oma äri ehitamise kõrvalt pole jõudnud millegi sarnasega Norras veel tegeleda, aga ehk tulevad ka need ajad.