Global Estoniani portaalis saab nüüd küsida Sotsiaalkindlustusametilt Eesti hüvitiste süsteemi kohta. Saada julgelt e-kiri aadressile ekspert@globalestonian.com, kui soovid teada, mis saab Eestisse kolimisel sinu pensionist või kuidas arvestatakse võõrsilt naasnule peretoetusi.
Vastused esitatud küsimustele jõuavad portaali Globalestonian.com septembrikuus.
Erinevatest pensioniliikidest Eestis saad täpsema ülevaate siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid
Riikliku pensioni suuruse arvutamisel võetakse muuhulgas arvesse nii töötatud aastate arv kui ka inimese tulu pealt makstud sotsiaalmaks. Täpsemalt saab lugeda pensioni suurust mõjutavatest komponentidest siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/pensioni-suuruse-arvutamine
Igasugust keelenõu saab Eesti Keele Instituudist (EKI):
eki.ee/keeleinfo/keelenou/annamekeelenou
Dokumentide ja ametikirjade vormistamiseks leiab häid nõuandeid nt:
veebisekretar.ee/ametikirja-koostamine-vaikeettevottes ja
keeleabi.eki.ee/artiklid3/ametikiri.html
Mitmekülgset keelenõu leiab ka EKI teatmikust:
eki.ee/teatmik
Täiskasvanud keeleõppijale sobib Eesti keele e-kursus:
keeleklikk.ee
See koosneb kahest osast:
Keeleklikk (0-A2 tase)
Keeletee (B1 tase)
Üksikuid eri teemade õppematerjale leiab ka:
e-koolikott
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“
Välisriigis elavale lapsele leiab erinevaid õppematerjale E-koolikoti lehelt:
e-koolikott
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“
Otselingid:
EESTI KEEL JA KIRJANDUS
LOODUSÕPETUS JA KODULUGU
TÄHTPÄEVADEGA SEOTUD ÕPPEMATERJALID
ABIKS ÕPETAJALE
Juhitud süstemaatilise õppe jaoks soovitan uurida Üleilmakooli võimalusi:
yleilmakool.ee/oppetoo/
Kuna tegemist on pigem keele tehnilise poolega, siis palume pöörduda otse EKI keeletehnoloogia osakonna poole:
eki.ee/keeletehnoloogia/keeletehnoloogiast/
Soovitan jälgida Eesti Keele Instituudi (EKI) kodulehekülge:
eki.ee
Seal on näiteks alaleht: Keeleinfo > Keelenõu
Tasub jälgida ka Keeleminutid (ERR):
err.ee/search?phrase=keeleminutid
Väga põhjalik koos seletustega on EKI teatmik:
eki.ee/teatmik .
Siinkohal tuletan meelde, et eesti kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamat, Sõnaveebis on lisaks ka neid variante, mida inimesed kasutavad.
Tegemist on sõnadega „kirjakeel“ ja „kõnekeel“, nende vahe on eesti keeles minu arvates suhteliselt väike. Näiteks naaberriigis Soomes on nende kahe keele vahel suur erinevus.
Eesti kirjakeel on ametlikum, rangem ja normeeritum, samas kui kõnekeel on paindlikum, mitteametlikum ja igapäevasem, võimaldades rohkem variatsioone ja vabadust väljenduses.
Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.