Elukohateate saab esitada ka minnes kohapeale elukoha järgsesse kohalikku omavalitsusse (edaspidi KOV) või saates elukohateate posti teel ja lisades sellele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.

Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadress 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates. Välismaalane esitab elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. Euroopa Liidu kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva.Kui elukoht on jäänud registreerimata, siis võib juhtuda, et jäädakse ilma KOV-i teenustest ja toetustest.

Kui inimene, kes soovib elukohta registreerida, ei ole ise eluruumi omanik, siis tuleb elukohateatele lisada üürileping või omaniku nõusolek. Nende puudumisel tuleks pöörduda KOV-i poole, kes saab vajadusel ise võtta omanikuga ühendust ja selgitada välja, kas elukoha registreerija kasutab omaniku eluruumi elukohana. KOV-il on võimalus elukoht registreerida ka juhul, kui isik eluruumi kasutab, kuid omanik keeldub elukoha registreerimiseks nõusolekut andmast.

Kui inimene, kes soovib elukohta registreerida, ei ole ise eluruumi omanik, siis tuleb elukohateatele lisada üürileping või omaniku nõusolek. Nende puudumisel tuleks pöörduda KOV-i poole, kes saab vajadusel ise võtta omanikuga ühendust ja selgitada välja, kas elukoha registreerija kasutab omaniku eluruumi elukohana. KOV-il on võimalus elukoht registreerida ka juhul, kui isik eluruumi kasutab, kuid omanik keeldub elukoha registreerimiseks nõusolekut andmast.

Osa füüsilise isiku tulumaksust laekub isiku rahvastikuregistri järgse elukoha KOV-i eelarvesse. Juhul olete välisriigi maksuresident, siis võib selles osas olla erisusi, täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Maksu- Ja Tolliameti poole.Samuti on perearstiteenus ning kooli- ja lasteaiakohtade arvestus seotud elukoha järgse KOV-iga.

Elukohateate saab esitada sellegipoolest. Hiljem mujale elama asudes tuleb esitada 14 päeva jooksul peale uude elukohta elama asumist uus elukohateade.

Rahvastikuregistris saab olla vaid üks õigusliku tähendusega elukoha aadress. Sellest lähtuvad asutused oma otsuste tegemisel.Juhul kui inimesel on mitu elukohta, siis on tal õigus valida üks neist rahvastikuregistrisse elukohana kandmiseks. Teised aadressid esitatakse registrisse kandmiseks lisa-aadressidena ja neil on vaid informatiivne tähendus.

Elukoha registreerimiseks tuleb tavapäraselt esitada elukohateade, omaniku nõusolek/üürileping, alaealiste puhul vajadusel teise vanema nõusolek jne. Täpsemat infot elukohateate esitamise kohta  leiab siit: Elukohateate esitamine | Siseministeerium

Eestist mujale elama asudes tuleb rahvastikuregistris koheselt muuta elukoha andmed vastavalt sellele, kuhu elama asutakse (esitada välisriigi aadress vähemalt riigi täpsusega). Eesti kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud saavad elukohateate esitada ka välisesinduses.

Üldjuhul on alaealise lapse elukoha registreerimiseks vajalik mõlema hooldusõigusliku vanema nõusolek. Kui teiselt vanemalt ei õnnestu nõusolekut saada, siis tuleb probleemi lahendamiseks pöörduda elukoha järgse KOV-i poole.

Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Nt kui kohalik omavalitsus osutab teenust enda omavalitsuse elanikele, siis lähtutakse selleks rahvastikuregistri andmetest (näiteks saavad Tallinnas ühistranspordiga sõita isikud, kelle elukohaks on rahvastikuregistris Tallinna linnas asuv aadress, Tartu linna makstavat sünnitoetust makstakse vastavalt tingimustele Tartu linna elanikele, Eesti  välisesindus osutab konsulaarteenuseid isikutele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel selle välisesinduse teeninduspiirkonnas). Samuti kasutakse isikute teavituste saatmiseks või ühenduse võtmiseks rahvastikuregistrisse kantud andmeid – erinevaid asukoha aadresse (elukoha aadress, lisa-aadress), e-posti aadressi või telefoninumbrit. 

Kui lapse ema ja isa ei ole lapse sünni ajal omavahel abielus, saab lapse sünni registreerida nii ema kui isa andmetega juhul, kui lapse sünni registreerimise avaldusega koos esitab isa isaduse omaksvõtu avalduse ning ema annab nõusoleku isaduse omaksvõtu avaldusele. Isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades märgivad vanemad, kas nad soovivad teostada hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale.

Jah lapse sünni registreerimine on tasuta: Sünni registreerimine | Siseministeerium

Kui lapse vanematel on erinev kodakondsus, siis sünni registreerimisel lapsele topelt kodakondsust määrata ei saa. Kui lapse üks vanem on eestlane, siis laps saab automaatselt Eesti kodakondsuse. Kui lapse vanematel on erinev välisriigi kodakondsus, siis peavad vanemad kokku leppima, kumma kodakondsusega nad lapse sünni registreerivad. See ei välista seda, et laps saab hiljem ka teise vanema kodakondsusriigist kodakondsuse. Täiendavate küsimuste korral lapse kodakondsusega seoses pöörduda PPA poole.

Abielu sõlmimise avalduse saab esitada portaalis rahvastikuregister.ee digitaalselt, kui mõlema abielluja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Eestis vähemalt 6 kuud enne avalduse esitamist ja kui mõlema abielluja sünni- ja perekonnaseisuandmed on rahvastikuregistris olemas.

Kui mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, saab seda teha nende ühise avalduse alusel kohalikus omavalitsuses või notari juures ning see võtab aega 1-3 kuud.Eestis saab lahutada mistahes riigis sõlmitud abielu. Lahutatava abielu andmed peavad olema kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Selleks, et abielu saaks lahutada kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures, peavad mõlemad abikaasad rahvastikuregistri andmetel elama Eestis.

Abielu lahutamise eest kohalikus omavalitsuses tuleb tasuda riigilõivu 90 eurot (alates 01.01.2025).Kui abielu lahutab notar, tasutakse selle eest notari tasu. Kui notari juures jagatakse ka ühisvara ja/või vormistatakse ühistesse lastesse puutuvad kokkulepped, rakendub nendele toimingutele eraldi tasu.

Ei kaasne. Kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnik lahutab abielu, kuid lastega seotud kokkuleppeid teha ja ühist vara jagada perekonnaseisuametniku juures ei saa. Notari juures on lisaks abielu lahutamisele võimalik vormistada kirjalikke kokkuleppeid ühiste laste edasise elukorralduse, suhtluskorra ja elatise kohta ning jagada abielu jooksul tekkinud ühist vara. Kui abielu on lahutatud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures, võib hiljem ka eraldi pöörduda notari poole lapsi ja vara puudutavate kokkulepete vormistamiseks.

Põhimõte, et perekonnasündmust registreeritakse ainult üks kord. Seega Eestis sedasama sündmust teist korda üle ei registreerita, kuid välisriigis registreeritud perekonnasündmuse kohta väljastatud tõendi alusel kantakse Eestis selle sündmuse andmed rahvastikuregistrisse. Selleks tuleb perekonnasündmust tõendav välisriigi dokument, mis on tõlgitud eesti, inglise või vene keelde, kui dokument ei ole väljastatud nendes keeltes ning vajadusel apostillitud või legaliseeritud esitada maakonna keskuse kohalikule omavalitsusele (perekonnaseisuametnikule) või kui isik elab välisriigis siis tema elukoha piirkonda teenindavale Eesti Välisesindusele. 

Kui isik otsustab abielu sõlmimisel või lahutamisel muuta perekonnanime, siis kantakse uus perekonnanimi koos abielu või lahutuse andmetega rahvastikuregistrisse. Nimi muudetakse koos abielu sõlmimise või lahutamisega ning eraldi mingeid toiminguid teha ei ole vaja. Isikut tõendavad dokumendi andmisel Eestis lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest, välisriigi kodanikul tuleb abielu sõlmimise või lahutamise dokument esitada oma riigis ja toimida isikut tõendava dokumendi taotlemisel oma riigi õigusest

Andmetest vea leidmisel on isikul võimalik sellest teada anda registri volitatud töötlejale SMIT-le (Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus), sealhulgas teavitades sellest e-rahvastikuregistri kaudu. Samuti on olenevalt andmetest leitud veast võimalik teavitada elukohajärgset kohalikku omavalitsust.

Välisriigi perekonnasündmuse dokumendi tõlge peab olema tehtud vandetõlgi poolt. Kui tõlge tehakse välisriigis siis pädeva ametiisiku poolt.Apostillivad riigid, kes on liitunud legaliseerimise tühistamise konventsiooniga. Ülejäänud riigid legaliseerivad dokumente. Apostillitakse või legaliseeritakse avalikke dokumente. Eestis apostillib avalikke dokumente notar ning legaliseerib välisministeerium.Eestis peab välisriigi perekonnasündmuse dokument olema tõlgitud vandetõlgi poolt. Kui dokument tõlgitakse välisriigis siis pädeva välisriigi ametiisiku poolt.

Tõendit on riigilõivu eest õigus saada enda, oma alaealise lapse, eestkostetava, surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase ning õigustatud huvi korral ka teiste isikute Eestis registreeritud perekonnasündmuse (sünni, surma, abielu, abielulahutuse, soo muutmise, nime muutmise) kohta. Õigustatud huvi olemasolu hindab ametnik, kellelt tõendi väljastamist taotletakse.  

Karistusseadustiku § 282 lg 1 kohaselt karistatakse sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sündi või surma registreerivale ametnikule teatamata jätmise eest rahatrahviga kuni sada trahviühikut.Muid sanktsioone ette nähtud ei ole, kuid juhime tähelepanu sellele, et iga isik vastutab ise oma andmete õigsuse eest rahvastikuregistris ning vajaliku toimingu tegematajätmine võib hiljem siiski juriidilisi tagajärgi põhjustada. Nt alusetult saadud toetuste tagasinõudmise riigiasutuse poolt või hiljem sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamise jne.

Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadress 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates. Välismaalane esitab elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. Euroopa Liidu kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva.Kui elukoht on jäänud registreerimata, siis võib juhtuda, et jäädakse ilma KOV-i teenustest ja toetustest.