Eesti lastekirjanduse klassikast on valminud raamat “Eesti lastekirjanduse kuldvara”, mis tõstab meie lastekirjanduse rikkalikust varamust esile 100 raamatut, milleta enamik eestlasi oma lapsepõlve ette ei kujutaks. Iga teose kohta on valminud essee, mis toob teose väärtuse esile. Raamatuga saab lähemalt tutvuda ELK kodulehel.
Lastekirjanduse keskus ei tegele otseselt keeleõppe teemadega, kuid oleme koostanud nimekirjad lihtsas keeles lasteraamatutest, mida võib kasutada keeleõpet toetavate materjalidena.
ELK kodulehe rubriiki “Kodust kaugele” on koondatud ülevaade linkidest eestikeelsele lastekirjandusele, mis on kättesaadav e-raamatu või audioraamatuna, sõltumata kasutaja asukohast.
Lasteraamatuid tasub tõesti ka täiskasvanuil endil lugeda. Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusnimekirjad, mis on leitavad ELK kodulehelt, on jagatud kolme vanusegruppi: 0-7, 8-12 ja 13+. Esimesest vanusegrupist leiab pildiraamatuid jm lugemisvara päris pisikestest alates kuni koolieelikuteni välja. Kuna lapsed arenevad väga erinevalt ning neil on ka erinevad huvid, soovitame nimekirja sirvida ja ise sealt oma lemmikud leida.
Rahvajuttude tutvustamisel lastele on oluline säilitada nende algne olemus – jutustamine kui ühine kuulamise ja rääkimise kogemus. Lapsele sobib jutuvestmine, mis on mänguline ja arutelule avatud. Miks mitte alustada mõne vanema looga, mis pärineb oma suguvõsast ja siis liikuda edasi raamatu juurde. Soovitame tutvuda nt Eesti Kirjandusmuuseumi koostatud kogumikuga “Oled sa näinud valget härga”, kus sees lõputa lood ning ahelmuinasjutud meie rahva suulisest pärimusest. Samuti tunduvad lastele eriti köitvad loomamuinasjutud. Näiteks Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest“ ilmus hiljuti uustrükis värskete illustratsioonidega, millel on samuti oluline roll vanade lugude kaasajastamisel.
Üleminek koos- või ühislugemiselt iselugemisele võiks toimuda sujuvalt. Esialgu saab lasta lapsel lugeda üksikud sõnu või ainult pealkirja, hiljem saab teksti juba jagada pikemate lõikude või peatükkide kaupa. Siit edasi minnes tasub kindlasti arvestada, et sama oluline kui lugemine, on lapse jaoks ka teose üle arutlemine ja selleks võiks vanem samuti valmis olla. Iselugemisele suunamise puhul on oluline ka see, et lapsel oleks endal raamatukogu lugejakaart ning ta saaks vabalt valida lugemisvara ka poes. Ise tehtud valikud innustavad teoste lugemise eest ka ise vastutust võtma.
Lapse lugema innustamisel tasub ära kasutada kõik võimalused. Lugemishuvile loob aluse lugude rääkimine ja ettelugemine varases lapsepõlves. Edaspidi tasub appi võtta ka audioraamatud, koomiksid ja pildiraamatud. Nende juurest on lapsel juba lihtsam edasi liikuda pikemate tekstideni. Kindlasti tasub meeles pidada, et lugemine on lapsele raske tegevus ning selle eest tasub teda ka kiita.
Huvitavaks muudab lugemise see, kui noor saab loetud tekstist oma arvamust jagada — näiteks raamaturingid, podcastid jne. Nii lapsevanemad kui õpetajad saavad lugemishuvi toetada eeskujuga ning luues võimalusi eesti keeles lugemiseks, näiteks e-raamatute või raamatukogude veebikeskkondade kaudu. Lugemishuvi aitab hoida kirjandus, mis peegeldab nii noore kultuurilist tausta kui ka tema praegust elukeskkonda, pakkudes seeläbi tähenduslikke ja äratuntavaid seoseid.
Eesti lastekirjanikud leiavad tõesti üha rohkem tõlkimist ka võõrkeeltesse. Inglise keeles on näiteks kättesaadavad Aino Perviku, Jaan Rannapi, Piret Raua, Andrus Kivirähki jpt teosed. Kõik inglise ja ka teistesse keeltesse tõlgitud Eesti lasteraamatud leiad andmebaasist ELLSA.
Enamus keskuse tegevustest toimub kohapeal, kuid meil on koolitusi õpetajatele, raamatukoguhoidjatele ja lastevanematele, mida saab jälgida ka veebis. Samuti on välismaal elavatel lastel võimalik osaleda e-loovkirjutamise ringis ning võtta osa erinevatest konkurssidest (Kapsas, esseekonkurss, Sten Roosi muinasjutuvõistlus jne). Täpsema ja ajakohasema info leiab keskuse kodulehelt. Uudistega kursis olemiseks tasub tellida kord kuus ilmuv uudiskiri.
