Kuidas arvutatakse vanemahüvitise suurust ja millised tegurid seda mõjutavad, kui inimene ei ole enne Eestis elanud ja otsustab siia väikese lapsega (alla 1. aasta) elama tulla?

Vanemahüvitis on asendussissetulek, seega määratakse ja makstakse seda isiku Eestis saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu arvesse võttes. Vanemahüvitisel on kehtestatud:

Minimaalne ehk vanemahüvitise määr

2024. aastal on see summa 725 EUR kuus bruto (24,16 EUR päevas). Iga aasta vanemahüvitise määr muutub. 2025. aastal vanemahüvitise määr tõuseb 820 euroni kuus (27,33 EUR päevas). Bruto summa sellepärast, et vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Töötasu alammäär

Töötasu alammääras määratakse ja makstakse vanemahüvitis, kui taotlejal on referentsperioodil olnud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu väiksem või võrdne töötasu alammääraga.

2024. aastal on see summa 820 EUR kuus bruto (27,33 EUR päevas). Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Maksimaalne määr

2024. aastal on see summa 4733 EUR kuus bruto (157,78 EUR päevas). Iga aasta vanemahüvitise maksimaalne määr muutub. 2025. aastal vanemahüvitise määr tõuseb 5265,09 euroni kuus (175,5 EUR päevas). Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav

Eestis on kasutusel neli erinevat vanemahüvitiste liiki.

Individuaalsed vanemahüvitised on:

• Ema vanemahüvitis
• Isa vanemahüvitis

Vanematele ette nähtud ühised vanemahüvitised (s.t antud hüvitisliike saavad kasutada vanemad korda mööda) on:

• Jagatav vanemahüvitis
• Lapsendaja vanemahüvitis

Igale lapsevanemale arvutatakse tema vanemahüvitise suurus vastavalt sellele, kui palju ta teenis referentsperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Kui lapsevanem ei elanud enne lapse sündi Eestis ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu Eestist ei saanud, siis määratakse talle vanemahüvitis hüvitise määras.

Vanemate vanemahüvitise perioodi pikkus sõltub sellest, kas:

lapse ema töötas enne lapse sündi

Sellisel juhul on perel kokku õigus vanemahüvitist saada kuni 605 kalendripäeva, mis jaguneb:

• ema vanemahüvitis – 30-100 kalendripäeva
• isa vanemahüvitis – 30 kalendripäeva
• jagatav vanemahüvitis – 475 kalendripäeva

lapse ema ei töötanud enne lapse sündi

Sellisel juhul on perel kokku õigus vanemahüvitist saada kuni 575 kalendripäeva, mis jaguneb:

• ema vanemahüvitis – 30 kalendripäeva
• isa vanemahüvitis – 30 kalendripäeva
• jagatav vanemahüvitis – 515 kalendripäeva