Elukohateate saab esitada ka minnes kohapeale elukoha järgsesse kohalikku omavalitsusse (edaspidi KOV) või saates elukohateate posti teel ja lisades sellele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.

Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadress 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates. Välismaalane esitab elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. Euroopa Liidu kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva.Kui elukoht on jäänud registreerimata, siis võib juhtuda, et jäädakse ilma KOV-i teenustest ja toetustest.

Kui inimene, kes soovib elukohta registreerida, ei ole ise eluruumi omanik, siis tuleb elukohateatele lisada üürileping või omaniku nõusolek. Nende puudumisel tuleks pöörduda KOV-i poole, kes saab vajadusel ise võtta omanikuga ühendust ja selgitada välja, kas elukoha registreerija kasutab omaniku eluruumi elukohana. KOV-il on võimalus elukoht registreerida ka juhul, kui isik eluruumi kasutab, kuid omanik keeldub elukoha registreerimiseks nõusolekut andmast.

Kui inimene, kes soovib elukohta registreerida, ei ole ise eluruumi omanik, siis tuleb elukohateatele lisada üürileping või omaniku nõusolek. Nende puudumisel tuleks pöörduda KOV-i poole, kes saab vajadusel ise võtta omanikuga ühendust ja selgitada välja, kas elukoha registreerija kasutab omaniku eluruumi elukohana. KOV-il on võimalus elukoht registreerida ka juhul, kui isik eluruumi kasutab, kuid omanik keeldub elukoha registreerimiseks nõusolekut andmast.

Osa füüsilise isiku tulumaksust laekub isiku rahvastikuregistri järgse elukoha KOV-i eelarvesse. Juhul olete välisriigi maksuresident, siis võib selles osas olla erisusi, täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Maksu- Ja Tolliameti poole.Samuti on perearstiteenus ning kooli- ja lasteaiakohtade arvestus seotud elukoha järgse KOV-iga.

Elukohateate saab esitada sellegipoolest. Hiljem mujale elama asudes tuleb esitada 14 päeva jooksul peale uude elukohta elama asumist uus elukohateade.

Rahvastikuregistris saab olla vaid üks õigusliku tähendusega elukoha aadress. Sellest lähtuvad asutused oma otsuste tegemisel.Juhul kui inimesel on mitu elukohta, siis on tal õigus valida üks neist rahvastikuregistrisse elukohana kandmiseks. Teised aadressid esitatakse registrisse kandmiseks lisa-aadressidena ja neil on vaid informatiivne tähendus.

Elukoha registreerimiseks tuleb tavapäraselt esitada elukohateade, omaniku nõusolek/üürileping, alaealiste puhul vajadusel teise vanema nõusolek jne. Täpsemat infot elukohateate esitamise kohta  leiab siit: Elukohateate esitamine | Siseministeerium

Eestist mujale elama asudes tuleb rahvastikuregistris koheselt muuta elukoha andmed vastavalt sellele, kuhu elama asutakse (esitada välisriigi aadress vähemalt riigi täpsusega). Eesti kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud saavad elukohateate esitada ka välisesinduses.

Üldjuhul on alaealise lapse elukoha registreerimiseks vajalik mõlema hooldusõigusliku vanema nõusolek. Kui teiselt vanemalt ei õnnestu nõusolekut saada, siis tuleb probleemi lahendamiseks pöörduda elukoha järgse KOV-i poole.

Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Nt kui kohalik omavalitsus osutab teenust enda omavalitsuse elanikele, siis lähtutakse selleks rahvastikuregistri andmetest (näiteks saavad Tallinnas ühistranspordiga sõita isikud, kelle elukohaks on rahvastikuregistris Tallinna linnas asuv aadress, Tartu linna makstavat sünnitoetust makstakse vastavalt tingimustele Tartu linna elanikele, Eesti  välisesindus osutab konsulaarteenuseid isikutele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel selle välisesinduse teeninduspiirkonnas). Samuti kasutakse isikute teavituste saatmiseks või ühenduse võtmiseks rahvastikuregistrisse kantud andmeid – erinevaid asukoha aadresse (elukoha aadress, lisa-aadress), e-posti aadressi või telefoninumbrit. 

Avaliku ülesannete täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest, st et teised registrid peavad kasutama rahvastikuregistri andmeid, sh sinna kantud elukoha andmeid. Andmed edastatakse teistesse registritesse regulaarse andmevahetusega. Seega üldjuhul saadakse isikute muutunud andmed juba otse rahvastikuregistrist ning isikud neid andmeid igasse riigi andmekogusse eraldi esitama ei pea. Samuti kasutavad rahvastikuregistri andmeid mitmed eraettevõtted, nt pangad.

Kui lapse ema ja isa ei ole lapse sünni ajal omavahel abielus, saab lapse sünni registreerida nii ema kui isa andmetega juhul, kui lapse sünni registreerimise avaldusega koos esitab isa isaduse omaksvõtu avalduse ning ema annab nõusoleku isaduse omaksvõtu avaldusele. Isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades märgivad vanemad, kas nad soovivad teostada hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale.

Jah lapse sünni registreerimine on tasuta: Sünni registreerimine | Siseministeerium

Kui lapse vanematel on erinev kodakondsus, siis sünni registreerimisel lapsele topelt kodakondsust määrata ei saa. Kui lapse üks vanem on eestlane, siis laps saab automaatselt Eesti kodakondsuse. Kui lapse vanematel on erinev välisriigi kodakondsus, siis peavad vanemad kokku leppima, kumma kodakondsusega nad lapse sünni registreerivad. See ei välista seda, et laps saab hiljem ka teise vanema kodakondsusriigist kodakondsuse. Täiendavate küsimuste korral lapse kodakondsusega seoses pöörduda PPA poole.

Abielu sõlmimise avalduse saab esitada portaalis rahvastikuregister.ee digitaalselt, kui mõlema abielluja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Eestis vähemalt 6 kuud enne avalduse esitamist ja kui mõlema abielluja sünni- ja perekonnaseisuandmed on rahvastikuregistris olemas.

Kas välisriik Eestis sõlmitud abielu tunnustab, tuleb abiellujal endal välja selgitada. Kui välisriigi kodaniku elukoht ei ole Eestis või on siin olnud vähem kui 6 kuud, tuleb tal esitada oma kodakondsus- või elukohariigi  pädeva asutuse dokument, mis kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Seega sellist dokumenti taotledes võib saada ka teavet, kas asjaomane riik siin sõlmitavat abielu tunnustab 

Abielu sõlmimise avaldus esitatakse eesti keeles ja abielu sõlmimise menetlus viiakse läbi eesti keeles. Mõned asutused (näiteks Tallinna PSA) teevad menetlusi ka teistes keeltes. Vajadusel saab abielluja menetlusse kaasata tõlgi.

Kui mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, saab seda teha nende ühise avalduse alusel kohalikus omavalitsuses või notari juures ning see võtab aega 1-3 kuud.Eestis saab lahutada mistahes riigis sõlmitud abielu. Lahutatava abielu andmed peavad olema kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Selleks, et abielu saaks lahutada kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures, peavad mõlemad abikaasad rahvastikuregistri andmetel elama Eestis.

Abielu lahutamise eest kohalikus omavalitsuses tuleb tasuda riigilõivu 90 eurot (alates 01.01.2025).Kui abielu lahutab notar, tasutakse selle eest notari tasu. Kui notari juures jagatakse ka ühisvara ja/või vormistatakse ühistesse lastesse puutuvad kokkulepped, rakendub nendele toimingutele eraldi tasu.

Ei kaasne. Kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnik lahutab abielu, kuid lastega seotud kokkuleppeid teha ja ühist vara jagada perekonnaseisuametniku juures ei saa. Notari juures on lisaks abielu lahutamisele võimalik vormistada kirjalikke kokkuleppeid ühiste laste edasise elukorralduse, suhtluskorra ja elatise kohta ning jagada abielu jooksul tekkinud ühist vara. Kui abielu on lahutatud kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku juures, võib hiljem ka eraldi pöörduda notari poole lapsi ja vara puudutavate kokkulepete vormistamiseks.

Põhimõte, et perekonnasündmust registreeritakse ainult üks kord. Seega Eestis sedasama sündmust teist korda üle ei registreerita, kuid välisriigis registreeritud perekonnasündmuse kohta väljastatud tõendi alusel kantakse Eestis selle sündmuse andmed rahvastikuregistrisse. Selleks tuleb perekonnasündmust tõendav välisriigi dokument, mis on tõlgitud eesti, inglise või vene keelde, kui dokument ei ole väljastatud nendes keeltes ning vajadusel apostillitud või legaliseeritud esitada maakonna keskuse kohalikule omavalitsusele (perekonnaseisuametnikule) või kui isik elab välisriigis siis tema elukoha piirkonda teenindavale Eesti Välisesindusele. 

Kui isik otsustab abielu sõlmimisel või lahutamisel muuta perekonnanime, siis kantakse uus perekonnanimi koos abielu või lahutuse andmetega rahvastikuregistrisse. Nimi muudetakse koos abielu sõlmimise või lahutamisega ning eraldi mingeid toiminguid teha ei ole vaja. Isikut tõendavad dokumendi andmisel Eestis lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest, välisriigi kodanikul tuleb abielu sõlmimise või lahutamise dokument esitada oma riigis ja toimida isikut tõendava dokumendi taotlemisel oma riigi õigusest

Andmetest vea leidmisel on isikul võimalik sellest teada anda registri volitatud töötlejale SMIT-le (Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus), sealhulgas teavitades sellest e-rahvastikuregistri kaudu. Samuti on olenevalt andmetest leitud veast võimalik teavitada elukohajärgset kohalikku omavalitsust.

Välisriigi perekonnasündmuse dokumendi tõlge peab olema tehtud vandetõlgi poolt. Kui tõlge tehakse välisriigis siis pädeva ametiisiku poolt.Apostillivad riigid, kes on liitunud legaliseerimise tühistamise konventsiooniga. Ülejäänud riigid legaliseerivad dokumente. Apostillitakse või legaliseeritakse avalikke dokumente. Eestis apostillib avalikke dokumente notar ning legaliseerib välisministeerium.Eestis peab välisriigi perekonnasündmuse dokument olema tõlgitud vandetõlgi poolt. Kui dokument tõlgitakse välisriigis siis pädeva välisriigi ametiisiku poolt.

Tõendit on riigilõivu eest õigus saada enda, oma alaealise lapse, eestkostetava, surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase ning õigustatud huvi korral ka teiste isikute Eestis registreeritud perekonnasündmuse (sünni, surma, abielu, abielulahutuse, soo muutmise, nime muutmise) kohta. Õigustatud huvi olemasolu hindab ametnik, kellelt tõendi väljastamist taotletakse.  

Karistusseadustiku § 282 lg 1 kohaselt karistatakse sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sündi või surma registreerivale ametnikule teatamata jätmise eest rahatrahviga kuni sada trahviühikut.Muid sanktsioone ette nähtud ei ole, kuid juhime tähelepanu sellele, et iga isik vastutab ise oma andmete õigsuse eest rahvastikuregistris ning vajaliku toimingu tegematajätmine võib hiljem siiski juriidilisi tagajärgi põhjustada. Nt alusetult saadud toetuste tagasinõudmise riigiasutuse poolt või hiljem sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamise jne.

Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadress 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates. Välismaalane esitab elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. Euroopa Liidu kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva.Kui elukoht on jäänud registreerimata, siis võib juhtuda, et jäädakse ilma KOV-i teenustest ja toetustest.

Rahvusvaheline kogemus ja mitme keele valdamise oskus on Eesti tööturul hinnatud väga paljudes valdkondades ja ametikohtadel. Eesti Töötukassa vahendab tööpakkumisi üle Eesti.

Ettevõtluse alustamise toetust on õigus taotleda inimesel, kes on Töötukassas töötuna arvel või on vanaduspensioniealine. Toetust antakse konkreetse äriplaani alusel. Töötukassa ootus äriplaanile on läbi loodava ettevõtte endale püsiva tasustatud töökoha loomine.

Kui olete hariduse omandanud või töötanud mõnes teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ning soovite Eestis töötada, kontrollige, kas Teie kvalifikatsiooni (haridust ja/või töökogemust) tunnustatakse ka Eestis.

Kui Te olete ühe Euroopa Liidu liikmesriigi alaline elanik ja töötate teises liikmesriigis ning käite oma elukohariigis harvem kui kord nädalas (s.t Te ei kvalifitseeru piiriala töötajaks), on Teil töötuks jäädes kaks võimalust:

• taotlete hüvitist riigist, kus viimati töötasite või
• pöördute tagasi elukohariiki, alustate seal tööotsinguid ja taotlete hüvitist seal.

Eesti Töötukassa teenuste pakett on lai ja toetame kõiki, kes soovivad tuge tööotsingutel.

Registreeritud töötuna on Teil õigus taotleda rahalisi toetusi ning saada Eesti Töötukassalt igakülgset toetust uue töö otsimisel.

Töötuskindlustushüvitist saavad inimesed, kellel on täidetud töötuskindlustusstaaži nõue ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Esimesel sajal päeval on hüvitis 60% ja seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Kui soovite end Eesti Töötukassas töötuna registreerida, tuleb Teil esitada avaldus e-töötukassas. Teine võimalus end töötuna arvele võtta, on pöörduda isiklikult sobivasse töötukassa osakonda.

Täiendava info töötuna registreerimise kohta leiate siit: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud/tootuna-registreerimine.

Eeldame, et inimene viibib töötuna registreerimisel ja töö otsimise ajal Eestis, sealhulgas saab täita töötuna arvelevõtmisega seotud kohustusi, milledest põhiline on osalemine nõustamisel kokkulepitud ajal ja viisil.

Üldiseks soovituseks on vältida välisriigis igasuguseid rahvakogunemisi ja meeleavaldusi, sest alati on suur võimalus, et need muutuvad ootamatult vägivaldseteks. Me ei tasu kinni peetud isiku õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Reeglina määratakse asukohamaal riiklik kaitsja ja kui see isikut ei rahulda, saab ta palgata endale sobivama kaitsja. Me saame edastada kohalike õigusabi või advokaatide nimekirju, aga me ei soovita ühtegi kindlat advokaati, selles osas on alati isikul endal valikuvabadus ja otsustusõigus. 

Saame aidata suhtlemisel haigla ja kohalike ametiasutustega ning vahendada infot lähedastele Eestis. Me ei kompenseeri haigla raviarveid ega meditsiinilist transporti. Et sellised arved ei tuleks endale ega lähedastele tasumiseks on alati vaja sõlmida reisikindlustus. Välisministeeriumil on 24-tunnine hädaabinr +372 5301 9999.

Sellisel juhul võta ühendust välisriigis asuva Eesti saatkonnaga või selle puudumisel välisministeeriumiga. Ajutist reisidokumenti Eestisse tagasi pöördumiseks saab taotleda saatkonnas kohapeal või kaugtuvastamise (videokõne) teel. Lisaks taotlusele on vaja kahte dokumendifotot (4*5 cm) ja mõnda muud dokumenti või selle koopiat/fotot telefonis, et oleks võimalik isikut tuvastada. Kui koopiat/fotot dokumendist ei ole, saame tuvastada isiku ka ütluste alusel. Politseitõend on alati kasulik lisadokument, sest seda läheb vaja kindlustusele ja samuti on see oluline juhul kui keegi teie kaotatud dokumendiga teeb hiljem toiminguid või tehinguid, sest teil on tõend, et dokument ei olnud selliste tehingute tegemise ajal teie valduses.

Eesti notarid pakuvad mugavat kaugtuvastamise teenust:
https://www.notar.ee/et/teabekeskus/kaugtoestus, mis on parim lahendus välismaal volikirja tõestamiseks ja Eestis kasutamiseks. Teine võimalus on pöörduda välisriigi notari poole. Nii nagu perekonnasündmuse dokumendid, peavad ka asukohariigi notari juures vormistatud dokumendid Eestis esitamiseks olema inglise keeles ja varustatud apostilliga või legaliseeritud. Soovitame suhelda ka Eestis asuva teise osapoolega, kus soovite volikirja kasutada, et täpselt välja selgitada, milliste erisustega peate volikirja koostamisel arvestama. Volikirjade puhul tuleb arvestada, et kõikide riikide notarite volikirjad Eestis ei kehti. Vastava nimekirjaga, saate tutvuda määrusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/113022018008?leiaKehtiv

Infot dokumendi formaalsusnõuete sh legaliseerimise kohta, samuti nimekirja riikidest, kes on ühinenud apostillikonventsiooniga, leiate Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/konsulaarinfo-ja-teenused/dokumendi-legaliseerimine.

Abielu registreerimisel Argentiinas tuleks silmas pidada, et abieluandmeid saab lisada Eesti Rahvastikuregistrisse Argentiina ametliku abielutunnistuse alusel, mis tuleb omakorda apostilliga kinnitada Argentiina pädevas ametiasutuses. Eestis kasutamiseks peab abielutunnistus olema inglise või eesti keeles või tõlgitud inglise või eesti keelde vandetõlgi või asukohariigi ametliku tõlgi poolt. Juhul kui Teie püsiv elukoht on Eestis, soovitame täpsema info saamiseks, kuidas abieluandmeid rahvastikuregistrist lisada, pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuosakonna poole.

Täiendava info leiate siit: https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/perekonnaseisutoimingud 

Palju õnne lapse sünni puhul!

Kui laps on sündinud välismaal, väljastab sünnitunnistuse asukohariigi pädev asutus. Välisriigi sünnitunnistuse alusel on võimalik kanda lapse sünniandmed Eesti rahvastikuregistrisse. Selleks palume esitada elukohajärgsesse Eesti välisesindusse välisriigi sünnitunnistus (originaal). See peab olema inglise või eesti keeles või tõlgitud inglise või eesti keelde vandetõlgi või asukohariigi ametliku tõlgi poolt. Sõltuvalt välisriigist peavad dokumendil olema teatud formaalsused ehk varustatud apostilliga või olema legaliseeritud. Infot dokumendi formaalsusnõuete kohta, samuti nimekirja riikidest, kes on ühinenud nn apostillikonventsiooniga, leiate Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/konsulaarinfo-ja-teenused/dokumendi-legaliseerimine. 

Kui lapse andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, saate taotleda lapsele passi ja/või ID-kaardi läbi Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas: https://etaotlus.politsei.ee/ekpid/login või vajadusel välisesinduses kohapeal. Eesti välisesinduste kontaktid leiate Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/eesti-vabariigi-valisesindused, kuhu soovitame pöörduda vajadusel lisainfo saamiseks.

Palume Teil ühendust võtta Politsei- ja Piirivalveametiga: https://www.politsei.ee/, et välja selgitada oma võimalused dokumentide kättesaamiseks Eestis volitatud esindaja poolt.

Kõige mugavam ja soodsam on esitada korduv passi- ja/või ID-kaarditaotlus läbi Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna: https://etaotlus.politsei.ee/ekpid/login.

Juhul kui passi- ja/või ID-kaarditaotluse esitamine Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas ei ole võimalik, siis tuleks võtta ühendust Eesti välisesindusega elukohajärgses välisriigis sõrmejälgede uuendamiseks või vajadusel passi ja/või ID-kaarditaotluse esitamiseks, sealtkaudu soovitame vajadusel hankida ka täiendavat informatsiooni.

Eesti välisesinduste kontaktid leiate Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/eesti-vabariigi-valisesindused

"Miks me seda teeme, ma arvan, on igale Eesti inimesele selles mõttes arusaadav – neid hüvesid me maksame maksumaksja raha eest. Inimesed, kes päriselt elavad Eestis, kes päriselt töötavad ja maksavad maksu Eestis, maksavad kinni selle hüve, mida saavad inimesed, kes teps mitte siin seda maksu ei maksa ja tegelikult siin üldse ei elagi," põhjendas Signe Riisalo.

Peretoetused 
Eesti riigi peretoetused sõltuvad laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.

Vanemahüvitised 
on neli vanemahüvitiste liiki: ema, isa, jagatav ja lapsendaja vanemahüvitis. Nende suurused sõltuvad taotleja keskmisest sotsiaalmaksu tasumisest arvestusperioodi jooksul.

Elatisabi  
kui elatist maksma kohustatud isik seda ei tee, siis riik maksab lapsele kuni 200 EUR kuus elatisabi. Seda on võimalik saada kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.

Kogumispensioni täiendavad sissemaksed  
kui sa jääd alla kolmeaastase lapsega koju vanemapuhkusele, siis maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust sinu II pensionisamba.

Vanemahüvitis on asendussissetulek, seega määratakse ja makstakse seda isiku Eestis saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu arvesse võttes. Vanemahüvitisel on kehtestatud...

Lisaks juba ülalnimetatud perehüvitistele nagu sünnitoetus, lapsetoetus, vanemahüvitis, lapsepuhkus jne lisandub vanemale, kelle lapse sünnitunnistusel puudub kanne teise vanema kohta või kui teine vanem on tunnistatud Politsei- ja piirivalveameti poolt tagaotsitavaks üksikvanema lapsetoetuse õigus.

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot kuus ning seda makstakse kuni lapse 19. aastaseks saamiseni. 

Juhul, kui üks vanematest kaotab oma elu, siis määratakse lapsele toitjakaotuspension , mille suurus sõltub lahkunud vanema välja teenitud vanaduspensioni suurusest ja surnud vanema laste arvust, kellele toitjakaotuspension määratakse.

Hüvitiste taotlemise protsess sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Perehüvitisi on õigus taotleda 6 kuud tagasiulatuvalt õiguse tekkimisest. Perehüvitiste määramise tähtaeg on 10 tööpäeva kõigi nõutavate dokumentide saamisest.

Eestis sündival lapsel, kelle vanematel on täidetud kõik perehüvitiste seadusest tulenevad nõutavad tingimused hüvitiste saamiseks tehakse hüvitiste õigustatuse kohta proaktiivne pakkumine ettenähtud hüvitistega isiku e-postile (SKA iseteenindusse) lapse sünni järgselt.

Riiklike perehüvitiste määramine ja maksmine ei sõltu perekonna sissetulekutest. Kõik perehüvitisi saama õigustatud isikud saavad samaväärseid toetusi sõltuvalt laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.

Kui perekond seisab silmitsi majanduslike probleemidega ning vajab materiaalset abi, siis on võimalik taotleda täiendavaid toetusi nagu näiteks toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt (pere Eesti elukoha järgi).

Eesti perehüvitised määratakse Eestis elavatele inimestele. Diginomaadide puhul sõltub toetuste maksmine sellest, kas on täidetud Eesti maksuresidentsuse nõue ehk kas inimene viibib vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul Eestis. Kui käiakse koos lastega välismaal mõneks ajaks, tullakse Eestisse tagasi ning Eestist kokku aasta jooksul veedetud aeg on vähemalt 183 päeva, siis õigustatus perehüvitistele säilib. Kui aga minnakse koos lastega teise riiki elama, töötama ja tehakse pidevalt kaugtööd välismaalt, siis õigus saada toetusi Eestis üldjuhul lõppeb.

Üldjuhul on pensioni saamisega samal ajal töötasu saamine lubatud. Töötades kogud pensioniõiguseid ning sinu pension arvutatakse igal aastal ümber ehk see suureneb. Lähemalt loe pensioni saamisega samal ajal töötamise tingimuste kohta lugeda siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/tootamine-pensioni-saamise-ajal  

Pensionile on võimalik jääda enne pensioniikka jõudmist või lükata pensionile jäämist edasi. Paindlikule vanaduspensionile jäämise tingimuste kohta saad lähemalt lugeda siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/paindlik-pension  

Kui inimesel pensioni saamiseks vajaliku pensionistaaži ei ole, siis juurde pensionistaaži osta ei saa. Millised tegevused pensionistaaži hulka arvatakse saad lähemalt lugeda siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-taotlemine/pensionistaaz  

Eesti Sotsiaalkindlustusameti kaudu saad välisriigi pensioni taotleda, kui sul on kogunenud vähemalt üks aasta pensionistaaži mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis, Šveitsis. Samuti riigis, kellega Eesti on sõlminud kahepoolse sotsiaalkindlustusalase koostöökokkuleppe. Ülejäänud riikidest pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda otse vastava riigi pädeva asutuse poole.

Lähemalt saad lugeda siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pension-valismaal-ja-valisriigi-pension-eestis/pensioni-saamine  

Erinevatest pensioniliikidest Eestis saad täpsema ülevaate siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid  

Riikliku pensioni suuruse arvutamisel võetakse muuhulgas arvesse nii töötatud aastate arv kui ka inimese tulu pealt makstud sotsiaalmaks. Täpsemalt saab lugeda pensioni suurust mõjutavatest komponentidest siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/pensioni-suuruse-arvutamine  

Igasugust keelenõu saab Eesti Keele Instituudist (EKI):
eki.ee/keeleinfo/keelenou/annamekeelenou  

Dokumentide ja ametikirjade vormistamiseks leiab häid nõuandeid nt:
veebisekretar.ee/ametikirja-koostamine-vaikeettevottes     ja
keeleabi.eki.ee/artiklid3/ametikiri.html  

Mitmekülgset keelenõu leiab ka EKI teatmikust:
eki.ee/teatmik  

Täiskasvanud keeleõppijale sobib Eesti keele e-kursus:
keeleklikk.ee  
See koosneb kahest osast:
  Keeleklikk (0-A2 tase)
  Keeletee (B1 tase)

Üksikuid eri teemade õppematerjale leiab ka:
e-koolikott  
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“

Välisriigis elavale lapsele leiab erinevaid õppematerjale E-koolikoti lehelt:
e-koolikott  
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“
Otselingid:
  EESTI KEEL JA KIRJANDUS  
  LOODUSÕPETUS JA KODULUGU  
  TÄHTPÄEVADEGA SEOTUD ÕPPEMATERJALID  
  ABIKS ÕPETAJALE  

Juhitud süstemaatilise õppe jaoks soovitan uurida Üleilmakooli võimalusi:
yleilmakool.ee/oppetoo/  

Kuna tegemist on pigem keele tehnilise poolega, siis palume pöörduda otse EKI keeletehnoloogia osakonna poole:
eki.ee/keeletehnoloogia/keeletehnoloogiast/   

Soovitan jälgida Eesti Keele Instituudi (EKI) kodulehekülge:
eki.ee   
Seal on näiteks alaleht: Keeleinfo > Keelenõu  

Tasub jälgida ka Keeleminutid (ERR):
err.ee/search?phrase=keeleminutid   

Väga põhjalik koos seletustega on EKI teatmik:
eki.ee/teatmik   .
Siinkohal tuletan meelde, et eesti kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamat, Sõnaveebis on lisaks ka neid variante, mida inimesed kasutavad.

Tegemist on sõnadega „kirjakeel“ ja „kõnekeel“, nende vahe on eesti keeles minu arvates suhteliselt väike. Näiteks naaberriigis Soomes on nende kahe keele vahel suur erinevus.

Eesti kirjakeel on ametlikum, rangem ja normeeritum, samas kui kõnekeel on paindlikum, mitteametlikum ja igapäevasem, võimaldades rohkem variatsioone ja vabadust väljenduses.