Üldiseks soovituseks on vältida välisriigis igasuguseid rahvakogunemisi ja meeleavaldusi, sest alati on suur võimalus, et need muutuvad ootamatult vägivaldseteks. Me ei tasu kinni peetud isiku õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Reeglina määratakse asukohamaal riiklik kaitsja ja kui see isikut ei rahulda, saab ta palgata endale sobivama kaitsja. Me saame edastada kohalike õigusabi või advokaatide nimekirju, aga me ei soovita ühtegi kindlat advokaati, selles osas on alati isikul endal valikuvabadus ja otsustusõigus. 

Saame aidata suhtlemisel haigla ja kohalike ametiasutustega ning vahendada infot lähedastele Eestis. Me ei kompenseeri haigla raviarveid ega meditsiinilist transporti. Et sellised arved ei tuleks endale ega lähedastele tasumiseks on alati vaja sõlmida reisikindlustus. Välisministeeriumil on 24-tunnine hädaabinr +372 5301 9999.

Sellisel juhul võta ühendust välisriigis asuva Eesti saatkonnaga või selle puudumisel välisministeeriumiga. Ajutist reisidokumenti Eestisse tagasi pöördumiseks saab taotleda saatkonnas kohapeal või kaugtuvastamise (videokõne) teel. Lisaks taotlusele on vaja kahte dokumendifotot (4*5 cm) ja mõnda muud dokumenti või selle koopiat/fotot telefonis, et oleks võimalik isikut tuvastada. Kui koopiat/fotot dokumendist ei ole, saame tuvastada isiku ka ütluste alusel. Politseitõend on alati kasulik lisadokument, sest seda läheb vaja kindlustusele ja samuti on see oluline juhul kui keegi teie kaotatud dokumendiga teeb hiljem toiminguid või tehinguid, sest teil on tõend, et dokument ei olnud selliste tehingute tegemise ajal teie valduses.

Eesti notarid pakuvad mugavat kaugtuvastamise teenust:
https://www.notar.ee/et/teabekeskus/kaugtoestus, mis on parim lahendus välismaal volikirja tõestamiseks ja Eestis kasutamiseks. Teine võimalus on pöörduda välisriigi notari poole. Nii nagu perekonnasündmuse dokumendid, peavad ka asukohariigi notari juures vormistatud dokumendid Eestis esitamiseks olema inglise keeles ja varustatud Apostille’ga või legaliseeritud. Soovitame suhelda ka Eestis asuva teise osapoolega, kus soovite volikirja kasutada, et täpselt välja selgitada, milliste erisustega peate volikirja koostamisel arvestama. Volikirjade puhul tuleb arvestada, et kõikide riikide notarite volikirjad Eestis ei kehti. Vastava nimekirjaga, saate tutvuda määrusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/113022018008?leiaKehtiv

Infot dokumendi formaalsusnõuete sh legaliseerimise kohta, samuti nimekirja riikidest, kes on ühinenud nn Apostille konventsiooniga, leiate Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/konsulaarinfo-ja-teenused/dokumendi-legaliseerimine.

Abielu registreerimisel Argentiinas tuleks silmas pidada, et abieluandmeid saab lisada Eesti Rahvastikuregistrisse Argentiina ametliku abielutunnistuse alusel, mis tuleb omakorda Apostille’ga kinnitada Argentiina pädevas ametiasutuses. Eestis kasutamiseks peab abielutunnistus olema inglise või eesti keeles või tõlgitud inglise või eesti keelde vandetõlgi või asukohariigi ametliku tõlgi poolt. Juhul kui Teie püsiv elukoht on Eestis, soovitame täpsema info saamiseks, kuidas abieluandmeid rahvastikuregistrist lisada, pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuosakonna poole.

Täiendava info leiate siit: https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/perekonnaseisutoimingud 

Palju õnne lapse sünni puhul!

Kui laps on sündinud välismaal, väljastab sünnitunnistuse asukohariigi pädev asutus. Välisriigi sünnitunnistuse alusel on võimalik kanda lapse sünniandmed Eesti rahvastikuregistrisse. Selleks palume esitada elukohajärgsesse Eesti välisesindusse välisriigi sünnitunnistus (originaal). See peab olema inglise või eesti keeles või tõlgitud inglise või eesti keelde vandetõlgi või asukohariigi ametliku tõlgi poolt. Sõltuvalt välisriigist peavad dokumendil olema teatud formaalsused ehk varustatud Apostille’ga või olema legaliseeritud. Infot dokumendi formaalsusnõuete kohta, samuti nimekirja riikidest, kes on ühinenud nn Apostille konventsiooniga, leiate Välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/konsulaarinfo-ja-teenused/dokumendi-legaliseerimine. 
 

Kui lapse andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, saate taotleda lapsele passi ja/või ID-kaardi läbi Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas: https://etaotlus.politsei.ee/ekpid/login või vajadusel välisesinduses kohapeal. Eesti välisesinduste kontaktid leiate Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/eesti-vabariigi-valisesindused, kuhu soovitame pöörduda vajadusel lisainfo saamiseks.

Palume Teil ühendust võtta Politsei- ja Piirivalveametiga: https://www.politsei.ee/, et välja selgitada oma võimalused dokumentide kättesaamiseks Eestis volitatud esindaja poolt.

Kõige mugavam ja soodsam on esitada korduv passi- ja/või ID-kaarditaotlus läbi Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna: https://etaotlus.politsei.ee/ekpid/login.

Juhul kui passi- ja/või ID-kaarditaotluse esitamine Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas ei ole võimalik, siis tuleks võtta ühendust Eesti välisesindusega elukohajärgses välisriigis sõrmejälgede uuendamiseks või vajadusel passi ja/või ID-kaarditaotluse esitamiseks, sealtkaudu soovitame vajadusel hankida ka täiendavat informatsiooni.

Eesti välisesinduste kontaktid leiate Välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/eesti-vabariigi-valisesindused

"Miks me seda teeme, ma arvan, on igale Eesti inimesele selles mõttes arusaadav – neid hüvesid me maksame maksumaksja raha eest. Inimesed, kes päriselt elavad Eestis, kes päriselt töötavad ja maksavad maksu Eestis, maksavad kinni selle hüve, mida saavad inimesed, kes teps mitte siin seda maksu ei maksa ja tegelikult siin üldse ei elagi," põhjendas Signe Riisalo.

Peretoetused 
Eesti riigi peretoetused sõltuvad laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.

Vanemahüvitised 
on neli vanemahüvitiste liiki: ema, isa, jagatav ja lapsendaja vanemahüvitis. Nende suurused sõltuvad taotleja keskmisest sotsiaalmaksu tasumisest arvestusperioodi jooksul.

Elatisabi  
kui elatist maksma kohustatud isik seda ei tee, siis riik maksab lapsele kuni 200 EUR kuus elatisabi. Seda on võimalik saada kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse ajal.

Kogumispensioni täiendavad sissemaksed  
kui sa jääd alla kolmeaastase lapsega koju vanemapuhkusele, siis maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust sinu II pensionisamba.

Vanemahüvitis on asendussissetulek, seega määratakse ja makstakse seda isiku Eestis saadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu arvesse võttes. Vanemahüvitisel on kehtestatud...

Lisaks juba ülalnimetatud perehüvitistele nagu sünnitoetus, lapsetoetus, vanemahüvitis, lapsepuhkus jne lisandub vanemale, kelle lapse sünnitunnistusel puudub kanne teise vanema kohta või kui teine vanem on tunnistatud Politsei- ja piirivalveameti poolt tagaotsitavaks üksikvanema lapsetoetuse õigus.

Üksikvanema lapse toetuse suurus on 80 eurot kuus ning seda makstakse kuni lapse 19. aastaseks saamiseni. 

Juhul, kui üks vanematest kaotab oma elu, siis määratakse lapsele toitjakaotuspension , mille suurus sõltub lahkunud vanema välja teenitud vanaduspensioni suurusest ja surnud vanema laste arvust, kellele toitjakaotuspension määratakse.

Hüvitiste taotlemise protsess sõltub paljudest erinevatest asjaoludest. Perehüvitisi on õigus taotleda 6 kuud tagasiulatuvalt õiguse tekkimisest. Perehüvitiste määramise tähtaeg on 10 tööpäeva kõigi nõutavate dokumentide saamisest.

Eestis sündival lapsel, kelle vanematel on täidetud kõik perehüvitiste seadusest tulenevad nõutavad tingimused hüvitiste saamiseks tehakse hüvitiste õigustatuse kohta proaktiivne pakkumine ettenähtud hüvitistega isiku e-postile (SKA iseteenindusse) lapse sünni järgselt.

Riiklike perehüvitiste määramine ja maksmine ei sõltu perekonna sissetulekutest. Kõik perehüvitisi saama õigustatud isikud saavad samaväärseid toetusi sõltuvalt laste arvust, laste vanusest ja pere koosseisust.

Kui perekond seisab silmitsi majanduslike probleemidega ning vajab materiaalset abi, siis on võimalik taotleda täiendavaid toetusi nagu näiteks toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt (pere Eesti elukoha järgi).

Eesti perehüvitised määratakse Eestis elavatele inimestele. Diginomaadide puhul sõltub toetuste maksmine sellest, kas on täidetud Eesti maksuresidentsuse nõue ehk kas inimene viibib vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul Eestis. Kui käiakse koos lastega välismaal mõneks ajaks, tullakse Eestisse tagasi ning Eestist kokku aasta jooksul veedetud aeg on vähemalt 183 päeva, siis õigustatus perehüvitistele säilib. Kui aga minnakse koos lastega teise riiki elama, töötama ja tehakse pidevalt kaugtööd välismaalt, siis õigus saada toetusi Eestis üldjuhul lõppeb.

Üldjuhul on pensioni saamisega samal ajal töötasu saamine lubatud. Töötades kogud pensioniõiguseid ning sinu pension arvutatakse igal aastal ümber ehk see suureneb. Lähemalt loe pensioni saamisega samal ajal töötamise tingimuste kohta lugeda siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/tootamine-pensioni-saamise-ajal  

Pensionile on võimalik jääda enne pensioniikka jõudmist või lükata pensionile jäämist edasi. Paindlikule vanaduspensionile jäämise tingimuste kohta saad lähemalt lugeda siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid/paindlik-pension  

Kui inimesel pensioni saamiseks vajaliku pensionistaaži ei ole, siis juurde pensionistaaži osta ei saa. Millised tegevused pensionistaaži hulka arvatakse saad lähemalt lugeda siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-taotlemine/pensionistaaz  

Eesti Sotsiaalkindlustusameti kaudu saad välisriigi pensioni taotleda, kui sul on kogunenud vähemalt üks aasta pensionistaaži mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis, Šveitsis. Samuti riigis, kellega Eesti on sõlminud kahepoolse sotsiaalkindlustusalase koostöökokkuleppe. Ülejäänud riikidest pensioni taotlemiseks tuleb pöörduda otse vastava riigi pädeva asutuse poole.

Lähemalt saad lugeda siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pension-valismaal-ja-valisriigi-pension-eestis/pensioni-saamine  

Erinevatest pensioniliikidest Eestis saad täpsema ülevaate siit:
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-liigid  

Riikliku pensioni suuruse arvutamisel võetakse muuhulgas arvesse nii töötatud aastate arv kui ka inimese tulu pealt makstud sotsiaalmaks. Täpsemalt saab lugeda pensioni suurust mõjutavatest komponentidest siit :
sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioni-suurus/pensioni-suuruse-arvutamine  

Igasugust keelenõu saab Eesti Keele Instituudist (EKI):
eki.ee/keeleinfo/keelenou/annamekeelenou  

Dokumentide ja ametikirjade vormistamiseks leiab häid nõuandeid nt:
veebisekretar.ee/ametikirja-koostamine-vaikeettevottes     ja
keeleabi.eki.ee/artiklid3/ametikiri.html  

Mitmekülgset keelenõu leiab ka EKI teatmikust:
eki.ee/teatmik  

Täiskasvanud keeleõppijale sobib Eesti keele e-kursus:
keeleklikk.ee  
See koosneb kahest osast:
  Keeleklikk (0-A2 tase)
  Keeletee (B1 tase)

Üksikuid eri teemade õppematerjale leiab ka:
e-koolikott  
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“

Välisriigis elavale lapsele leiab erinevaid õppematerjale E-koolikoti lehelt:
e-koolikott  
märksõna: “Soovituslikud õppematerjalid võõrsil eesti keele õppeks“
Otselingid:
  EESTI KEEL JA KIRJANDUS  
  LOODUSÕPETUS JA KODULUGU  
  TÄHTPÄEVADEGA SEOTUD ÕPPEMATERJALID  
  ABIKS ÕPETAJALE  

Juhitud süstemaatilise õppe jaoks soovitan uurida Üleilmakooli võimalusi:
yleilmakool.ee/oppetoo/  

Kuna tegemist on pigem keele tehnilise poolega, siis palume pöörduda otse EKI keeletehnoloogia osakonna poole:
eki.ee/keeletehnoloogia/keeletehnoloogiast/   

Soovitan jälgida Eesti Keele Instituudi (EKI) kodulehekülge:
eki.ee   
Seal on näiteks alaleht: Keeleinfo > Keelenõu  

Tasub jälgida ka Keeleminutid (ERR):
err.ee/search?phrase=keeleminutid   

Väga põhjalik koos seletustega on EKI teatmik:
eki.ee/teatmik   .
Siinkohal tuletan meelde, et eesti kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamat, Sõnaveebis on lisaks ka neid variante, mida inimesed kasutavad.

Tegemist on sõnadega „kirjakeel“ ja „kõnekeel“, nende vahe on eesti keeles minu arvates suhteliselt väike. Näiteks naaberriigis Soomes on nende kahe keele vahel suur erinevus.

Eesti kirjakeel on ametlikum, rangem ja normeeritum, samas kui kõnekeel on paindlikum, mitteametlikum ja igapäevasem, võimaldades rohkem variatsioone ja vabadust väljenduses.