Rootsi | Global Estonian

Rootsi

Subscribe to Rootsi feed
Rootsi Eestlaste Liidu infokanal
Updated: 8 hours 57 min ago

Uus Eesti film “O2” NÖFFi lõpufilm kui kirss tordil

26 November 2020 - 9:00am

På svenska: Estonian-made spy thriller “O2”

Reedel, 27. novembril lõpeb Novembriööde filmifestival NÖFF uue Eesti filmiga “O2” (2020). COVID-19 piirangute tõttu toimub Stockholmi Eesti Majas kolm seanssi: kell 15.00, 18.00 ja 21.00. Vajalik on registreerimine e-posti teel clubestetic@gmail.com, kirjutades mis kellasele seansile soovite tulla. 

Filmi  tegevus viib Molotovi-Ribbentropi pakti aegsesse Eestisse – aastasse 1939. Eesti Sõjaväeluure (O-2) kapten naaseb kodumaale, et uurida oma ametivenna salapärast surma. Jälgi ajades joonistub aga üha selgemalt välja Punaarmee Eesti okupeerimise plaan, milles on oma osa mängida Nõukogude sõjaväeluurel. Peaosas on Priit Võigemast, kes on paljudele tuntud Pearu rollist filmis “Tõde ja õigus” (2019). Filmis on kasutatud Konstantin Pätsi kõnega filmikaadreid, mis pärinevad REL arhiivist. Režissöör: Margus Paju

Loe filmist rohkem SIIT

Novembriööde filmifestivali NÖFF korraldab Estetic filmiklubi. Piletihind on Estetic filmiklubi liikmele 80 kr, mitteliikmele 100 kr. Filmi pikkus 1 h 40 min, inglisekeelsed subtiitrid.

Eesti Maja Restoran on avatud.

Klubi Estetic
clubestetic@gmail.com

På grund av COVID-19 restriktioner har vi tre föreställningar: kl 15.00, 18.00 och 21.00. Föranmälan till clubestetic@gmail.com krävs där ska anges vilken tid ni kommer.

Filmens handling utspelar sig i Molotov-Ribbentroppaktens tid i Estland – 1939. En kapten i Estlands militära underrättelsetjänst (O-2) återvänder till hemlandet för att utreda en kollegas mystiska död. När han följer spåren märker han allt tydligare att Röda armén smider planer på att ockupera Estland i samarbete med den sovjetiska militära underrättelsetjänsten. I filmen har man använt filmupptagning om tal av presidenten Konstantin Päts som kommer från Sverigeesternas Riksförbunds arkiv. Regissör: Margus Paju.

Läs mer om filmen HÄR

Filmfestivalen NÖFF anordnas av Föreningen Estetic.
Inträde 80 kr för föreningens medlemmar, 100 kr för icke-medlemmar.
Filmen 1 tim 40 min, med engelsk text.

Estniska Husets restaurang är öppen. 

Föreningen Estetic
clubestetic@gmail.com

 

Categories: Euroopa

Teaduslik Selts kutsub tähistama emakeelse ülikooli 101. aastapäeva

26 November 2020 - 8:08am
1945. aastast alates on Eesti Teaduslik Selts Rootsis tähistanud
1. detsembril Tartu Ülikooli aastapäeva. Nii toimub ka sellel aastal aktus, mis küll COVID-19 pandeemia tõttu toimub esmakordselt hübriidvormis – külalised on virtuaalselt Zoomis ja üksnes esinejad füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas.

Kõik huvilised on oodatud aktusele teisipäeval, 1. detsembril kell 18.00 Zoomis https://us02web.zoom.us/j/81476325162?pwd=MVhpeGhNbTlST2dVNDlmdlhXWWJXdz09

Kuigi Tartu ülikooli alguspunkt on 30. juunil 1632, mil Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnitas oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis’e asutamisüriku, tähistame juubelit 1. detsembril, sest 1. detsembril 1919 alustas Tartu Ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. 

KAVA
  • Avamine, ETSR esimehe kohusetäitja Piret Villo
  • Avakõne, suursaadik Margus Kolga
  • Videotervitus Tartu Ülikoolilt, rektor Toomas Asser
  • Muusikaline vahepala, laul Tiina Adamson, klaveril Britta Virves
  • Luulet esitab Kairi Ilison
  • Teaduslik ettekanne ”Koroonaviirusest ja vaktsiinidest” Helena Faust
  • Tervitus, ETSR Lõuna – Rootsi osakonna esimees Pille Pruulmann Vengerfeldt
  • Lõppsõna, ETSR aseesimees Sirle Sööt

Ettekanne käsitleb koroonaviirusi, COVID-19 haigust, ravi, vaktsiini arendust ja litsentseerimist.

Helena Faust Foto erakogu

Helena Faust töötab Rootsi Ravimiameti litsentseerimise osakonna vaktsiini töögrupis vaktsiinide efektiivsuse hindajana. Just hetkel on tal käsil Biontechi/Pfizeri koroonavaktsiini litsentseerimine. Hariduselt on ta meditsiiniline mikrobioloog. Ta on avaldanud teaduslikke publikatsioone peamiselt inimese papilloomviiruse seroepidemioloogia ja vaktsinoloogia valdkonnas. Doktorikraadi omandas ta 2012 aastal Lundi Ülikoolis, teadusmagistri kraadi molekulaarbioloogia alal Tartu Ülikoolis 2005. aastal. 

Eesti Teaduslik Selts Rootsis
teaduslikselts@gmail.com

 

Categories: Euroopa

Virtuaalne konverents pagulaskirjastustest ja -kirjanikest

22 November 2020 - 10:37pm
Laupäeval, 21. novembril toimus rahvusvaheline virtuaalne konverents eesti pagulaskirjastustest ja -kirjanikest. Sellel sügisel möödub Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomisest 70 aastat, Bernard Kangro sünnist 110 aastat, Kalju Lepiku ja Ilmar Külveti sünnist 100 aastat.  Vaata järgi SIIT

Avasõnadsuursaadik Margus Kolga Stockholmi Eesti Majas. 

Pagulaskirjastuste sünnist ja hääbumisest – Tiit Pruuli, akirjanik ja ettevõtja (Eesti)

Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastus kui eestlaste globaalne võrgustik interneti-eelsel ajastulJanika Kronberg, ajakirja “Looming” peatoimetaja (Eesti)

Külveti käekõrval: kirjaniku sõnum 21. sajandilePiret Noorhani, Väliseesti Muuseumi peaarhivaar (Kanada)

Mälestusi Kalju Lepikust ja Bernard Kangrost Eesti Kirjanike Kooperatiivi tähendustest eesti kultuuriloos Sirje Kiin, kirjandusteadlane (USA)

Bernard Kangro ja Ivar Ivaski kirjavahetusest Maarja Hollo, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur (Eesti)

Mälestusi Eesti Kirjanike KooperatiivistPille Mai-Laas ja Madis Laas (Rootsi)

Korraldajad:
Eesti Vabariigi suursaatkond Stockholmis
Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakond
Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing
Väliseesti Muuseum

Suursaadik Margus Kolga pidamas avakõne Stockholmi Eesti Majas. Foto: Sirle Sööt Algse plaani kohaselt pidi kõik toimuma Lundi Eesti Majas, kuid COVID-19 pandeemia kasvu tõttu toimus kogu üritus virtuaalselt. Foto: Sirle Sööt Tiit Pruuli meenutamas vabaduse lõhna Lundis … Foto: Sirle Sööt Mari Kalkun Võrumaal oma kodus esitamas laule Bernard Kangro sõnadel Foto: Sirle Sööt Piret Noorhani Kanadas rääkimas Ilmar Külvetist Foto: Sirle Sööt Pille-Mai Laas ja Madis Laas meenutamas Eesti Kirjanike Kooperatiivi likvideerimist Lundis Foto: Sirle Sööt

Mis on pagulaskirjandus? Loe lähemalt SIIT
Kuula Eesti lugu. Eesti Kirjanike Kooperatiiv (11.03.2017)

Vaata Meie külalisi. Ilmar Külvet Washingtonist (1988)
Vaata Carte blanche: Ilmar Külvet (1996)
Vaata Külaline Oklahomast. Ivar Ivask Eestis (1988)
Vaata Vaba Eestlane (1990)
Vaata Süda ei põle ära (1989)
Vaata Ainult üks Kangro (1990)
Vaata Kirjandusõhtu kahe juubilariga. Bernard Kangro 80 ja Kalju Lepik 70 (1990)
Vaata Nägu koduaknas (1990)
Vaata Mälestus sinistes kildudes. Bernard Kangro (1992)
Vaata Kodust punaste pihlade all. Kalju Lepik (1993)

Categories: Euroopa

Estetic filmiklubi kutsub virtuaalkinno vaatama komöödiat “Ükssarvik” (2019)

20 November 2020 - 8:16am

På svenska: Estnisk film “Enhörningen” (2019)

Eesti film “Ükssarvik” (2019) komöödia / draama 
AEG: Reedel, 20. novembril kell 18.00
KOHT: Oma kodus / Stockholmi Eesti Maja, Wallingatan 34
KORRALDAJA: Estetic filmiklubi
FILMIKLUBI TOETUS: 70/ 100 kr

COVID-19 pandeemia piirangute ajal saate turvaliselt vaadata filmi oma kodust. Ootame füüsiliselt Eesti Majja vaid neid kinosõpru, kellel kodus vaatamisvõimalus puudub. Pärast filmi on vestlus filmitegijatega Zoomis.

UUDIS! Osale filmiõhtul oma kodust
– Virtuaalne kinoseanss reaalajas (algus 18.00)

Kodust vaatamiseks 
1. Maksa filmi vaatamise tasu

a) Klubi Estetic liikmetele 70 kr
b) mitteliikmetele 100 kr
SWISH 072-519 04 80 või BG 537-1380 – selgitus “Ükssarvik”.
2. Saada e-postiga teade clubestetic@gmail.com, et soovite vaadata filmi kodust ja olete osavõtutasu maksnud.
3. Enne filmi algust saadetakse teile e-postiga kaks linki – virtuaalkino link ja 
Zoomi vestluse link, mille kaudu saate osaleda vestlusel filmitegijatega. 
NB! Registreerimine virtuaalkinno lõpeb kell 17.45!

Millest film räägib?

“Ükssarvik” on palju enam kui komöödia. “Ükssarvik” kergitab katet iduettevõtete pööraselt maailmalt ja aitab ka valdkonnast kaugetel inimestel aru saada maailmast, mille kohta käivaid edulugusid on kõik kuulnud, kuid saavutuste hinda teavad vähesed.

“Ükssarvik on midagi väga haruldast, väga müütilist, mis võib-olla on olemas, võib-olla ei ole olemas. Start-up-maailma keeles on üksssarvik idufirma, mille väärtus on vähemalt miljard dollarit,” selgitab filmitegija Rain Rannu, kes on ka ise iduettevõtja.

Peategelast Õiet mängiv Liisa Pulk tunnistas, et teadis enne filmimist start-up’idest väga vähe. “Viimased aastad Eestis räägitakse nii palju idufirmadest ja start-up’idest. Me kogu aeg loeme seda uudistest ja lehtedest, aga kui paljud eestlased üldse oskavad öelda, mis asi on idufirma? Sa tead, et Telliskivis toimetavad mingid inimesed, kes teevad midagi start-up’ilikku. Aga mis asi see on, mis see sisu on, minu arust see ongi see, mis on selle filmi suurim väärtus.”

Filmi võtted toimusid mõned nädalad Eestis ja ka ühe nädala San Francisco piirkonnas. 

Rannu kinnitas, et Eesti kuvand San Franciscos on jätkuvalt selline, et Eesti on start-up’ide kasvulava. “Eesti on riik, kus on elaniku kohta kõige rohkem start-up’e”.

Loe ka Arvustus. Pivot, pivot! Laperdava ükssarviku lugu. Andrei Liimets
Loe ja kuula Äripäevast Miks sündis film “Ükssarvik”? 

Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees:

Ükssarvik on ülihea! Nii head huumorit Eesti filmilt poleks julgenud oodatagi ja kõik stereotüübid ja allhoovused olid väga hästi välja mängitud. Teemakaugele kindlasti ka väga hea sissejuhatus valdkonda. Startupimaastikul saab uueks “Kevadeks,” mida iga aasta uuesti vaadata.

Vaata treilerit SIIT

Avatud Stockholmi Eesti Maja Restoran.

Estetic filmiklubi 
Sirle Sööt
072-519 04 80

Enhörningen (2019)

En start-up-komedi av teknologiföretagaren Rain Rannu, som berättar om två unga företagares väg från hemmagaraget till världens teknologiska Mecka, Silicon Valley. Den fartfyllda filmen ger en verklighetstrogen och färgrik bild av glädjeämnen och problem vid skapandet av ett teknologiföretag, av förtroenden och drömmar, av galenskap och dumdristighet. Inspiratörer har förstås varit världens alla Steve Jobsar, Bill Gatesar, Mark Zuckerbergar och Elon Muskar. Alla drömmer om miljarden. Berättelsen grundar sig på mer än 30 verkliga start-up-företagares ibland otroliga och komiska episoder och erfarenheter under de senaste 15 åren. Regissör: Rain Rannu.

Efter filmen diskussion med filmskaparna via Zoom. 

Läs mer om filmen HÄR
Se trailer HÄR

NYHET! Du kan titta på filmen hemma (en virtuell biovisning i realtid)
1. Betala in deltagaravgift

a) för Club Estetic medlemmar 70 kr 
b) icke-medlemmar 100 kr
SWISH 072-519 04 80  eller BG 537-1380 – förklaring “Ükssarvik”.
2. Skicka mejl till clubestetic@gmail.com  med meddelandet att du har betalat avgiften och du vill titta på filmen hemma.
3. Före filmen skickas till dig med e-posten två länkar – en länk till virtuell biovisning
och en annan länk till samtalet med filmskaparna i Zoom. 
OBS! Vi stänger biljettförsäljningen till virtuell bioseans kl 17.45!

På grund av COVID-19 är välkomna till Estniska Huset endast de som inte kan titta på filmen hemma!

Estniska Husets restaurang är öppen. 

Estetic filmiklubi 
Sirle Sööt
072-519 04 80

Tom Marcussoni osas näeme Eesti juurtega Hollywoodi näitlejat Johann Urbi Afterwork eesti moodi – saunabussiga loodusesse Äriplaanid saunalaval Peategelane programmeerija Tõnu (Henrik Kalmet) Kui juhe on koos… Peategelane Õie (Liisa Pulk) on tegija

Categories: Euroopa

De små båtarna och den stora flykten

19 November 2020 - 9:34pm
Den 19 november höll Mirja Arnshav ett föredrag “De små båtarna och den stora flykten” i Estniska Lärdomssällskapet i Sverige. Åtta personer deltog i Estniska Huset och 53 personer virtuellt via Zoom. 

Mirja Arnshav, en doktorand vid Stockholms univeristet, presenterade sin doktorsavhandling “De små båtarna och den stora flykten. Arkeologi i spåren av andra världskrigets baltiska flyktbåtar”.

Hennes studie om baltiska flyktbåtar handlar om affekt, där hon med inspiration från fenomenologin beskriver hur ting kan ha en förmåga att väcka tankar och känslor. Det andra handlar om arkeologiska narrativ och hur ett fokus på tingen kan ge en särskild slags förståelse av historien och nya perspektiv på den. Det tredje området, som även är studiens viktigaste inspirationskälla, är objektbiografin, som med tingen i fokus tar fasta på dessas sociala relationer och intresserar sig för hur de förändras över tid.

“Det är spörsmål som kretsar kring minne, affekt och materialitet och som också
tangerar diskussionen om det förflutnas närvaro i nuet,” säger Mirja Arnshav.

Studien har fokus på tre övergripande frågor:

  • Vilka är de båtar som anses vara baltiska flyktbåtar?
  • Vilka minnen och berättelser kan knytas till dem?
  • Vad betyder de för människor idag, och vad gör de med sin omgivning? Mirja Arnshav i Estniska Lärdomssällskapet i Sverige den 19 november 2020. Foto Sirle Sööt Lyssna på intervju med Mirja Arnshav HÄR

Doktorsavhandling finns i bokform kan laddas ner HÄR  eller köpas HÄR.

Mirja Arnshav driver tillsammans med Anna Arnberg förstudien Flykten från Baltikum vid Sjöhistoriska museet.

Estniska Lärdomssällskapet i Sverige

Mirja Arnshav, Stockholmi ülikooli doktorand, tutvustas Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis oma doktoritööd “Need väiksed paadid ja see suur põgenemine”. Tema uurimistöö eesmärk on säilinud põgenikepaatidest luua arheoloogiline narratiiv põgenemisest ja selle järelmõjust ning uurida, kuidas alused põgenemist kajastavad, mis neist pärast põgenemist sai ning kuidas inimesed paatidesse ja nende ajaloosse tänapäeval suhtuvad. Need küsimused puudutavad mälu, emotsioone ja materiaalsust ning on seotud aruteluga mineviku olemasolu kohta olevikus. 

Loe ka “Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate” Maarja Merivoo-Parro 17.11.2020

Doktoritöö raamatu vormis on allalaetav SIIT ja seda saab osta SIIT

Loe ka Novaatorist “Doktoritöö uurib suure põgenemise väikeseid paate” Maarja Merivoo-Parro 17.11.2020

Mirja Arnshav on tegev ka Mereajaloomuuseumi projektis “Põgenemine Baltikumist”. 

Eesti Teaduslik Selts Rootsis

Categories: Euroopa

Virtuaalne konverents pagulaskirjastustest ja -kirjanikest

16 November 2020 - 11:27pm
Laupäeval, 21. novembril kell 17.00 Rootsi aja järgi algab rahvusvaheline virtuaalne konverents eesti pagulaskirjastustest ja -kirjanikest. Sellel sügisel möödub Eesti Kirjanike Kooperatiivi loomisest 70 aastat, Bernard Kangro sünnist 110 aastat, Kalju Lepiku ja Ilmar Külveti sünnist 100 aastat. 

KAVA

Avasõnad – suursaadik Margus Kolga

Pagulaskirjastuste sünnist ja hääbumisest – Tiit Pruuli.
akirjanik ja ettevõtja (Eesti)

Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastus kui eestlaste globaalne võrgustik interneti-eelsel ajastulJanika Kronberg, ajakirja “Looming” peatoimetaja (Eesti)

Külveti käekõrval: kirjaniku sõnum 21. sajandilePiret Noorhani, Väliseesti Muuseumi peaarhivaar (Kanada)

Mälestusi Kalju Lepikust ja Bernard Kangrost Eesti Kirjanike Kooperatiivi tähendustest eesti kultuuriloos Sirje Kiin, kirjandusteadlane (USA)

Bernard Kangro ja Ivar Ivaski kirjavahetusest Maarja Hollo, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur (Eesti)

Mälestusi Eesti Kirjanike KooperatiivistPille Mai-Laas jt. (Rootsi)

Üritus toimub Zoomi keskkonnas virtuaalselt. Registreerunutele saadetakse link ürituse toimumise aadressiga. 

Registreerumine: https://rb.gy/def5q5 

Kellel Zoomi ei ole, saavad osaleda füüsiliselt ka Stockholmi Eesti Majast. Videosilda Stockholmis korraldab Eesti Teaduslik Selts Rootsis. 

Korraldajad:
Eesti Vabariigi suursaatkond Stockholmis
Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakond
Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing
Väliseesti Muuseum

Mis on pagulaskirjandus? Loe lähemalt SIIT
Kuula Eesti lugu. Eesti Kirjanike Kooperatiiv (11.03.2017)
Vaata Külaline Oklahomast. Ivar Ivask Eestis (1988)
Vaata Süda ei põle ära (1989)
Vaata Ainult üks Kangro (1990)
Vaata Kirjandusõhtu kahe juubilariga. Bernard Kangro 80 ja Kalju Lepik 70 (1990)
Vaata Nägu koduaknas (1990)
Vaata Mälestus sinistes kildudes. Bernard Kangro (1992)
Vaata Kodust punaste pihlade all. Kalju Lepik (1993)

Categories: Euroopa

Mai Raud-Pähni 100 aasta juubeliõhtu toimus hübriidvormis

6 November 2020 - 12:23pm
Mai Raud-Pähnil täitus 2. novembril 100 aastat. Seda tähistas Rootsi Eestlaste Liit ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis koos teiste organisatsioonidega ning Mai tuttavate ja sõpradega üleilma 5. novembril Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomi vahendusel.

COVID-19 kasvava pandeemialaine tõttu otsustas suur osa külalistest, kes olid plaaninud tulla Eesti Majja, jääda siiski koju ja osaleda virtuaalselt. Nii otsustas viimasel hetkel ka juubilar ise ja Mai kodus Gröndalis seati kiiresti sisse virtuaalstuudio. 

Juubeliõhtu sissejuhatuseks vaadati virtuaalset näitust Mai Raud-Pähni hõbedauurimisest, et külalistel oleks ettekujutus Balti hõbedast, mida Mai aastakümneid uuris. 

Juubeliõhtu avasõnad ütles Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu esimees ja Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aseesimees Mai juurest Gröndalis. “Oleme õnnelikud, et elame tehnoloogia ajastul ja saame üksteisega üleilma kontakti hoida ja virtuaalselt Mai 100. juubelit tähistada.” 

Alustuseks vaadati üheskoos pilte Mai Raud-Pähni isiklikust fotokogust. Esimeseks pildiks oli Mai ema Anna Treumanni (sünd. 1883 Läänemaal Hanilas) ja isa Märt Raua (sünd. 1881 Puhja kihelkonnas Tartumaal) kihluspilt 1910. aastal. Viimasel pildil oli Mai Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamisel ESTIVALi galaõhtul Stockholmi raekoja kuldses saalis. 

Seejärel said külalised osa Mai videoloengu lühiversioonist “Balti hõbeda uurimisest”, kus Mai rääkis lähemalt oma elutööst.

Tema uurimisobjektiks olid eeskätt Tallinna hõbesepad ja nende looming kuni 18. sajandini. Balti hõbeda uurimise juurde suunas teda Stockholmi ülikoolis prof Sten Karling, kes oli suur Eesti austaja ja kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1933–1941. Kui Mai 1964. aastal oma kandidaaditööga “Rootsi hõbesepad Tallinnas” Stockholmi ülikooli juures valmis sai, soovitas prof Karling Mail uurimist jätkata. 1972 valmis Mail litsentsiaaditöö “Uurimus vanemast hõbesepisest Tallinnas 1474 – umbes 1650”. Mai on oma uurimisvaldkonda aja jooksul laiendanud kuni 18. sajandini ja avaldanud hulgaliselt teaduslikke artikleid, neist viimase 2015. aastal Eesti Teadusliku Seltsi Aastaraamatus XV. 

“Mul on kahju, et mul ei õnnestunud välja anda sellist ülevaatlikku raamatut nagu minu konkurent Annelore Leistikow Saksamaal,” ütles Mai Raud-Pähn sirvides raamatut “Baltisches Silber”. Maile pakuti korduvalt amanuensi kohta, kuid ta ei saanud seda ema haiguse tõttu vastu võtta. Kui ta oli juba mitu korda ära öelnud, siis pärast enam ei pakutud. “Hõbeda uurimise ajal käisin Bukowskis ja Stockholmi linnaoksjoni juures hõbeda eksperdina kinnitamas asjade ehtsust ja päritolu. Satud niisuguse ala peale millest sul varem ei olnud üldse aimu, hakkad uurima ja järsku oledki mingisugune ekspert,” rääkis Mai.

Pärast loengut kõlas Heino Elleri “Orus” ja “Jõel” flöödil ja klaveril Evelyn Paju ja Toomas Tuulse esituses. Seejärel edastas juubilarile õnnitluse Eesti Vabariigi Presidendilt suursaadik Margus Kolga.

Toomas Tuulse on rootsieestlastele tuntud kui pianist ja koorijuht. Vaid vähesed teavad, et ta oma ema Liidia Tuulse jälgedes kirjutab ka luuletusi. Toomas Tuulse deklameeris rootsi keeles oma luulevaramust “Üks klaasike vett” ja “Kivid mu taskus”, mille Kairi Ilison oli tõlkinud eesti keelde ja esitas need ka eesti keeles. Luuletused olid trükitud ka juubeliõhtu kavalehele. “Kui ma loen neid luuletusi sellelt kavalehelt, on mul tunne nagu oleksingi need kirjutanud sulle, armas Mai,” ütles Toomas juubilari õnnitledes.

Juubeliõhtu ettevalmistamise käigus koguti õnnitlusi ja lugusid Maist. Kristiina Viira rääkis Zoomi vahendusel loo, kuidas tema ema Ellen Olsson, neiupõlves Tugedam, tellis Mailt 1968. aastal Kristiina gümnaasiumi lõpetamise puhul plakati, sest Mai oli väga hea joonistaja. Et Mai oli väga hea karikaturist, seda sai Kristiina teada alles juubeliõhtul Mai pildialbumi tutvustamisel.  

Sirle Sööt luges ette Maile saabunud tervitused ja kirjad ning Eesti Majast mängiti ette üleilma saabunud videotervitused. Teiste hulgas õnnitlesid Maid Baltic Heritage Networki poolt Piret Noorhani Torontost, Kalli Klement Eesti Rahvakunsti Huviringist TRIINU ja Estonia primadonna Milvi Laidi poeg Jaan Zimmerman ning Piret Kriivan Vikerraadio ajaloosaatest “Eesti lugu”. Ivar Paljaku videotervitus lõppes lauluga “Ta elagu … ja klaasid kokku kõlagu!” Nii tõstsid ka kõik külalised klaasid Stockholmi Eesti Majas ja oma kodudes Mai terviseks.

Stockholmi Eesti Majja kogunenud külalistele pakuti õhtu lõpetuseks Liiu Viru valmistatud juubelitorti. Enne lahkumist üllatas juubilari Lena Kristina Tuulse 100-aasta vanuses õhtukleidis, mille ta oli ostnud antikvariaadist just Mai juubeliõhtuks. Lena Kristina esitas Maile südamliku soololaulu, mida klaveril saatis abikaasa Toomas Tuulse. 

Mai Raud-Pähn tänas kõiki külalisi õnnesoovide, lillede ja annetuste eest REL fondi, mille ta ise aitas luua eesti keele õpetuse ja eestikeelse noortetegevuse toetuseks.

Mai Raud Pähn oma kodus Gröndalis 05.11.2020 Foto: Sirle Sööt

Rahvuslik Kontakt
info@sverigeesterna.se

Vaata pilte SIIT

Categories: Euroopa

Algas Välis-Eesti kogukondade elu kajastatavate filmikaadrite kogumisaktsioon

5 November 2020 - 12:03pm

Hea väliseestlane!

Kutsume Sind osalema okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ja ETV2 ühises Välis-Eesti kogukondade elu kajastatavate filmikaadrite kogumisaktsioonis, mis kestab 31. detsembrini 2020.

Vabamu tegevjuht Keiu Telve: „01.novembril alanud aktsiooniga soovime ärgitada väliseestlasi edastama meile vanu filmikaadreid, kuhu on salvestatud Välis-Eesti kogukonna kokkusaamised, sünnipäevad, pulmad või muud tähtsad sündmused, mis ilmestaksid, kuidas okupatsiooni ajal hoiti Välis-Eesti ringkondades elus Eesti traditsioone ja kultuuri. Isegi siis, kui tundub, et filmitu kirjeldab väliseestlaste lihtsat igapäevaelu, võivad ajaloo salvestamise ning meie riigi vabaks saamise loo rääkimise kontekstis olla need kaadrid vägagi unikaalsed. Seega innustame kõiki väliseestlasi oma filmiarhiive läbi vaatama ja aktsioonis osalema.“

Keiu Telve lisas: „Vabamuni on jõudnud väliseestlaste filmikaadreid ka varem. Näiteks on meil 8 mm filmilindile talletatud unikaalsed kaadrid 1967. aastal Montrealis maailmanäituse ajal toimunud Eestlaste Kohtumispäeva kontsert-meeleavaldusest, mille filmis Nõukogude paviljonis töötanud eestlane Lemmik-Jaak Sirk. See filmilõik on heaks illustratsiooniks, kuidas väliseestlased tahtsid ja püüdsid säilitada sidet oma juurte ja kultuuriga.”

Aktsiooni käigus kogume filmikaadreid, mis on salvestatud 8 mm ja Super8 filmilintidele. Valik kogutud kaadritest tuuakse ETV2 vaatajani saatesarjas „8 mm ELU“ ning talletatakse Vabamu kogudesse.

Juba olemasolevaid ning esimesi kogutud kaadreid saab näha 28. novembril kell 18.00 toimuval Välis-Eesti päeval, mis toimub Vabamu muuseumis ning mida saab jälgida ka internetis. Täpsem info sündmuse kohta tuleb peagi Vabamu kodulehele

Saatesari „8 mm ELU“ on linastunud edukalt Eesti Rahvusringhäälingu kanalitel ja kogunud suure hulga vaatajaid. Kahel esimesel hooajal olid fookuses kodueestlaste jäädvustatud filmikaadrid. Nüüd soovitakse vaatajateni tuua lugusid Välis-Eestist.

Aktsiooni käigus kogutakse filmikaadreid nii digitaalsel kujul kui ka filmirullidel. Tingimused filmikaadrite edastamiseks on kirjas Vabamu kodulehel: https://vabamu.ee/kogud/valis-eesti-filmiparand

Dear Estonian abroad,

We invite you to take part in the joint collection initiative of the Vabamu Museum of Occupations and Freedom and ETV2 for films recording the lives of Estonian communities abroad. The initiative is set to last until 31 December 2020.

The Vabamu’s executive director Keiu Telve said, “The goal of the initiative that started on 1 November is to invite Estonian communities abroad to send us their old films recording any meetings, birthdays, weddings or other important events in their communities that show how they maintained Estonian traditions and culture abroad during the occupation. Even if you feel the film only shows the simple day-to-day lives, such films may prove to be one of a kind in the context of recording history and telling the story of how our country regained its independence. Therefore, we encourage all Estonians to go through their film archives and take part in the initiative.”

Keiu Telve added, “This is not the first time the Vabamu has received films from Estonian communities abroad. For example, we have unique images on 8 mm film of the concert-demonstration that took place during the Estonian meet-up day in Montreal during the international exposition Expo 67. This film was taken by Estonian Lemmik-Jaak Sirk, who worked in the expo pavilion of the Soviet Union. This film is an excellent example of how they have always wanted and tried to stay in touch with their roots and culture.”

The collection initiative targets films recorded on 8 mm and Super8 film. A selection of the collected films will be shown on ETV2 in a series called 8 mm ELU (LIFE on 8 mm) and stored in the Vabamu’s collections.

Existing and newly acquired recordings can be seen during Foreign Estonians Day, celebrated at the Vabamu on 28 November at 18:00. The event will also be broadcast online. Details for the event will soon be available on the Vabamu’s website.

The series 8 mm ELU (LIFE on 8 mm) has successfully aired on Estonian Public Broadcasting channels and gained significant views. The first two seasons focussed on films recorded by local Estonians. Now, the show makers want viewers to see the stories of Estonian communities abroad.

The initiative targets both digital and analogue film tapes. Visit the Vabamu’s website at https://vabamu.ee/collections/film-collecting-campaign-of-estonian-communities-abroad to read about conditions for film submission.

Lisainfo/ Further information:
Ingrid Piirsalu
Marketing and Communication Manager
Phone: + 372 5646 4035
ingrid@vabamu.ee

Vabamu Museum of Occupations and Freedom
Toompea 8, 10142 Tallinn
www.vabamu.ee

Categories: Euroopa

Filmisõbrad, algab Novembriööde Filmifestival NÖFF!

25 October 2020 - 9:11am

På svenska: Vänner av estnisk film! Årets NÖFF börjar 30/10

Estetic Filmiklubi ootab taas kõiki filmisõpru Stockholmi Eesti Majja, et viiel järjestikusel reedel vaadata koos häid Eesti filme. Selle aasta NÖFF programmis domineerivad Eesti ajalugu tutvustavad põnevusfilmid. Kavast leiab ka ühe lõbusa filmi moodsast Eestist ja Telliskivi Loomelinnaku idufirmade eduloost. Filmiõhtud algavad kell 18.00. Pärast filmi virtuaalsed kohtumised filmirezissööridega. Avatud on Eesti Maja Restoran. 

#NÖFF eelsoojendusfilm, millele järgneb Halloweeni pidu
R 30/10 18.00 “Must alpinist” (2015) Loe lähemalt SIIT

#NÖFF programm 2020
R 6/11 18.00 “1944” (2015) Loe lähemalt SIIT
R 13/11 18.00 “Talve” (2019) Loe lähemalt SIIT
R 20/11 18.00 “Ükssarvik” (2019) Loe lähemalt SIIT
R 27/11 18.00 “O2” (2020) Loe lähemalt SIIT

Tere tulemast!

Estetic filmiklubi
Info: Sirle Sööt, 072 519 04 80
info@sverigeesterna.se

Estetic filmklubb välkomnar allar filmvänner till Estniska Huset i Stockholm för att  under fem fredagar i rad tillsammans se på estniska filmer. I årets program för NÖFF (Novembriööde Filmifestival – Novemberkvällars Filmfestival) dominerar actionfilmer baserade på estnisk historia. I programmet finns även en glad film om det moderna Estland genom ett start-up företags framgångssaga. Filmkvällar börjar kl 18. Efter varje visning följer möjlighet till en diskussion eller virtuell frågestund med regissören. Estniska Husets restaurang har öppet.

#NÖFF uppvärmningsfilm med efterföljande Halloweenfest
R 30/10 18.00 “Spök alpinisten” (2015) Läs mer HÄR

#NÖFF program 2020
R 6/11 18.00 “1944” (2015) Läs mer HÄR
R 13/11 18.00 “Vinter” (2019) Läs mer HÄR
R 20/11 18.00 “Enhörningen” (2019) Läs mer HÄR
R 27/11 18.00 “O2” (2020) Läs mer HÄR

Välkomna!

Estetic filmklubb
Info: Sirle Sööt, 072 519 04 80
info@sverigeesterna.se

Categories: Euroopa

Mai Raud Pähn 100

6 October 2020 - 11:25am
Mai Raud Pähnil täitub 2. novembril 100 aastat. Seda tähistab Rootsi Eestlaste Liit ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis koos teiste organisatsioonidega ning Mai tuttavate ja sõpradega üleilma neljapäeval, 5. novembril kell 18.00 Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomi vahendusel.

Kogume tervitusi ja lugusid Mai Raud Pähnist
Palume kõigil huvilistel saata tervitus Maile kas kirjalikult või videoklipina (video pikkus kuni 3 min). Kirjeldage tervituses kuidas te Maid kohtasite ja tunnete? Milline ta teie arvates on? Võite jutustada ka ühe toreda mälestuse või loo seoses Maiga.

Tervitus saatke hiljemalt 29. oktoobriks
kas e-postiga info@sverigeesterna.se või postiga
Rootsi Eestlaste Liit
Wallingatan 34
11124 Stockholm
Sweden

Juubeliüritusele registreerimine hiljemalt 29. oktoobril.
Palume täita registreerimiseks see vorm – https://forms.gle/QCqvR1WTvq1ewTSp9 Info: Sirle Sööt
+46 (0)72-519 04 80 Foto: Toomas Volkmann raamatust “Eesti läbi 100 silmapaari”, mis on müügil REL büroos.
Categories: Euroopa

Mara Ljutjuki kunstinäitus “Mees ja tema igavene kala”

6 October 2020 - 9:51am
Eesti Saatkond Stockholmis kutsub kõiki huvilisi külastama kaasaegse Eesti maalikunstniku, Mara Ljutjuki näitust „Mees ja tema igavene kala“. Saatkonna vastuvõtualal on võimalik tutvuda läbilõikega Mara loomingust ja esindatud on Mara maalid alates aastast 2002. Käesoleva aasta lõpuni avatud näitust saab külastada argipäeviti eelregistreerimisega info@estemb.se.

Mara Ljutjuk lõpetas Eesti Kunstiakadeemia maali erialal 2001. aastal. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000. Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega. Ta on aktiivselt seotud Evald Okase Muuseumi programmi kureerimise ja korraldamisega ning õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalimist.

Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.

Suursaadiku assistent Laura Ringbom näitust tutvustamas. Foto: Sirle Sööt Suursaadik Margus Kolga ja kunstnik Mara Ljutjuk näituse avamisel 11.09.2020 Foto: Sirle Sööt

 

Veel fotosid Mara Ljutjuki näituse avamiselt SIIN

Categories: Euroopa

Värske REL INFOKIRI!

4 October 2020 - 7:10pm
REL INFOKIRI 6/10 2020

Soovid saada infokirja otse oma e-postkasti?

Saada oma nimi ja e-post info@sverigeesterna.se

 

Categories: Euroopa

De små båtarna och den stora flykten

4 October 2020 - 12:53pm
Mirja Arnshav från Stockholms universitet, presenterar sin doktorsavhandling “De små båtarna och den stora flykten” i Estniska Lärdomssällskapet i Sverige den 19 november kl 18. Man kan delta fysiskt i Estniska Huset Wallingatan 34 eller virtuellt via Zoom. 

Mirja Arnshavs studie handlar om affekt, där hon med inspiration från fenomenologin beskriver hur ting kan ha en förmåga att väcka tankar och känslor. Det andra handlar om arkeologiska narrativ och hur ett fokus på tingen kan ge en särskild slags förståelse av historien och nya perspektiv på den. Det tredje området, som även är studiens viktigaste inspirationskälla, är objektbiografin, som med tingen i fokus tar fasta på dessas sociala relationer och intresserar sig för hur de förändras över tid.

“Det är spörsmål som kretsar kring minne, affekt och materialitet och som också
tangerar diskussionen om det förflutnas närvaro i nuet,” säger Mirja Arnshav.

Studien har fokus på tre övergripande frågor:

  • Vilka är de båtar som anses vara baltiska flyktbåtar?
  • Vilka minnen och berättelser kan knytas till dem?
  • Vad betyder de för människor idag, och vad gör de med sin omgivning?

Föredragskväll hålls på svenska. Boken om hennes doktorsavhandling kan köpas på plats. 

Mirja Arnshav driver också tillsammans med Anna Arnberg förstudien Flykten från Baltikum vid Sjöhistoriska museet. Läs mer om Mirja Arnshav HÄR

Estniska Lärdomssällskapet i Sverige

Mirja Arnshav Stockholmi ülikoolist tutvustab Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis oma doktoritööd “Need väikesed paadid ja see suur põgenemine”. Tema uurimistöö eesmärk on säilinud põgenikepaatidest luua arheoloogiline narratiiv põgenemisest ja selle järelmõjust ning uurida, kuidas alused põgenemist kajastavad, mis neist pärast põgenemist sai ning kuidas inimesed paatidesse ja nende ajaloosse tänapäeval suhtuvad. Need küsimused puudutavad mälu, emotsioone ja materiaalsust ning on seotud aruteluga mineviku olemasolu kohta olevikus. 

Ettekanne on rootsi keeles. Raamatut Mirja Arnshavi doktoritööst saab osta kohapeal. 

Mirja Arnshav on tegev ka Mereajaloomuuseumi projektis “Põgenemine Baltikumist”. 

Eesti Teaduslik Selts Rootsis

Categories: Euroopa

Astrid Pajur rääkis sotsiaalsest hierarhiast ja rõivamoest 17. sajandil Tallinnas

3 October 2020 - 5:16pm
Reedel, 25. septembril kell 17 esines Astrid Pajur teemal „Kudas rahvas, nõnda rõõvas. Rõivad ja sotsiaalne kord Tallinnas 17. sajandil”. Uppsala ülikooli ajaloo doktorant ja Stockholmi ülikooli lektor Astrid Pajur avas oma ettekandega Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis sügishooaja. Ettekandeõhtu jätkus filmiõhtuga koostöös Estetic filmiklubiga. Näidati ajaloolist kultusfilmi “Verekivi”. Nii ettekande kui filmiõhtu toimusid hübriidvormis. 

Astrid Pajuri ettekanne põhines tema doktoritööle, mis käsitles tallinlaste rõivakultuuri 17. sajandil ja uuris, mil määral saame aimu sotsiaalse korra ja inimeste riietuse vahelisest seosest varauusaegses linnaühiskonnas kirjalike allikate põhjal.

“Kuna sotsiaalne hierarhia pidi ideaalis olema kõigile ühiskonna liikmetele nähtav ja üheselt arusaadav, olid riided linnavõimu vaatepunktist seisusliku korra visualiseerimiseks teoreetiliselt väga sobivad. Praktikas aga polnud rõivaste ja korra vaheline seos sugugi nii enesestmõistetav. Riided olid kanga kalliduse tõttu varauusajal suure väärtusega ja müntide puudumisel kasutati neid nii mõnigi kord maksevahendina. Lisaks oli inimestel riietega isiklik, tihti emotsionaalne side, kuna neid pärandati põlvest põlve ja jäeti mälestuseks teistele olulistele inimestele, olid need siis sõbrad või teenijarahvas. Rõivaste ja rõivapraktikate mitmekülgsus, nende tähtsus erinevates eluetappides ja aegruumilistes kontekstides näitab seda, kui keeruline oli ühest küljest seisuslikku korda kindlaks määrata ja seda kõigile nähtavaks ja arusaadavaks teha ja teisest küljest seda, kui võimatu on meid ümbritsevale asjademaailmale ainult ühte kindlat funktsiooni omistada,” rääkis Astrid Pajur. 

ETTEKANNE Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Astrid Pajur 25.09.2020 Stockholmi Eesti Majas Foto: Sirle Sööt Publik Eesti Teaduslik Selts Rootsis ettekandeõhtul. Foto: Sirle Sööt Astrid Pajuri ettekannet sai vaadata nii kodust Zoomi kaudu kui Stockholmi Eesti Majas. Foto: Sirle Sööt Astrid Pajuri doktoritöö “Dress matters. Clothes and Social Order in Tallinn 1600-1700” on inglise keeles. Foto: Sirle Sööt

Eesti Filmi Instituudi ja Klubi Estetic koostöös oli õhtu lõpetuseks võimalik vaadata ajaloolist kultusfilmi “Verekivi” (1972), mille aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi “Liivimaa kroonikast” parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. a. Tallinnas. Sellest filmist on pärit vihase parun von Üxkülli repliik “Seakari aga mitte Tallinna raad”. Huvitav ja haarav ajalooline seiklusfilm viis vaatajad keskaegsesse Tallinna. Filmist lähemalt saab lugeda SIIT

Talutüdruk Jaana. Foto: Filmiarhiiv Talutüdruk Jaana ja von Üxkülli pärisorjusest Tallinna linna põgenenud Matis Foto: Filmiarhiiv

Sirle Sööt
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Estetic filmiklubi
072-519 04 80

Categories: Euroopa

Rootsi keele algkursus (eesti keele baasil)

2 October 2020 - 1:16pm

14. oktoobrist – 16. detsembrini kolmapäeviti kl. 19.00 – 21.00
Stockholmi Eesti Maja koosolekutoas
Wallingatan 34, III k. (2tr.)

Registreerimine info@sverigeesterna.se 

Kursuse tasu 1700 kr  
Rootsi Eestlaste Liidu liikmetele soodustus – 100 kr (1600 kr)
tasuda hiljemalt 12. oktoobriks
SWISH 1235691894 või ülekandega 55211010396 (SEB)
IBAN SE3050000000055211010396, BIC ESSESESS, SEB, 106 40 Stockholm
selgituseks ”Svenska 1+ oma nimi”. 
Võimalus tasuda ka sularahas esimesel korral.
Hind sisaldab õppematerjale.

Kursus alustab vähemalt 7 osavõtja olemasolul.

Õpetaja: Maire Vill

Kursuseid korraldab 
REL integratsiooni- ja juriidiliste küsimuste komisjon
info@sverigeesterna.se

Categories: Euroopa

Eesti Noored Rootsis avasid sügishooaja

21 September 2020 - 9:07am
Neljapäeval, 17. septembril kell 17 kogunes noorteorganisatsioon Eesti Noored Rootsis (ENR) avamaks 2020. aasta sügishooaega. Stockholmi Eesti Maja noortetoas oli 11 noort vanuses 16-19 a. Pärast Stockholmi Eesti Kooli lõpetamist on noortel jätkuvalt soov koos käia ja üheskoos eesti keelt õppida.  Vaata intervjuud SIIT

Küsisime ENR esimehelt Angelica Suistelt, mis neil sellel sügishooajal plaanis on? Angelica viitas tahvlil olevale pikale tegevuste nimekirjale. “Täna on meil noortetoa kui õppetoa hooaja avamine. Siin saab käia nii eesti keelt õppimas kui ka lihtsalt oma koolitööd tegemas.” Nimekirjas on veel filmiöö 26. septembril, noorteteater EV aastapäevaks, ENR üleriiklik laienemine ja külaskäik EV Saatkonda.

Küsisime kui vana peab olema, et teiega ühineda? “ENR liikmeks on oodatud kõik 14-26-a. vanuses Eesti sidemetega noored,” vastas Angelica. “Meie eesti keele kursusega saab liituda hoolimata elukohast. Otsimegi kontakti noortega üle terve Rootsi. Planeerime ringreisi Rootsis, et külastada teisi eestlaste kooskäimiskohti ja saada seal elavate noortega otsekontakti”.

ENR juhatusega saab kontakti kirjutades otse esimees Angelica Suistele angsusuiste@outlook.com või sekretär Nora Söötile nora.soot@gmail.com. ENR-il on oma grupp Facebookis ja pildialbum Instagrammis.

ENR-i liikmemaks on 150 kr aastas. Lisaks liikmemaksu tasumisele tuleb noortel täita ka ENR liikmeankeet. Liikmemaksu saab kombineerida ka REL peremaksuga, mis on 500 kr. Peremaksu puhul saavad lapsevanemad REL liikmeteks ja peres õppivad noored ENR liikmeteks (kui on täidetud ENR liikmeankeet). Liikmemaksu saab maksta SWISH-iga 1235691894. Kindlasti tuleb juurde kirjutada nimed, kelle eest liikmemaksu maksti. Liikmemaksudest laekuvat tulu kasutatakse üleriikliku tegevuse rahastamiseks.

Noorte õppetoa sügishooaja avamisel 17.09.2020 Stockholmi Eesti Majas Marcus Piotrowski, Erik Stenqvist, Martin Vahermägi. Ees vasakult Angelica Suiste, Celine Sööt, Laura Liisa Haider, Nora Sööt, Melica Laantee Strid, Leopold Joandi, Villem Paju. Foto: Remy Martiin Ots

Filmiööle saab registreerida SIIN.

SIRLE SÖÖT
Rahvuslik Kontakt

 

Categories: Euroopa

Sotsiaalne hierarhia ja rõivamood 17. sajandil Tallinnas

19 September 2020 - 8:20am
Reedel, 25. septembril kell 17 räägib Astrid Pajur teemal „Kudas rahvas, nõnda rõõvas. Rõivad ja sotsiaalne kord Tallinnas 17. sajandil”. Uppsala ülikooli ajaloo doktorant ja Stockholmi ülikooli lektor Astrid Pajur avab oma ettekandega Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis sügishooaja. Ettekandeõhtu jätkub filmiõhtuga koostöös Estetic filmiklubiga. Kell 18.30 algab ajalooline kultusfilm “Verekivi”. Nii ettekande- kui filmiõhtu toimuvad hübriidvormis. Osaleda saab virtuaalselt oma kodust või füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas. 

Astrid Pajuri ettekanne käsitleb tallinlaste rõivakultuuri 17. sajandil ja uurib, mil määral saame aimu sotsiaalse korra ja inimeste riietuse vahelisest seosest varauusaegses linnaühiskonnas kirjalike allikate põhjal. Kuna sotsiaalne hierarhia pidi ideaalis olema kõigile ühiskonna liikmetele nähtav ja üheselt arusaadav, olid riided linnavõimu vaatepunktist seisusliku korra visualiseerimiseks teoreetiliselt väga sobivad. Praktikas aga polnud rõivaste ja korra vaheline seos sugugi nii enesestmõistetav. Riided olid kanga kalliduse tõttu varauusajal suure väärtusega ja müntide puudumisel kasutati neid nii mõnigi kord maksevahendina. Lisaks oli inimestel riietega isiklik, tihti emotsionaalne side, kuna neid pärandati põlvest põlve ja jäeti mälestuseks teistele olulistele inimestele, olid need siis sõbrad või teenijarahvas. Rõivaste ja rõivapraktikate mitmekülgsus, nende tähtsus erinevates eluetappides ja aegruumilistes kontekstides näitab seda, kui keeruline oli ühest küljest seisuslikku korda kindlaks määrata ja seda kõigile nähtavaks ja arusaadavaks teha ja teisest küljest seda, kui võimatu on meid ümbritsevale asjademaailmale ainult ühte kindlat funktsiooni omistada.

Astrid Pajur Foto: erakogu

Ajaloolise kultusfilmi “Verekivi” (1972) aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi “Liivimaa kroonikast” parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. a. Tallinnas. Sellest filmist on pärit vihase parun von Üxkülli repliik “Seakari aga mitte Tallinna raad”. Huvitav ja haarav ajalooline seiklusfilm viib meid keskaegsesse Tallinna. Filmist lähemalt saab lugeda SIIT. Filmi pikkus 73 min.

Talutüdruk Jaana. Foto: Filmiarhiiv Talutüdruk Jaana ja von Üxkülli pärisorjusest Tallinna linna põgenenud Matis Foto: Filmiarhiiv

Ettekandeõhtu ja filmiõhtu on tasuta. Eesti Maja Restoran avab uksed kell 16 ja jääb avatuks õhtu lõpuni.

Virtuaalselt saab osaleda ettekandeõhtul Zoomis selle lingi kaudu https://us02web.zoom.us/j/84148068923?pwd=SDB0UkVLaW9mU0VvR00xejErUXVuUT09. 
Filmiõhtu linki jagame huvilistele ettekandeõhtu lõppemisel. 

Sirle Sööt
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Estetic filmiklubi
072-519 04 80

Categories: Euroopa

Huvikool õpetab eesti keelt läbi mängu

14 September 2020 - 9:07am
Huvikooli pühapäevadel on Stockholmi Eesti Majas värskete kaneelisaiade lõhn. Eesti Lasteaia köögis küpsetatud saiad on pehmed ja õhulised, huvikooli perede lemmikud. Nii nagu valmivad köögis kaneelisaiad ühe Huvikooli pereisa poolt, niisamuti viiakse läbi ka õppetegevus õhinapõhiselt lapsevanemate endi poolt ja kaasates noori. Stockholmi Eesti Huvikoolis õpitakse eesti keelt läbi laulu, käelise tegevuse, teatri- ja jalgpallimängu. Huvikool annab võimaluse kohtuda teiste peredega, kes soovivad oma lastele anda edasi eesti keelt ja kultuuri. 

Stockholmi Eesti Maja asub kesklinnas, keskraudteejaamast 5 min jalutuskäigu kaugusel. Terve Wallingatan 32-34 kreemikas maja ongi Eesti Maja. Lapsevankrid saab jätta Wallingatan 32 trepikotta ja seejärel tuleb sellel hooajal minna Eesti Maja peauksest Wallingatan 34 2. korrusele (liftis 1. korrus rootsi mõistes).  Seal võtab uksel peresid vastu registraator Nora Sööt. Riided saab panna garderoobi. Seal samas on tualetid kätepesuks.

COVID-19 tõttu toimuvad mudilasringi tunnid nüüd suures saalis ja draamastuudio on väiksemates ruumides Lasteaias. Suure saali jagame lükandseintega kolmeks. Nii saavad lavapoolses osas lapsed laulda, keskmises osas tegeleda käelise tegevusega ja kolmandas osas joonistada. Ruumi on kõigi jaoks rohkem kui Lasteaias. 

Stockholmi Eesti Maja, Wallingatan 32-34. Foto: erakogu

Mudilasringis jagame lapsed kahte vanuserühma- tillukesed (0-3) ja mudilased (4-7). Samal ajal, kui tillukesed laulavad Amanda Rassi ja Eleri-Kristel Kuimetiga, teevad mudilased käelist tegevust Maire Villiga. Pärast puuviljapausi on vastupidi. Tillukesed võivad pärast käelist tegevust koju lõunaunele kiirustada aga mudilasi ootab veel üks tund – jutupliiats. See on interaktiivne joonistustund, kus lapsed kuulavad esmalt ühe loo, siis arutavad seda üheskoos ning seejärel joonistavad sellest pildi. Jutupliiatsit teevad Huvikooli endised õpilased ja nüüd juba gümnaasiumi noored Angelica Suiste ja Celine Sööt.  

Draamastuudios hakatakse lavastama Andrus Kivirähki “Leiutajateküla Lottet”, mille esietendus on plaanis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel 20. veebruaril Scala teatris. Lavastajaks on Sirle Sööt, tantse juhendab Dmitri Barilo ning laule Amanda Rass ja Eleri-Kristel Kuimet. Kostüümide, lavakujunduse ja rekvisiitidega aitavad Aili Suiste Rundin ja lapsevanemad. Nagu tavaliselt kohandame alati näidendi jõukohaseke just nendele lastele, kes meile tundi tulevad. Võtame alati laste soove kuulda ja teeme nii, et kõik oleksid rõõmsad ja rahul.

Väiksemad teatrilapsed saavad esimese tunni ajal Maire juures meisterdada ja liituda teatrigrupiga teise tunni ajal. Eesti Maja suurest saalist saab näitusesaali ja Eesti Maja juhatuse koridori kaudu otse Lasteaeda, nii ei pea lapsed teise trepikotta õuest minema. 

Jalgpalliklubi koguneb mudilasringi koolipäevadel kell 10.45 Vasa pargis, kus lapsi ootavad noorjuhid Markus Piotrowski ja Martin Vahermägi. Lapsevanemad saavad lastele järgi tulla kell 12 või siis nad peale võtta hiljem Eesti Majast. Noorjuhid viivad lapsed Eesti Majja Huvikooli kohvikusse värskeid kaneelisaiu sööma. 

Huvikooli raamatukeskusest saab laenutada ja osta laste- ja noortekirjandust ning filme. Kõiki raamatuid ei jaksa ju omale osta ning lapsed kasvavad kiiresti välja nii raamatutest kui riietest. Raamatukeskus asub Eesti Maja noortetoas, Wallingatan 32 kolmandal korrusel (rootsi mõistes 2 tr). Raamatukeskus sobib hästi ka lapsevanematele, kes jäävad Huvikooli oma lapsi ootama. Seal saab rahulikult raamatuid lugeda või oma arvutiga tööd teha. 

Huvikooli KOHVIK avab uksed kell 12.15 Lasteaias. Sealt saab osta värskeid kohapeal tehtud kaneelisaiu ja võileibu, kohvi ja mahla. Et meid korraga ühes ruumis liiga palju ei oleks, hajutame kohvikut ka Eesti Maja näitusesaali, kus saab rahulikult istuda ja kohvitada. 

Huvikooli kaneelisaiad. Foto: Sirle Sööt

2020 sügishooaja koolipäevad Mudilasringis ja Draamastuudios on 20. september, 4. ja 11. oktoober, 8. ja 22. november ning 6. ja 13. detsember, kusjuures 13. detsembril luutsinapäeval, on jõulupidu. Koolipäevad algavad kell 11.00. 

COVID-19 tõttu avame uksed juba kell 10.40, et kogunemine oleks rohkem hajutatud. Palume kõigil kaasa võtta vahetusjalanõud (sussid või kingad). 

Pilte Huvikooli tegevusest saate vaadata Stockholmi Eesti Huvikooli Facebooki lehel.

REGISTREERIMINE – https://forms.gle/snws8a5HSVUvWFzS8

Üks appihüüd ka laiale ringile. Beebikool otsib taas juhendajat! Laura Vals kolis Eestisse tagasi ja nüüd oleme taas uue juhendaja otsingul. Kui keegi teab kedagi, kes võiks sobida sellesse rolli, palun võtke julgesti ühendust!

Rõõmsa kohtumiseni!

Sirle Sööt
Stockholmi Eesti Huvikool
+46 72 519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

Categories: Euroopa

Sverigeesterna stöder Värnkrafts förslag till finansiering av Sveriges totalförsvar

11 September 2020 - 1:50am

Till Sveriges riksdag och regering

 Stockholm, den 10 september 2020

 Sverigeesterna stöder Värnkrafts förslag till finansiering av Sveriges totalförsvar

Sverigeesternas Riksförbund företräder på demokratisk-parlamentarisk grund svenska medborgare av estniskt ursprung. Vi följer intensivt den säkerhetspolitiska utvecklingen i Estland, men också i övriga Baltikum och Ryska federationen, i Östersjöområdet, och numera i synnerhet beträffande Ukraina och inte minst Belarus.

Med tillfredsställelse noterar vi von Sydowkommissionens och försvarsberedningens slutrapport Värnkrafts förslag till finansiering av framtidens svenska totalförsvar (Ds 2019:8). Även vi är oroliga för den ökande diskrepansen mellan Ryska federationens militära resurser och aggressiva ambitioner å ena sidan och Baltikums och Sveriges relativa återhållsamhet å den andra. Dock ser vi inför Riksdagens pågående budgetförhandlingar hur vissa partier tycks ha ändrat säkerhetspolitisk bedömning. I stället för att handla efter principen pacta sunt servanda, avtal ska hållas, verkar utfästelserna till Sydowkommissionen nu ha växlats ner till småmynt och blivit föremål för den sedvanliga kohandeln. Detta är olyckligt.

 Samtidigt har ju Östersjöområdets säkerhetspolitiska situation avsevärt förvärrats: bl.a. genom Putins förstärkta presidentposition, hans i en amerikansk tidskrift framförda regionala herraväldesanspråk och den till tänderna rustade Kaliningradexklavens nyligen genomförda stormanöver inte långt från Gotland, för första gången med demonstrativt uppvisade landstigningsfartyg. Men vi ser också rysk militär överflygning över Bornholm, ett förnyat mordförsök mot rysk demokratisk ledare, och sist, men inte minst, Lukashenka-Putinregimernas brutala nedmangling av all demokratisk opposition i Belarus. Tyvärr hopar sig molnen i vårt närområde.

 Vår förre statsminister Göran Persson myntade yttrycket att ”den som är satt i skuld är inte fri”. Men precis lika ofri är ju den, som försatt sig i ett sådant svaghetstillstånd att han inte har fysisk förmåga till handlingsfrihet och därmed kan bli påtvingad en nyckfull och brutal grannes vilja. Så kan vi inte ha det.

 Glädjande nog har Sveriges totalförsvar under senare tid börjat återhämta sig. Ett gott exempel utgör Gotland. En implementering av Värnkrafts långsiktiga förslag skulle inte bara ha kraftig signalverkan utåt, utan det skulle innebära ett avgörande framsteg – mot stabilitet och förutsägbarhet inte bara i Sverige utan i ett bredare perspektiv för hela Östersjöregionens fred och frihet.

Därför uppmanar Sverigeesterna Sveriges riksdag och regering,
för hela Östersjöområdets normalisering och civilisering och i synnerhet för Sveriges säkerhetspolitiska handlingsfrihet,
att stärka Sveriges totalförsvar i von Sydowkommissionens och Värnkrafts välargumenterade anda.

Med vänliga hälsningar,

Sirle Sööt
Ordförande
Sverigeesternas Riksförbund                                                           

Evelin Tamm
Ordförande
Utskottet för politiska och utrikesfrågor
Sverigeesternas Riksförbund

Foto i sidhuvudet: Major General (ret) Karlis Neretnieks, Swedish Academy of War Sciences and Dr. Björn von Sydow, Chairman of the Swedish Defence Commission (Försvarsberedningen) Fotograf: Peter von Fábry-Eichner

Försvarsberedningens ordförande Björn von Sydow överlämnade Försvarsberedningens slutrapport till försvarsminister Peter Hultqvist 2019-05-14. Foto: Ninni Andersson/Regeringskansliet
Categories: Euroopa

Varje barns rätt till modersmål

5 September 2020 - 1:06pm

2020-09-09
U2018/02109/S

Hej Sirle,

Tack för ditt brev till Utbildningsdepartementet. Jag har blivit ombedd att besvara ditt brev om varje barns rätt till modersmål samt om de olika förslagen på ändringar i hur denna rätt ska formuleras. Inledningsvis vill jag be om ursäkt för att svaret har dröjt.

Syftet med rätten till modersmål för elever med ett annat modersmål än svenska är att det är viktigt att få utveckla både modersmålet och svenska språket.

Av språklagen (2009:600) framgår att svenska är huvudspråk i Sverige och samhällets gemensamma språk som ska kunna användas inom alla samhällsområden. Vidare ska den som tillhör en nationell minoritet ges möjlighet att lära sig, utveckla och använda minoritetsspråket. Även den som har ett annat modersmål än något av minoritetsspråken eller teckenspråk ska ges möjlighet att utveckla och använda sitt modersmål. Det är det allmänna som ansvarar för att den enskilde ges tillgång till språk (4, 5, 14 och 15 §§).

Enligt Skollagen (2010:800) ska huvudmannen erbjuda en elev som har en vårdnadshavare med ett annat modersmål än svenska modersmålsundervisning i detta språk om språket är elevens dagliga umgängesspråk i hemmet, och eleven har grundläggande kunskaper i språket. En elev som tillhör någon av de nationella minoriteterna ska erbjudas modersmålsundervisning i elevens nationella minoritetsspråk (10 kap. 7 §, 11 kap. 10 § och 12 kap. 7 § skollagen [2010:800]).

Eftersom ämnet modersmål inte ingår i den nationella timplanen varierar undervisningstiden från en huvudman till en annan. I Skolverkets redovisning av regeringsuppdraget att ta fram förslag till stadieindelad timplan för grundskolan (U2014/3489/S, U2014/5377/S) anger myndigheten att den vanligaste formen är att modersmålsundervisningen läggs utanför den garanterade undervisningstiden och omfattar 40–60 minuter per vecka.

Regeringen beslutade i maj 2018 att tillsätta en utredning med uppdrag att kartlägga behovet av åtgärder bl.a. när det gäller undervisningen i modersmål i grundskolan och motsvarande skolformer. Utredningen benämns Utredningen om modersmål och studiehandledning på modersmål i grundskolan och motsvarande skolformer (U 2018:04).
I maj 2019 överlämnade Utredningen om modersmål och studiehandledning på modersmål i grundskolan och motsvarande skolformer sitt betänkande För flerspråkighet, kunskapsutveckling och inkludering – modersmålsundervisning och studiehandledning på modersmål (SOU 2019:18).

För mer information om själva betänkandet, följ denna länk: https://www.regeringen.se/4adaaf/contentassets/77ca2476a2b9481098a6f2ec89e94f4a/for-flersprakighet-kunskapsutveckling-och-inkludering–modersmalsundervisning-och-studiehandledning-pa-modersmal-sou-201918

Mot bakgrund av det som framkommer i betänkandet lämnar utredningen en rad förslag, bedömningar och rekommendationer. Sammantaget syftar dessa till att utveckla modersmålsundervisningen och öka deltagandegraden i densamma. De förslag utredningen lämnade bereds inom Regeringskansliet.

Utbildningsdepartementet vill återigen tacka dig för ditt brev.

Med vänliga hälsningar,

Jenny Bohman
Ämnessakkunnig
Skolenheten
Utbildningsdepartementet

200911 Svar till brev U201802109S

Till utbildningsminister, Gustav Fridolin

2018-04-28

Varje barns rätt till sitt modersmål ska värnas!

Resolution om modersmål riktad till Sveriges Regering
från Sverigeesternas Riksförbunds kongress i Göteborg den 28 april 2018

Alla barn i Sverige har rätt till sitt modersmål och sitt kulturarv. Statens uppgift är att värna och garantera denna rättighet som anges i Art 30 av Barnkonventionen.

Därför kräver vi att:

  • Antalet veckotimmar bör minst fördubblas. En timmes modersmålsundervisning är otillräcklig.
  • Lärarnas löner och arbetsförhållanden bör förbättras.
  • Modersmålslärarna bör ges större beslutsrätt med hänsyn till barnens behov.
  • Modersmålslektionerna bör ingå i skolans ordinarie timplaner.
  • Slopa kravet på minst fem barn per studiegrupp. Kravet diskriminerar barn i små etniska grupper och i små kommuner.

Sverigeesternas Riksförbund önskar bidra till att lösa nämnda problem i samarbete med andra organisationer och myndigheter i Sverige.

Sverigeesternas Riksförbund
Sirle Sööt, ordförande

Categories: Euroopa