Rootsi | Globaalne Eestlane

Rootsi

Telli voog Uudisvoog Rootsi
Rootsi Eestlaste Liidu infokanal
Internetiaadress: http://sverigeesterna.se
Uuendatud: 11 tundi 13 minutit tagasi

Filmisõbrad, algab Novembriööde Filmifestival NÖFF!

25 oktoober 2020 - 9:11AM

På svenska: Vänner av estnisk film! Årets NÖFF börjar 30/10

Estetic Filmiklubi ootab taas kõiki filmisõpru Stockholmi Eesti Majja, et viiel järjestikusel reedel vaadata koos häid Eesti filme. Selle aasta NÖFF programmis domineerivad Eesti ajalugu tutvustavad põnevusfilmid. Kavast leiab ka ühe lõbusa filmi moodsast Eestist ja Telliskivi Loomelinnaku idufirmade eduloost. Filmiõhtud algavad kell 18.00. Pärast filmi virtuaalsed kohtumised filmirezissööridega. Avatud on Eesti Maja Restoran. 

#NÖFF eelsoojendusfilm, millele järgneb Halloweeni pidu
R 30/10 18.00 “Must alpinist” (2015) Loe lähemalt SIIT

#NÖFF programm 2020
R 6/11 18.00 “1944” (2015) Loe lähemalt SIIT
R 13/11 18.00 “Talve” (2019) Loe lähemalt SIIT
R 20/11 18.00 “Ükssarvik” (2019) Loe lähemalt SIIT
R 27/11 18.00 “O2” (2020) Loe lähemalt SIIT

Tere tulemast!

Estetic filmiklubi
Info: Sirle Sööt, 072 519 04 80
info@sverigeesterna.se

Estetic filmklubb välkomnar allar filmvänner till Estniska Huset i Stockholm för att  under fem fredagar i rad tillsammans se på estniska filmer. I årets program för NÖFF (Novembriööde Filmifestival – Novemberkvällars Filmfestival) dominerar actionfilmer baserade på estnisk historia. I programmet finns även en glad film om det moderna Estland genom ett start-up företags framgångssaga. Filmkvällar börjar kl 18. Efter varje visning följer möjlighet till en diskussion eller virtuell frågestund med regissören. Estniska Husets restaurang har öppet.

#NÖFF uppvärmningsfilm med efterföljande Halloweenfest
R 30/10 18.00 “Spök alpinisten” (2015) Läs mer HÄR

#NÖFF program 2020
R 6/11 18.00 “1944” (2015) Läs mer HÄR
R 13/11 18.00 “Vinter” (2019) Läs mer HÄR
R 20/11 18.00 “Enhörningen” (2019) Läs mer HÄR
R 27/11 18.00 “O2” (2020) Läs mer HÄR

Välkomna!

Estetic filmklubb
Info: Sirle Sööt, 072 519 04 80
info@sverigeesterna.se

Kategooria: Euroopa

Mai Raud Pähn 100

6 oktoober 2020 - 11:25AM
Mai Raud Pähnil täitub 2. novembril 100 aastat. Seda tähistab Rootsi Eestlaste Liit ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis koos teiste organisatsioonidega ning Mai tuttavate ja sõpradega üleilma neljapäeval, 5. novembril kell 18.00 Stockholmi Eesti Majas ja virtuaalselt Zoomi vahendusel.

Kogume tervitusi ja lugusid Mai Raud Pähnist
Palume kõigil huvilistel saata tervitus Maile kas kirjalikult või videoklipina (video pikkus kuni 3 min). Kirjeldage tervituses kuidas te Maid kohtasite ja tunnete? Milline ta teie arvates on? Võite jutustada ka ühe toreda mälestuse või loo seoses Maiga.

Tervitus saatke hiljemalt 29. oktoobriks
kas e-postiga info@sverigeesterna.se või postiga
Rootsi Eestlaste Liit
Wallingatan 34
11124 Stockholm
Sweden

Juubeliüritusele registreerimine hiljemalt 29. oktoobril.
Palume täita registreerimiseks see vorm – https://forms.gle/QCqvR1WTvq1ewTSp9 Info: Sirle Sööt
+46 (0)72-519 04 80 Foto: Toomas Volkmann raamatust “Eesti läbi 100 silmapaari”, mis on müügil REL büroos.
Kategooria: Euroopa

Mara Ljutjuki kunstinäitus “Mees ja tema igavene kala”

6 oktoober 2020 - 9:51AM
Eesti Saatkond Stockholmis kutsub kõiki huvilisi külastama kaasaegse Eesti maalikunstniku, Mara Ljutjuki näitust „Mees ja tema igavene kala“. Saatkonna vastuvõtualal on võimalik tutvuda läbilõikega Mara loomingust ja esindatud on Mara maalid alates aastast 2002. Käesoleva aasta lõpuni avatud näitust saab külastada argipäeviti eelregistreerimisega info@estemb.se.

Mara Ljutjuk lõpetas Eesti Kunstiakadeemia maali erialal 2001. aastal. Ta on täiendanud end vabades kunstides 2007. aastal Hispaanias Valencia Universidad Politécnicas. 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Alates 2004. aastast on tal olnud mitmeid isikunäitusi ning osalenud mitmetel ühisnäitustel aastast 2000. Maalimise kõrval tegeleb Mara näituste kureerimise ja kujundamisega. Ta on aktiivselt seotud Evald Okase Muuseumi programmi kureerimise ja korraldamisega ning õpetab Eesti Kunstiakadeemias maalimist.

Mara maalid on vormilt lihtsad ja jutustavad lugusid, milles igaüks võib end ära tunda. Motiivid, mis võivad tunduda tuttavlikud, sest peegeldavad hetki meid ümbritsevast maailmast, mõtestavad lahti inimsuhteid ning juhivad meie tähelepanu elu nüansirikkusele. Mara maalidesse on tundlikult talletatud tihti vaid viivu kestvaid hetki, fragmente elust, stseene millest osa räägib otsesemalt, osad metafoorsemalt argisest ja ringjoonelisest liikumisest.

Suursaadiku assistent Laura Ringbom näitust tutvustamas. Foto: Sirle Sööt Suursaadik Margus Kolga ja kunstnik Mara Ljutjuk näituse avamisel 11.09.2020 Foto: Sirle Sööt

 

Veel fotosid Mara Ljutjuki näituse avamiselt SIIN

Kategooria: Euroopa

Värske REL INFOKIRI!

4 oktoober 2020 - 7:10PM
REL INFOKIRI 6/10 2020

Soovid saada infokirja otse oma e-postkasti?

Saada oma nimi ja e-post info@sverigeesterna.se

 

Kategooria: Euroopa

De små båtarna och den stora flykten

4 oktoober 2020 - 12:53PM
Mirja Arnshav från Stockholms universitet, presenterar sin doktorsavhandling “De små båtarna och den stora flykten” i Estniska Lärdomssällskapet i Sverige den 19 november kl 18. Man kan delta fysiskt i Estniska Huset Wallingatan 34 eller virtuellt via Zoom. 

Mirja Arnshavs studie handlar om affekt, där hon med inspiration från fenomenologin beskriver hur ting kan ha en förmåga att väcka tankar och känslor. Det andra handlar om arkeologiska narrativ och hur ett fokus på tingen kan ge en särskild slags förståelse av historien och nya perspektiv på den. Det tredje området, som även är studiens viktigaste inspirationskälla, är objektbiografin, som med tingen i fokus tar fasta på dessas sociala relationer och intresserar sig för hur de förändras över tid.

“Det är spörsmål som kretsar kring minne, affekt och materialitet och som också
tangerar diskussionen om det förflutnas närvaro i nuet,” säger Mirja Arnshav.

Studien har fokus på tre övergripande frågor:

  • Vilka är de båtar som anses vara baltiska flyktbåtar?
  • Vilka minnen och berättelser kan knytas till dem?
  • Vad betyder de för människor idag, och vad gör de med sin omgivning?

Föredragskväll hålls på svenska. Boken om hennes doktorsavhandling kan köpas på plats. 

Mirja Arnshav driver också tillsammans med Anna Arnberg förstudien Flykten från Baltikum vid Sjöhistoriska museet. Läs mer om Mirja Arnshav HÄR

Estniska Lärdomssällskapet i Sverige

Mirja Arnshav Stockholmi ülikoolist tutvustab Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis oma doktoritööd “Need väikesed paadid ja see suur põgenemine”. Tema uurimistöö eesmärk on säilinud põgenikepaatidest luua arheoloogiline narratiiv põgenemisest ja selle järelmõjust ning uurida, kuidas alused põgenemist kajastavad, mis neist pärast põgenemist sai ning kuidas inimesed paatidesse ja nende ajaloosse tänapäeval suhtuvad. Need küsimused puudutavad mälu, emotsioone ja materiaalsust ning on seotud aruteluga mineviku olemasolu kohta olevikus. 

Ettekanne on rootsi keeles. Raamatut Mirja Arnshavi doktoritööst saab osta kohapeal. 

Mirja Arnshav on tegev ka Mereajaloomuuseumi projektis “Põgenemine Baltikumist”. 

Eesti Teaduslik Selts Rootsis

Kategooria: Euroopa

Astrid Pajur rääkis sotsiaalsest hierarhiast ja rõivamoest 17. sajandil Tallinnas

3 oktoober 2020 - 5:16PM
Reedel, 25. septembril kell 17 esines Astrid Pajur teemal „Kudas rahvas, nõnda rõõvas. Rõivad ja sotsiaalne kord Tallinnas 17. sajandil”. Uppsala ülikooli ajaloo doktorant ja Stockholmi ülikooli lektor Astrid Pajur avas oma ettekandega Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis sügishooaja. Ettekandeõhtu jätkus filmiõhtuga koostöös Estetic filmiklubiga. Näidati ajaloolist kultusfilmi “Verekivi”. Nii ettekande kui filmiõhtu toimusid hübriidvormis. 

Astrid Pajuri ettekanne põhines tema doktoritööle, mis käsitles tallinlaste rõivakultuuri 17. sajandil ja uuris, mil määral saame aimu sotsiaalse korra ja inimeste riietuse vahelisest seosest varauusaegses linnaühiskonnas kirjalike allikate põhjal.

“Kuna sotsiaalne hierarhia pidi ideaalis olema kõigile ühiskonna liikmetele nähtav ja üheselt arusaadav, olid riided linnavõimu vaatepunktist seisusliku korra visualiseerimiseks teoreetiliselt väga sobivad. Praktikas aga polnud rõivaste ja korra vaheline seos sugugi nii enesestmõistetav. Riided olid kanga kalliduse tõttu varauusajal suure väärtusega ja müntide puudumisel kasutati neid nii mõnigi kord maksevahendina. Lisaks oli inimestel riietega isiklik, tihti emotsionaalne side, kuna neid pärandati põlvest põlve ja jäeti mälestuseks teistele olulistele inimestele, olid need siis sõbrad või teenijarahvas. Rõivaste ja rõivapraktikate mitmekülgsus, nende tähtsus erinevates eluetappides ja aegruumilistes kontekstides näitab seda, kui keeruline oli ühest küljest seisuslikku korda kindlaks määrata ja seda kõigile nähtavaks ja arusaadavaks teha ja teisest küljest seda, kui võimatu on meid ümbritsevale asjademaailmale ainult ühte kindlat funktsiooni omistada,” rääkis Astrid Pajur. 

ETTEKANNE Kuda rahvas, nõnda rõõvas

Astrid Pajur 25.09.2020 Stockholmi Eesti Majas Foto: Sirle Sööt Publik Eesti Teaduslik Selts Rootsis ettekandeõhtul. Foto: Sirle Sööt Astrid Pajuri ettekannet sai vaadata nii kodust Zoomi kaudu kui Stockholmi Eesti Majas. Foto: Sirle Sööt Astrid Pajuri doktoritöö “Dress matters. Clothes and Social Order in Tallinn 1600-1700” on inglise keeles. Foto: Sirle Sööt

Eesti Filmi Instituudi ja Klubi Estetic koostöös oli õhtu lõpetuseks võimalik vaadata ajaloolist kultusfilmi “Verekivi” (1972), mille aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi “Liivimaa kroonikast” parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. a. Tallinnas. Sellest filmist on pärit vihase parun von Üxkülli repliik “Seakari aga mitte Tallinna raad”. Huvitav ja haarav ajalooline seiklusfilm viis vaatajad keskaegsesse Tallinna. Filmist lähemalt saab lugeda SIIT

Talutüdruk Jaana. Foto: Filmiarhiiv Talutüdruk Jaana ja von Üxkülli pärisorjusest Tallinna linna põgenenud Matis Foto: Filmiarhiiv

Sirle Sööt
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Estetic filmiklubi
072-519 04 80

Kategooria: Euroopa

Rootsi keele algkursus (eesti keele baasil)

2 oktoober 2020 - 1:16PM

14. oktoobrist – 16. detsembrini kolmapäeviti kl. 19.00 – 21.00
Stockholmi Eesti Maja koosolekutoas
Wallingatan 34, III k. (2tr.)

Registreerimine info@sverigeesterna.se 

Kursuse tasu 1700 kr  
Rootsi Eestlaste Liidu liikmetele soodustus – 100 kr (1600 kr)
tasuda hiljemalt 12. oktoobriks
SWISH 1235691894 või ülekandega 55211010396 (SEB)
IBAN SE3050000000055211010396, BIC ESSESESS, SEB, 106 40 Stockholm
selgituseks ”Svenska 1+ oma nimi”. 
Võimalus tasuda ka sularahas esimesel korral.
Hind sisaldab õppematerjale.

Kursus alustab vähemalt 7 osavõtja olemasolul.

Õpetaja: Maire Vill

Kursuseid korraldab 
REL integratsiooni- ja juriidiliste küsimuste komisjon
info@sverigeesterna.se

Kategooria: Euroopa

Eesti Noored Rootsis avasid sügishooaja

21 september 2020 - 9:07AM
Neljapäeval, 17. septembril kell 17 kogunes noorteorganisatsioon Eesti Noored Rootsis (ENR) avamaks 2020. aasta sügishooaega. Stockholmi Eesti Maja noortetoas oli 11 noort vanuses 16-19 a. Pärast Stockholmi Eesti Kooli lõpetamist on noortel jätkuvalt soov koos käia ja üheskoos eesti keelt õppida.  Vaata intervjuud SIIT

Küsisime ENR esimehelt Angelica Suistelt, mis neil sellel sügishooajal plaanis on? Angelica viitas tahvlil olevale pikale tegevuste nimekirjale. “Täna on meil noortetoa kui õppetoa hooaja avamine. Siin saab käia nii eesti keelt õppimas kui ka lihtsalt oma koolitööd tegemas.” Nimekirjas on veel filmiöö 26. septembril, noorteteater EV aastapäevaks, ENR üleriiklik laienemine ja külaskäik EV Saatkonda.

Küsisime kui vana peab olema, et teiega ühineda? “ENR liikmeks on oodatud kõik 14-26-a. vanuses Eesti sidemetega noored,” vastas Angelica. “Meie eesti keele kursusega saab liituda hoolimata elukohast. Otsimegi kontakti noortega üle terve Rootsi. Planeerime ringreisi Rootsis, et külastada teisi eestlaste kooskäimiskohti ja saada seal elavate noortega otsekontakti”.

ENR juhatusega saab kontakti kirjutades otse esimees Angelica Suistele angsusuiste@outlook.com või sekretär Nora Söötile nora.soot@gmail.com. ENR-il on oma grupp Facebookis ja pildialbum Instagrammis.

ENR-i liikmemaks on 150 kr aastas. Lisaks liikmemaksu tasumisele tuleb noortel täita ka ENR liikmeankeet. Liikmemaksu saab kombineerida ka REL peremaksuga, mis on 500 kr. Peremaksu puhul saavad lapsevanemad REL liikmeteks ja peres õppivad noored ENR liikmeteks (kui on täidetud ENR liikmeankeet). Liikmemaksu saab maksta SWISH-iga 1235691894. Kindlasti tuleb juurde kirjutada nimed, kelle eest liikmemaksu maksti. Liikmemaksudest laekuvat tulu kasutatakse üleriikliku tegevuse rahastamiseks.

Noorte õppetoa sügishooaja avamisel 17.09.2020 Stockholmi Eesti Majas Marcus Piotrowski, Erik Stenqvist, Martin Vahermägi. Ees vasakult Angelica Suiste, Celine Sööt, Laura Liisa Haider, Nora Sööt, Melica Laantee Strid, Leopold Joandi, Villem Paju. Foto: Remy Martiin Ots

Filmiööle saab registreerida SIIN.

SIRLE SÖÖT
Rahvuslik Kontakt

 

Kategooria: Euroopa

Sotsiaalne hierarhia ja rõivamood 17. sajandil Tallinnas

19 september 2020 - 8:20AM
Reedel, 25. septembril kell 17 räägib Astrid Pajur teemal „Kudas rahvas, nõnda rõõvas. Rõivad ja sotsiaalne kord Tallinnas 17. sajandil”. Uppsala ülikooli ajaloo doktorant ja Stockholmi ülikooli lektor Astrid Pajur avab oma ettekandega Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis sügishooaja. Ettekandeõhtu jätkub filmiõhtuga koostöös Estetic filmiklubiga. Kell 18.30 algab ajalooline kultusfilm “Verekivi”. Nii ettekande- kui filmiõhtu toimuvad hübriidvormis. Osaleda saab virtuaalselt oma kodust või füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas. 

Astrid Pajuri ettekanne käsitleb tallinlaste rõivakultuuri 17. sajandil ja uurib, mil määral saame aimu sotsiaalse korra ja inimeste riietuse vahelisest seosest varauusaegses linnaühiskonnas kirjalike allikate põhjal. Kuna sotsiaalne hierarhia pidi ideaalis olema kõigile ühiskonna liikmetele nähtav ja üheselt arusaadav, olid riided linnavõimu vaatepunktist seisusliku korra visualiseerimiseks teoreetiliselt väga sobivad. Praktikas aga polnud rõivaste ja korra vaheline seos sugugi nii enesestmõistetav. Riided olid kanga kalliduse tõttu varauusajal suure väärtusega ja müntide puudumisel kasutati neid nii mõnigi kord maksevahendina. Lisaks oli inimestel riietega isiklik, tihti emotsionaalne side, kuna neid pärandati põlvest põlve ja jäeti mälestuseks teistele olulistele inimestele, olid need siis sõbrad või teenijarahvas. Rõivaste ja rõivapraktikate mitmekülgsus, nende tähtsus erinevates eluetappides ja aegruumilistes kontekstides näitab seda, kui keeruline oli ühest küljest seisuslikku korda kindlaks määrata ja seda kõigile nähtavaks ja arusaadavaks teha ja teisest küljest seda, kui võimatu on meid ümbritsevale asjademaailmale ainult ühte kindlat funktsiooni omistada.

Astrid Pajur Foto: erakogu

Ajaloolise kultusfilmi “Verekivi” (1972) aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi “Liivimaa kroonikast” parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. a. Tallinnas. Sellest filmist on pärit vihase parun von Üxkülli repliik “Seakari aga mitte Tallinna raad”. Huvitav ja haarav ajalooline seiklusfilm viib meid keskaegsesse Tallinna. Filmist lähemalt saab lugeda SIIT. Filmi pikkus 73 min.

Talutüdruk Jaana. Foto: Filmiarhiiv Talutüdruk Jaana ja von Üxkülli pärisorjusest Tallinna linna põgenenud Matis Foto: Filmiarhiiv

Ettekandeõhtu ja filmiõhtu on tasuta. Eesti Maja Restoran avab uksed kell 16 ja jääb avatuks õhtu lõpuni.

Virtuaalselt saab osaleda ettekandeõhtul Zoomis selle lingi kaudu https://us02web.zoom.us/j/84148068923?pwd=SDB0UkVLaW9mU0VvR00xejErUXVuUT09. 
Filmiõhtu linki jagame huvilistele ettekandeõhtu lõppemisel. 

Sirle Sööt
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Estetic filmiklubi
072-519 04 80

Kategooria: Euroopa

Huvikool õpetab eesti keelt läbi mängu

14 september 2020 - 9:07AM
Huvikooli pühapäevadel on Stockholmi Eesti Majas värskete kaneelisaiade lõhn. Eesti Lasteaia köögis küpsetatud saiad on pehmed ja õhulised, huvikooli perede lemmikud. Nii nagu valmivad köögis kaneelisaiad ühe Huvikooli pereisa poolt, niisamuti viiakse läbi ka õppetegevus õhinapõhiselt lapsevanemate endi poolt ja kaasates noori. Stockholmi Eesti Huvikoolis õpitakse eesti keelt läbi laulu, käelise tegevuse, teatri- ja jalgpallimängu. Huvikool annab võimaluse kohtuda teiste peredega, kes soovivad oma lastele anda edasi eesti keelt ja kultuuri. 

Stockholmi Eesti Maja asub kesklinnas, keskraudteejaamast 5 min jalutuskäigu kaugusel. Terve Wallingatan 32-34 kreemikas maja ongi Eesti Maja. Lapsevankrid saab jätta Wallingatan 32 trepikotta ja seejärel tuleb sellel hooajal minna Eesti Maja peauksest Wallingatan 34 2. korrusele (liftis 1. korrus rootsi mõistes).  Seal võtab uksel peresid vastu registraator Nora Sööt. Riided saab panna garderoobi. Seal samas on tualetid kätepesuks.

COVID-19 tõttu toimuvad mudilasringi tunnid nüüd suures saalis ja draamastuudio on väiksemates ruumides Lasteaias. Suure saali jagame lükandseintega kolmeks. Nii saavad lavapoolses osas lapsed laulda, keskmises osas tegeleda käelise tegevusega ja kolmandas osas joonistada. Ruumi on kõigi jaoks rohkem kui Lasteaias. 

Stockholmi Eesti Maja, Wallingatan 32-34. Foto: erakogu

Mudilasringis jagame lapsed kahte vanuserühma- tillukesed (0-3) ja mudilased (4-7). Samal ajal, kui tillukesed laulavad Amanda Rassi ja Eleri-Kristel Kuimetiga, teevad mudilased käelist tegevust Maire Villiga. Pärast puuviljapausi on vastupidi. Tillukesed võivad pärast käelist tegevust koju lõunaunele kiirustada aga mudilasi ootab veel üks tund – jutupliiats. See on interaktiivne joonistustund, kus lapsed kuulavad esmalt ühe loo, siis arutavad seda üheskoos ning seejärel joonistavad sellest pildi. Jutupliiatsit teevad Huvikooli endised õpilased ja nüüd juba gümnaasiumi noored Angelica Suiste ja Celine Sööt.  

Draamastuudios hakatakse lavastama Andrus Kivirähki “Leiutajateküla Lottet”, mille esietendus on plaanis Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel 20. veebruaril Scala teatris. Lavastajaks on Sirle Sööt, tantse juhendab Dmitri Barilo ning laule Amanda Rass ja Eleri-Kristel Kuimet. Kostüümide, lavakujunduse ja rekvisiitidega aitavad Aili Suiste Rundin ja lapsevanemad. Nagu tavaliselt kohandame alati näidendi jõukohaseke just nendele lastele, kes meile tundi tulevad. Võtame alati laste soove kuulda ja teeme nii, et kõik oleksid rõõmsad ja rahul.

Väiksemad teatrilapsed saavad esimese tunni ajal Maire juures meisterdada ja liituda teatrigrupiga teise tunni ajal. Eesti Maja suurest saalist saab näitusesaali ja Eesti Maja juhatuse koridori kaudu otse Lasteaeda, nii ei pea lapsed teise trepikotta õuest minema. 

Jalgpalliklubi koguneb mudilasringi koolipäevadel kell 10.45 Vasa pargis, kus lapsi ootavad noorjuhid Markus Piotrowski ja Martin Vahermägi. Lapsevanemad saavad lastele järgi tulla kell 12 või siis nad peale võtta hiljem Eesti Majast. Noorjuhid viivad lapsed Eesti Majja Huvikooli kohvikusse värskeid kaneelisaiu sööma. 

Huvikooli raamatukeskusest saab laenutada ja osta laste- ja noortekirjandust ning filme. Kõiki raamatuid ei jaksa ju omale osta ning lapsed kasvavad kiiresti välja nii raamatutest kui riietest. Raamatukeskus asub Eesti Maja noortetoas, Wallingatan 32 kolmandal korrusel (rootsi mõistes 2 tr). Raamatukeskus sobib hästi ka lapsevanematele, kes jäävad Huvikooli oma lapsi ootama. Seal saab rahulikult raamatuid lugeda või oma arvutiga tööd teha. 

Huvikooli KOHVIK avab uksed kell 12.15 Lasteaias. Sealt saab osta värskeid kohapeal tehtud kaneelisaiu ja võileibu, kohvi ja mahla. Et meid korraga ühes ruumis liiga palju ei oleks, hajutame kohvikut ka Eesti Maja näitusesaali, kus saab rahulikult istuda ja kohvitada. 

Huvikooli kaneelisaiad. Foto: Sirle Sööt

2020 sügishooaja koolipäevad Mudilasringis ja Draamastuudios on 20. september, 4. ja 11. oktoober, 8. ja 22. november ning 6. ja 13. detsember, kusjuures 13. detsembril luutsinapäeval, on jõulupidu. Koolipäevad algavad kell 11.00. 

COVID-19 tõttu avame uksed juba kell 10.40, et kogunemine oleks rohkem hajutatud. Palume kõigil kaasa võtta vahetusjalanõud (sussid või kingad). 

Pilte Huvikooli tegevusest saate vaadata Stockholmi Eesti Huvikooli Facebooki lehel.

REGISTREERIMINE – https://forms.gle/snws8a5HSVUvWFzS8

Üks appihüüd ka laiale ringile. Beebikool otsib taas juhendajat! Laura Vals kolis Eestisse tagasi ja nüüd oleme taas uue juhendaja otsingul. Kui keegi teab kedagi, kes võiks sobida sellesse rolli, palun võtke julgesti ühendust!

Rõõmsa kohtumiseni!

Sirle Sööt
Stockholmi Eesti Huvikool
+46 72 519 04 80
www.estniskakulturskolan.se

Kategooria: Euroopa

Sverigeesterna stöder Värnkrafts förslag till finansiering av Sveriges totalförsvar

11 september 2020 - 1:50AM

Till Sveriges riksdag och regering

 Stockholm, den 10 september 2020

 Sverigeesterna stöder Värnkrafts förslag till finansiering av Sveriges totalförsvar

Sverigeesternas Riksförbund företräder på demokratisk-parlamentarisk grund svenska medborgare av estniskt ursprung. Vi följer intensivt den säkerhetspolitiska utvecklingen i Estland, men också i övriga Baltikum och Ryska federationen, i Östersjöområdet, och numera i synnerhet beträffande Ukraina och inte minst Belarus.

Med tillfredsställelse noterar vi von Sydowkommissionens och försvarsberedningens slutrapport Värnkrafts förslag till finansiering av framtidens svenska totalförsvar (Ds 2019:8). Även vi är oroliga för den ökande diskrepansen mellan Ryska federationens militära resurser och aggressiva ambitioner å ena sidan och Baltikums och Sveriges relativa återhållsamhet å den andra. Dock ser vi inför Riksdagens pågående budgetförhandlingar hur vissa partier tycks ha ändrat säkerhetspolitisk bedömning. I stället för att handla efter principen pacta sunt servanda, avtal ska hållas, verkar utfästelserna till Sydowkommissionen nu ha växlats ner till småmynt och blivit föremål för den sedvanliga kohandeln. Detta är olyckligt.

 Samtidigt har ju Östersjöområdets säkerhetspolitiska situation avsevärt förvärrats: bl.a. genom Putins förstärkta presidentposition, hans i en amerikansk tidskrift framförda regionala herraväldesanspråk och den till tänderna rustade Kaliningradexklavens nyligen genomförda stormanöver inte långt från Gotland, för första gången med demonstrativt uppvisade landstigningsfartyg. Men vi ser också rysk militär överflygning över Bornholm, ett förnyat mordförsök mot rysk demokratisk ledare, och sist, men inte minst, Lukashenka-Putinregimernas brutala nedmangling av all demokratisk opposition i Belarus. Tyvärr hopar sig molnen i vårt närområde.

 Vår förre statsminister Göran Persson myntade yttrycket att ”den som är satt i skuld är inte fri”. Men precis lika ofri är ju den, som försatt sig i ett sådant svaghetstillstånd att han inte har fysisk förmåga till handlingsfrihet och därmed kan bli påtvingad en nyckfull och brutal grannes vilja. Så kan vi inte ha det.

 Glädjande nog har Sveriges totalförsvar under senare tid börjat återhämta sig. Ett gott exempel utgör Gotland. En implementering av Värnkrafts långsiktiga förslag skulle inte bara ha kraftig signalverkan utåt, utan det skulle innebära ett avgörande framsteg – mot stabilitet och förutsägbarhet inte bara i Sverige utan i ett bredare perspektiv för hela Östersjöregionens fred och frihet.

Därför uppmanar Sverigeesterna Sveriges riksdag och regering,
för hela Östersjöområdets normalisering och civilisering och i synnerhet för Sveriges säkerhetspolitiska handlingsfrihet,
att stärka Sveriges totalförsvar i von Sydowkommissionens och Värnkrafts välargumenterade anda.

Med vänliga hälsningar,

Sirle Sööt
Ordförande
Sverigeesternas Riksförbund                                                           

Evelin Tamm
Ordförande
Utskottet för politiska och utrikesfrågor
Sverigeesternas Riksförbund

Foto i sidhuvudet: Major General (ret) Karlis Neretnieks, Swedish Academy of War Sciences and Dr. Björn von Sydow, Chairman of the Swedish Defence Commission (Försvarsberedningen) Fotograf: Peter von Fábry-Eichner

Försvarsberedningens ordförande Björn von Sydow överlämnade Försvarsberedningens slutrapport till försvarsminister Peter Hultqvist 2019-05-14. Foto: Ninni Andersson/Regeringskansliet
Kategooria: Euroopa

Varje barns rätt till modersmål

5 september 2020 - 1:06PM

2020-09-09
U2018/02109/S

Hej Sirle,

Tack för ditt brev till Utbildningsdepartementet. Jag har blivit ombedd att besvara ditt brev om varje barns rätt till modersmål samt om de olika förslagen på ändringar i hur denna rätt ska formuleras. Inledningsvis vill jag be om ursäkt för att svaret har dröjt.

Syftet med rätten till modersmål för elever med ett annat modersmål än svenska är att det är viktigt att få utveckla både modersmålet och svenska språket.

Av språklagen (2009:600) framgår att svenska är huvudspråk i Sverige och samhällets gemensamma språk som ska kunna användas inom alla samhällsområden. Vidare ska den som tillhör en nationell minoritet ges möjlighet att lära sig, utveckla och använda minoritetsspråket. Även den som har ett annat modersmål än något av minoritetsspråken eller teckenspråk ska ges möjlighet att utveckla och använda sitt modersmål. Det är det allmänna som ansvarar för att den enskilde ges tillgång till språk (4, 5, 14 och 15 §§).

Enligt Skollagen (2010:800) ska huvudmannen erbjuda en elev som har en vårdnadshavare med ett annat modersmål än svenska modersmålsundervisning i detta språk om språket är elevens dagliga umgängesspråk i hemmet, och eleven har grundläggande kunskaper i språket. En elev som tillhör någon av de nationella minoriteterna ska erbjudas modersmålsundervisning i elevens nationella minoritetsspråk (10 kap. 7 §, 11 kap. 10 § och 12 kap. 7 § skollagen [2010:800]).

Eftersom ämnet modersmål inte ingår i den nationella timplanen varierar undervisningstiden från en huvudman till en annan. I Skolverkets redovisning av regeringsuppdraget att ta fram förslag till stadieindelad timplan för grundskolan (U2014/3489/S, U2014/5377/S) anger myndigheten att den vanligaste formen är att modersmålsundervisningen läggs utanför den garanterade undervisningstiden och omfattar 40–60 minuter per vecka.

Regeringen beslutade i maj 2018 att tillsätta en utredning med uppdrag att kartlägga behovet av åtgärder bl.a. när det gäller undervisningen i modersmål i grundskolan och motsvarande skolformer. Utredningen benämns Utredningen om modersmål och studiehandledning på modersmål i grundskolan och motsvarande skolformer (U 2018:04).
I maj 2019 överlämnade Utredningen om modersmål och studiehandledning på modersmål i grundskolan och motsvarande skolformer sitt betänkande För flerspråkighet, kunskapsutveckling och inkludering – modersmålsundervisning och studiehandledning på modersmål (SOU 2019:18).

För mer information om själva betänkandet, följ denna länk: https://www.regeringen.se/4adaaf/contentassets/77ca2476a2b9481098a6f2ec89e94f4a/for-flersprakighet-kunskapsutveckling-och-inkludering–modersmalsundervisning-och-studiehandledning-pa-modersmal-sou-201918

Mot bakgrund av det som framkommer i betänkandet lämnar utredningen en rad förslag, bedömningar och rekommendationer. Sammantaget syftar dessa till att utveckla modersmålsundervisningen och öka deltagandegraden i densamma. De förslag utredningen lämnade bereds inom Regeringskansliet.

Utbildningsdepartementet vill återigen tacka dig för ditt brev.

Med vänliga hälsningar,

Jenny Bohman
Ämnessakkunnig
Skolenheten
Utbildningsdepartementet

200911 Svar till brev U201802109S

Till utbildningsminister, Gustav Fridolin

2018-04-28

Varje barns rätt till sitt modersmål ska värnas!

Resolution om modersmål riktad till Sveriges Regering
från Sverigeesternas Riksförbunds kongress i Göteborg den 28 april 2018

Alla barn i Sverige har rätt till sitt modersmål och sitt kulturarv. Statens uppgift är att värna och garantera denna rättighet som anges i Art 30 av Barnkonventionen.

Därför kräver vi att:

  • Antalet veckotimmar bör minst fördubblas. En timmes modersmålsundervisning är otillräcklig.
  • Lärarnas löner och arbetsförhållanden bör förbättras.
  • Modersmålslärarna bör ges större beslutsrätt med hänsyn till barnens behov.
  • Modersmålslektionerna bör ingå i skolans ordinarie timplaner.
  • Slopa kravet på minst fem barn per studiegrupp. Kravet diskriminerar barn i små etniska grupper och i små kommuner.

Sverigeesternas Riksförbund önskar bidra till att lösa nämnda problem i samarbete med andra organisationer och myndigheter i Sverige.

Sverigeesternas Riksförbund
Sirle Sööt, ordförande

Kategooria: Euroopa

För frihet i Belarus

4 september 2020 - 11:33PM

Sverigeesternas Riksförbund följer utvecklingen i Belarus och fördömer våldet och tortyren av fredliga demonstranter, samt tystandet av journalister och den demokratiska oppositionen. I samarbete med Sveriges Belarusier och Östgruppen bjuder vi in till en samtalskväll med experter och aktivister från Belarus, Sverige och Kanada.

OBS! På grund av den pågående pandemin har vi ett begränsat antal platser för deltagare i Estniska huset, men evenemanget kommer att livesändas via Sverigeesternas Riksförbunds FB sida.

Torsdag 10 september kl 18:00
Estniska huset, Wallingatan 34, 2 tr, Stockholm

ANMÄLAN (50 platser) via länken https://forms.gle/sS6jS3No9yeFfKQb6

SPRÅK: svenska, engelska

PROGRAM

18:00 Introduktion till kvällen, Evelin Tamm
Deltagare i panelen Alesia Rudnik, Martin Uggla, Amanda Valentin 

Via Zoom: 
18:15 Maksimas Milta, Belarus 
18:22 Gudrun Persson, Sverige
18:30 Marcus Kolga, Kanada 

18:30 – 19:20 Panelsamtal  
19:30 Avslutning 

TALARE

Marcus Kolga, President Central and Eastern European Council in Canada representing 4.5 million Canadians and Senior Fellow Macdonald-Laurier Institute. Marcus is also the leader of Canadian Magnitsky campaign.

Maksimas Milta, Head of Communication and Development Unit at the European Humanities University, a Belarusian University-in-Exile, located in Lithuania. Although a native of Vilnius, Maksimas has spent 15 years living in Minsk as a child and a teenager, and since August 1 is witnessing ongoing developments in Belarus. Maksimas holds a Master’s degree in Eastern European and Russian Studies from Vilnius University. 

Gudrun Persson, docent vid Institutionen för slaviska språk, Stockholms universitet. Hon arbetar till vardags som forskningsledare vid Rysslandsprogrammet, Totalförsvarets forskningsinstitut, FOI.

Alesia Rudnik, ordförande i Sveriges Belarusier och analytiker på Minskbaserade tankesmedja ”the Centre for New Ideas”. Alesia är även doktorand i Statsvetenskap vid Karlstad Universitet.

Evelin Tamm, vice ordförande i Sverigeesternas Riksförbund, kvällens moderator.  

Martin Uggla, ordförande i Östgruppen för demokrati och mänskliga rättigheter. Har bevakat utvecklingen i Belarus i många år. Författare till boken ”Bruksanvisning för diktatorer – en berättelse om Belarus och Europas första moderna diktator”.

Amanda Valentin, biträdande generalsekreterare i Svenskt Internationellt Liberalt Centrum, med ett särskilt intresse för demokrati och valövervakning i Belarus.  

 

 

Kategooria: Euroopa

Kurser i estniska HT 2020

2 september 2020 - 1:32PM
Nybörjarkurs
på onsdagar kl 17.30-19.00

Lärare: Sirle Sööt

START 16  SEPTEMBER 2020

Kursavgift  1 800 kr. Rabatt 200 kr för medlemmar i Sverigeesternas Riksförbund. 
Till studiematerial används läroboken “E nagu Eesti”. Boken kan köpas på plats.

Kontakt och anmälan: 
Sverigeesternas Riksförbunds kansli
info@sverigeesterna.se

Fortsättningskurs A2/B1
på onsdagar kl 17.30-19.00
Lärare: Amanda Rass 

Språknivåer – självbedömning

START 16  SEPTEMBER 2020

Kursavgift  1 800 kr. Rabatt 200 kr för medlemmar i Sverigeesternas Riksförbund. 
Till studiematerial används läroboken “E nagu Eesti”. Boken kan köpas på plats.

Kontakt och anmälan: 
Sverigeesternas Riksförbunds kansli
info@sverigeesterna.se

Kategooria: Euroopa

Eesti seltside esindajad Rootsis pidasid nõu COVID-19 pandeemia ajal hübriidvormis

2 september 2020 - 11:01AM
Laupäeval, 29. augustil kogunesid Rootsis eesti organisatsioonide esindajad, et arutada üheskoos seltsidele olulisi teemasid nagu näiteks ühine inforuum ja keskorganisatsiooni tugiteenused seltsidele. Nõupidamisele kutsutud 81-st organisatsioonist oli esindatud 47. Pühapäeval toimus Rootsi Eestlaste Liidu XVII Esinduskogu erakorraline istung, kus saadikud arutasid tegevussuundi detailsemalt. Nõupidamised toimusid hübriidvormis, st virtuaalselt Zoomis ja füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas. Nii said kõik osaleda just sellises vormis, mis neile paremini sobis. 

Jätkuva COVID-19 pandeemia tõttu pidi Eesti rahvastikuminister Riina Solman planeeritud reisi Rootsi ära jätma, kuid ta tervitas organisatsioonide esindajaid oma nõuniku Keit Spiegeli vahendusel. Spiegel pidas ka sissejuhatava ettekande Üleilmse eestluse programmist, mis on koostamisel ja hakkab 2021. aastal asendama rahvuskaaslaste programmi. Programmi sisend tuleb töörühmadelt, kus ka Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esindajad on aktiivselt kaasa löönud. RELi esindajad on osalenud keelõppe ja hariduse töörühmas, Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühmas, kultuuriekspordi ja kultuuriseltside koostöö töörühmas, noorte ja noorte täiskasvanute töörühmas, tagasipöördujate töörühmas ning Ülemaailmse eestluse koostöökomisjonis. Programm sõnastab meetmed kuidas Eesti riik saab olla toeks eesti kogukondadele välismaal ja eestlased välismaal abiks Eestile. 

Ühine inforuum

Pärast lõunapausi jätkus nõupidamine mõttetalgutega rootsieestlaste inforuumi teemal. Virtuaalsetes ja füüsilistes töötubades arutleti kuidas korraldada infovahetust nii, et see vastaks ühingute ja liikmete vajadustele. Moderaator prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt, REL Esinduskogu saadik ning meedia ja kommunikatsiooni professor Malmö ülikoolis küsis seltside esindajatelt millist infot, millises vormis, mis raha eest ja millise tööjõuga tuleks ühises inforuumis toimetada? Kiitvaid sõnu sai REL kakskeelne ajakiri ”Rahvuslik Kontakt”, mis ilmub vabatahtlike õhinapõhise ühistööna ja tellijate ning REL liikmete toetusel. See on tänaseks kogukonna ainus paberkandjal ilmuv perioodiline väljaanne, neli numbrit aastas. Kuna ajakiri on nii rootsi kui eesti keeles, aitab see hoida ühises inforuumis ka neid kogukonna liikmeid, kes eesti keelt ei oska või kelle keeleoskus ei ole piisav keerulisemate tekstide lugemiseks. Aruteludes osalejad rõhutasid, et pikas perspektiivis tuleks siiski jätkusuutlikkuse tagamiseks töötada selles suunas, et ajakirja ümber koguneks palgaline toimetus, kelle abiga toimetataks ka muid inforuumi elemente. 

Enamus osalejatest leidis, et tulevik on erinevas formaadis digitaalsetel kommunikatsioonikanalitel. Noored tahaksid omale lühiuudiste ja foorumiga äppi. Vanemad soovivad jätkuvalt saada e-postiga klassikalist infokirja, mida võiksid laiendada ka muus formaadis lood ja ülevaated. Esialgu on unistuste tasandil väliskogukondade ühine paberleht, kust saab ka teiste eesti kogukondade tegemistest infot. Tõdeti, et ajakirjanikest ja kirjasaatjatest on suur puudus. Plaani võetakse lühiuudiste ja pressiteadete kirjutamise lühikoolitused, mida prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt organisatsioonidele lahkesti korraldada lubas.

Pea kõik osalejad leidsid, et Eesti uudiseid oma kogukonna infokanalites jagada ei ole vaja, sest internet annab võimaluse kõikidel ise neid lugeda, kuulata ja vaadata erinevatest kanalitest. Vajadus on siiski suurürituste, konsulaarinfo ja meie kogukonda puudutava info järele. Huvi on ka turismialase info ja reisiabiteenuste jms järele Eestit külastamise planeerimisel. Noored tunnevad huvi Eestis õppimis- ja töötamisvõimaluste info vastu. 

Leiti, et Eesti uudistes võiks rohkem olla juttu Rootsist. Eestlased Rootsis saaksid olla heaks infovahendajaks ja aidata selgitada Eesti poolt vaadates mõne arusaamatu seisukoha ja põhimõtte tausta. Selleks, et mõista ühiskonna tõekspidamisi on sageli vaja selles ühiskonnas kasvada ja elada. 

REL kui mesipuu

Nõupidamine laupäeval lõppes aruteluga millist abi saab Rootsi Eestlaste Liit (REL) kui keskorganisatsioon pakkuda oma liikmetele ja liikmesorganisatsioonidele ning millised on organisatsioonide vajadused. REL esimees ja büroojuhataja Sirle Sööt tutvustas ühingutele keskorganisatsiooni REL kui mesipuu ideed, kus liikmetel ja organisatsioonidel nagu mesilastel oleks hea ja turvaline toimetada. See mesipuu kujund pärineb praeguse Eesti presidendi nõunikult Urmo Kübaralt, kui ta veel Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht oli ja REL-i suvepäevadel Kärr Sämstadis REL-i nõustamas käis. Mesipuusse kuulub 26 organisatsiooni ja veidi alla 2000 liikme üle Rootsi.  Ühingute suurused ja vajadused on väga erinevad.

Infovahetus on iga ühingu keskne vajadus. Igal ühingul on võimalus avaldada oma infot sverigeesterna.se veebil ja sealt suunata see sotsiaalmeediasse, e-posti teel saadetavad igakuises infokirjas ning ajakirjas ”Rahvuslik Kontakt”. Nende kanalite ulatus kokku on hetkel 2000 inimese ringis. Virtuaalkoosolekute ja veebinaride pidamiseks pakub REL tasulise Zoomi konto kasutamise võimalust ja vajadusel ka abi koolitusega. Lisaks saab keskorganisatsioon pakkuda nii dokumentide kui fotode digitaalset ja füüsilist arhiiviteenust, et ühingute dokumendid ja fotod kaotsi ei läheks ja ka tulevikus oleks juubelikroonikate kirjutamine kergesti võimalik. Tugiteenusena saab REL büroo pakkuda ka spetsiaalselt liikmeskonna haldamiseks mõeldud andmebaasi kasutusvõimalust, kus lisaks liikmeregistri pidamisele saab saata liikmetele infot ja arveid ning pidada liikmemaksude laekumise üle arvestust. Kõik REL liikmesorganisatsioonid saavad kasutada ka soovi korral REL bürood Stockholmi kesklinnas asuvas Eesti Majas.

REL XVII Esinduskogu

Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu koosneb 40 saadikust ja 6 asendusliikmest, kes valiti 2018. aasta novembris üleriiklikel valimistel. Suur osa saadikutest on olnud REL Esinduskogus juba mitmendat koosseisu, kuid mitmed on rahvasaadiku rollis esimest korda. Esinduskogu on nagu miniparlament, kes püüab nii hästi kui võimalik kaardistada rootsieestlaskonna probleeme ja vajadusi ning kaitsta eesti vähemuse õigusi. Esinduskogu koguneb 1-2 korda aastas ja vahepealsel ajal tegutsevad saadikud komisjonides.

Pühapäeval toimunud istung oli juba teine sellel aastal ning sellel osales 25 saadikut, neist 8 olid kohal füüsiliselt, teised virtuaalselt Zoomis. COVID-19 pandeemia mõjutab jätkuvalt kõikide seltside tegevust. Interneti kasutamise võimalus ja võimekus virtuaalselt osaleda seltside tegevuses on väga oluline. Samas on tähtis, et Eesti Majades on olemas vajalik tehnika ja tehniline võimekus hübriidkohtumiste korraldamiseks. Hübriidkohtumised peaksidki olema standardiks, sest isegi kui COVID-19 pandeemiat ei oleks, on virtuaalne osalemine keskkonnasõbralikum ja aitab inimestel ühendada seltsielu oma teiste kohustustega, mis muidu takistaksid osalemist. Siiski ei suuda ükski virtuaalkohtumine asendada päriselt füüsilist kohtumist ja oleme rõõmsad, kui meil õnnestub mõnikord ka päriselt kokku saada. 

Organisatsioonide kongressil toimunud arutelude kokkuvõtete ära kuulamise järel otsustas Esinduskogu luua meedia ja kommunikatsiooni komisjon, kes mõttetalgutel esitatud ettepanekutega tegelema hakkab. Komisjoni kokkukutsujaks valiti prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt. 

REL komisjonide tegevus

Pühapäeva varahommikul enne istungi algust kohtus virtuaalselt majanduskomisjon, pärastlõunal kohtusid hübriidvormis poliitika ja rahvusvahelise koostöö komisjon, keelekomisjon, noortetöökomisjon, Eestisse kolimise infokomisjon ning ajaloo- ja arhiivide komisjon. 

Aprillis toimunud Esinduskogu istungil otsustati komisjonide kommunikatsiooni edendamiseks võtta kasutusele rakendus Slack. Komisjonide liikmed said avaldada arvamust kuidas uue kommunikatsioonikanali kasutamine on läinud. Nagu ikka vajab iga uue kommunikatsiooni viisi juurutamine aega, et inimesed saaksid õppida ja harjuda. Sõnavõttude põhjal sai selgeks, et uute tehniliste lahenduste kasutamine ei sõltu mitte niivõrd inimese vanusest vaid pigem isiklikest hoiakutest ja senistest kogemustest. Saadikud, kes olid Slacki kasutama hakanud, kinnitasid kui ühest suust, et see on palju parem kommunikatsiooniviis kui e-post, sest Slack võimaldab operatiivset interaktiivsust nagu FB grupivestlus aga struktureeritult. 

Eestisse kolimise infokomisjon raporteeris pärast nõupidamist, et neil on kavas kohtumine Eesti Integratsiooni Sihtasutusega (INSA), et arutada omavahelist lähemat koostööd ja meie infoportaalide vastastikku viitamist. Kui INSA saab nõustada Eestisse kolijaid Eesti poolt praktilise infoga, siis REL saab aidata praktilise nõuga, mille peale Rootsist välja kolides tuleks mõelda. 

Poliitika- ja rahvusvahelise koostöö komisjon kavandab kahte avalikku pöördumist – ühte Valgevene demokraatia toetuseks ja teist Rootsi julgeoleku parema finantseerimise toetuseks. Suhteid luuakse Valgevene vähemuse esindusorganisatsiooniga Rootsis ja pakutakse võimalikku toetust info levitamiseks tegeliku olukorra kohta Valgevenes. Lisaks arutati Ülemaailmses Eesti Kesknõukogus (ÜEKN) tekkinud pingeid ja nende võimalikke lahendusi.

Keelekomisjon kavandab pöördumist viie lapse nõude paindlikumaks muutmiseks emakeeleõppe võimaldamisel rootsi koolides. Teatavasti peab emakeeleõppe võimaldamiseks olema samas vallas vähemalt viis õpilast. Erakoolid nõuavad, et vähemalt viis õpilast peab olema samas koolis. Pinnas pöördumise tegemiseks on hetkel soodne. Äsja on valminud Rootsi Valitsuse poolt tellitud riiklik uurimus ”Mitmekeelsuse, teadmiste arendamise ja kaasamise poolt – emakeeleõpe ja tugiõpe emakeeles” (SOU 2019:18). Pöördumist aitab koostada ja levitada ühe eesti keele õpilase lapsevanem, kes on juhuslikult Riksdagi saadik Magnus Jacobsson (KD) Västra Götalandist. Sotsiaalmeedias levitakse praktilisi juhtnööre, kuidas taotleda emakeeleõpet ja emakeelset tugiõpet. Kavas on ärgitada vanaemasid looma beebikoole ja mudilasringe ning tuletada lapsevanematele meelde, et nad räägiksid oma lastega eesti keeles. Emakeeleõppest ei ole kasu, kui eestlasest vanemad oma lastega eesti keeles ei räägi.

Noortetöökomisjon kutsub üles kõiki noori vanuses 14-26 aastat liituma noorteorganisatsiooniga Eesti Noored Rootsis (ENR). ENR aitab korraldada neile, kes emakeeleõpet oma koolis ei saa, Üleilmakooli vahendusel eesti keele distantsõpet ja ühiseid õppimisõhtuid Stockholmi Eesti Maja noortetoas. ENR juhatus on ise täies koosseisus juba aasta üheskoos niiviisi eesti keelt õppinud ja nad leiavad, et see on palju toredam, kui üksinda kodus õppida. Uute liikmete leidmiseks on ENR-il kavas teha esmalt üks noorteorganisatsiooni tutvustav video, kohtuda huviliste noortega esmalt virtuaalselt ning seejärel korraldada kokkusaamisi Stockholmis, Göteborgis ja Lundis, kus on Eesti Majad ja suuremad eesti kogukonnad. Juba järgmisel suvel on kavas korraldada Ojamaal kaasaegne leerilaager 25-le noorele. Lisaks on kavas uurida, kuidas saaks taastada väljasurnud skauditegevust. Veskijärve, Metsakodu, Koitjärve ning ELA oleksid kindlasti rõõmsad, kui eesti noored nende kinnisvarasid oma tegevusteks kasutaksid. Koostöös Eesti Teadusliku Seltsiga (ETSR) ja ETSR Lõuna-Rootsi osakonnaga on kavas otsida kontakti Eesti tudengitega Rootsis. 

Ajaloo- ja arhiivikomisjon oli sellel korral esindatud vaid Stockholmi piirkonna saadikutega ning nii räägiti peamiselt Stockholmis toimuvast tegevusest. COVID-19 pandeemia muutis juba kevadel arhiivitoimkonna harjumuspärast tegevust. Kohtumisõhtute asemel Eesti Majas hakati vanu fotosid üheskoos kirjeldama Zoomi virtuaalkohtumistel. Seoses ajakirja ”Rahvuslik Kontakt” Stockholmi Eesti Kooli 75. juubelile pühendatud numbrile võeti ette vanad Stockholmi Eesti Algkooli fotod, et saaks ajakirjas avaldatavatele fotodele korrektsed pildiallkirjad. Töörühm sattus hoogu ja kirjeldas pildipangas ära üle 400 foto. Sügisel jätkatakse erinevate fotode digiteerimise ja kirjeldamisega hübriidvormis (Zoomis ja Eesti Majas) ning Stockholmi Eesti Majas asuva arhiivi korrastamisega. Kuna paljudel peredel on kodus arhiivimaterjale, mille originaalid soovitakse saata ”õigesse” arhiivi, siis tuntakse puudust ühe arhiivitöö nõupidamise järele Eesti arhiivide ja muuseumide esindajatega, et saaks selgema pildi, milliseid säilikuid kuhu oodatakse. Ka arhiivi korrastamisele Eesti Majas oleks appi vaja ühte professionaalset kätepaari. 

Esinduskogu istung lõpetati traditsiooniliselt Eesti hümniga. Kodudes pandi mikrofonid vaikivasse olekusse ja lauldi Stockholmi Eesti Majas asuvate saadikutega kaasa. 

Algupäraselt oli plaanis sellel nädalal füüsiline kohtumine rahvastikuministri ja tema nõunikega, Eesti Noored Rootsis ja Soome Eesti Noored kohtumine ning muinastuledeöö tähistamine Djurgårdenil, kuid need kõik jäid ära COVID-19 jätkuva pandeemia tõttu. Hea, et meil oli vähemalt võimalus virtuaalselt kohtuda. REL võttis Zoomi kasutusele kohe märtsis, kui COVID-19 halvas tavapärase tegevuse. Oleme väga rahul, et nii paljud soliidses eas kaaslased on saanud tänu internetile akna maailma ja jätkata Zoomi abil aktiivset seltsielu virtuaalselt.

Üksikasjalikum ülevaade aruteludest ilmub ajakirja “Rahvuslik Kontakt” järgmises numbris.

Sirle Sööt
Rahvuslik Kontakt

REL juhatuse esimees Sirle Sööt kõnepuldis, ekraanil Riina Noodapera Gotlandil jt saadikud. Foto: Taave Sööt Vahermägi

Sirle Sööt
Rahvuslik Kontakt

Osalejad Organisatsioonide kongressil 29.08.2020:

  1. REL Lõuna-Rootsi osakond, Eevi Voit (füüsiliselt)
  2.  REL Göteborg, Aho Rebas
  3.  REL Borås, Marge Sundström
  4.  REL Östergötland, Liine Jaanivald (füüsiliselt)
  5.  REL Gotland, Riina Noodapera (kuni kl 12.00)
  6.  REL Stockholm, Inga Leesment (füüsiliselt)
  7.  REL Norrland, Meeli Laani (füüsiliselt)
  8.  Lõuna-Rootsi Eesti Maja Ühing, Eevi Voit (füüsiliselt)
  9.  Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis (Metsakodu), Mait Kaaman
  10.   Eesti Laste Abistamisühing (ELA), Aho Rebas
  11.  Göteborgi Eesti Segakoor, Leana Salu
  12.  Korvpalliklubi Narva veteranid, Aho Rebas
  13.  Eesti Keele Selts Boråsis, Aili Salve
  14.  Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Piret Villo (füüsiliselt)
  15.  Klubi Estetic, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  16.  Stockholmi Eesti Huvikool, Sirle Sööt (füüsiliselt), Madle Sirel
  17.  Stockholmi Eesti Segakoor, Kristiina Rajaleid (füüsiliselt)
  18.  Eesti Rahvakunsti Huviring TRIINU, Piret Kaaman Lepisk
  19.  ESTIVAL-i ühing, Inga Leesment, Taave Sööt Vahermägi (füüsiliselt)
  20.  Eesti Noored Rootsis (ENR), Angelica Suiste, Nora Sööt (füüsiliselt)
  21.  REL ajaloo- ja arhiivikomisjon, Madli Wiiburg Walfridsson (füüsiliselt)
  22.  REL keelekomisjon, Aili Salve
  23.  REL Kultuuri ja noorsootöökomisjon, Mart Nyman (alates 11.30 füüsiliselt)
  24.  REL Integratsiooni- ja juriidiliste küsimuste komisjon, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  25.  REL Poltiitika- ja väliskomisjon, Evelin Tamm (alates kell 13.00)
  26.  REL Kultuuriauhinna kolleegium, Aili Salve
  27.  REL Eestisse kolimise infokomisjon, Leana Salu
  28.  REL Majanduskomisjon, Taave Sööt Vahermägi (füüsiliselt)
  29.  Ajakirja “Rahvuslik Kontakt” ja portaali “Eestlased Rootsis” toimetus, Sirle Sööt (füüsiliselt), Aili Salve
  30.  Eesti Komitee Fond, Tiina Pintsaar
  31.  Eesti Kultuuri Koondis, Marje Reinans (füüsiliselt)
  32.  Eesti Naisüliöpilaste Selts Rootsis, Marje Reinans (füüsiliselt)
  33.  Eesti Pensionäride Ühing Lundis, Helgi Kaaman
  34.  Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi osakond, Pille Pruulmann Vengerfeldt
  35.  Eesti Ühisabi, Jüri Lepisk 
  36.  Korp! Filiae Patriae, Kristina Viira
  37.  Korp! Filiae Patriae Stockholmi Vilistlaskogu, Kristina Viira
  38.  Stockholmi Eesti Kooli Sihtasutus, Piia Paljak Särlefalk (alates kell 13 füüsiliselt)
  39.  Stockholmi Eesti Kooli Sõprade Selts, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  40.  Stockholmi HobiTeater, Alar Pintsaar
  41.  Norrköpingi Eesti Pensionäride ja Perede Ühing, Liine Jaanivald (füüsiliselt)
  42. Södertälje Eesti Laskurklubi, Leelo Pukk
  43. Eesti Golfiklubi Rootsis (EGR), Mart Nurk (füüsiliselt)
  44. Kohvik GEORG, Aho Rebas 
  45. Stockholmi Eesti Maja Vanematekogu, Sirle Sööt (füüsiliselt)
  46. Korp! Fraternitas Estica, Henri Malvet (alates kell 13.00)
  47. Tallinna Lipkond, Meeri Lepik (alates kl 13.00)

Kutse saadeti, kuid ei olnud esindatud: 

  1. REL Kesk-Rootsi, Mihkel Nömm, Merike Lundström
  2. Eesti Keeleklubi Göteborgis, Kaja Jakobsen
  3. Eskilstuna Eesti Selts, Mati Nõmm, Merike Lundström
  4. Stockholmi Eesti Lasteaed, Epp Männik
  5. Eesti Kooli Seeniorid, Marje Tui
  6. Alfred Otsa Stipendiumi Fond, Peter Andrekson
  7. EELK Eskilstuna Kogudus, Ingo-Tiit Jaagu
  8. EELK  Göteborgi Kogudus, Jaak Peeter Reesalu
  9. EELK Norrköpingi Kogudus, Ingo-Tiit Jaagu
  10. EELK Stockholmi Kogudus,Tiit Pädam
  11. EELK Uppsala Kogudus, Ingo-Tiit Jaagu
  12. Eesti Pensionäride Ühing Stockholmis, Silvi Lokko
  13. Eesti Arstide Selts Rootsis, Karl Väärt, Marina Tuutma
  14. Eesti Gaiderite Kogu Rootsis, Maj-Liis Liiv
  15. Joh. Kõpu nim. Eesti Kapital, Helve Jaagu
  16. Eesti keele ja Kirjanduse Instituut, Paul Laan
  17. Eesti Päevalehe Sihtasutus, Matti Anniko
  18. Eesti Seenioride Kodu, Toivo Tagel
  19. Eesti Skautmasterite Kogu Rootsis, Rein Asu
  20. Eesti Teater Göteborgis, Katrin Sepp
  21. Eesti Üliõpilaste Seltsi Koondus Stockholmis, Jaak Akker
  22. Eesti Üliõpilaste Seltsi Koondus Göteborgis, Tõnu Riomar
  23. Eesti-Rootsi Kaubanduskoda, Rika Torm
  24. Koitjärve Sihtasutus, Jüri Pärn
  25. Lipkond Põhjala Tütred – Kalevipoeg, Maare Ollin
  26. Stockholmi Eesti Nelipühi Kirik, Suuna Kodu
  27. Stockholmi Eesti Tenniseklubi SET, Rein Tarmet
  28. Uppsala Eesti Pensionäride Ühing, Oole Kint
  29. Uppsala Eesti Selts, Tiit Pädam
  30. Valgeranna Suvekodu, Maare Ollin
  31. Veskijärve Vabaõhuühing, Mart Möistlik

Tegevuse on lõpetanud: 

  1. Göteborgi Eesti Lastekoor, Leana Salu
  2. Göteborgi Eesti Kultuuriühing, Mart Mägi
  3. Uppsala Eesti Kodu, Helve Jaagu

Kutset ei saadetud äriühingutele:

  1. Göteborgi Eesti Maja AB, Aho Rebas
  2. Lõuna-Rootsi Eesti Maja AB, Madis Laas
  3. Stockholmi Eesti Maja Estniska Huset AB, Mats Adamson
  4. Estnisk Tidskrift AB, Tiina Pintsaar
Kategooria: Euroopa

Kas oled huvitatud kohtumistest ja eesti keele õppimisest koos teiste noortega?

1 september 2020 - 11:46AM

Kas sa soovid ka pärast põhikooli eesti keelt edasi õppida? Või tunned kedagi, kes oleks sellest huvitatud? Organisatsioon Eesti Noored Rootsis pakub teile seda võimalust koostöös Üleilmakooliga! Juba sügisest alates saab koos meiega osaleda digitaalsel eesti keele kursusel.

Eelneval õppeaastal osalesime juba pilootprojektis, kus tegime iga kuu kolm eesti keele ülesannet koos, mille kaudu me mitte ainult ei arendanud oma keelt, vaid leidsime ka põhjuse, et vanade sõpradega kohtuda. Kui soovid sellel õppeaastal kursusel osaleda, on sul võimalus teatud päevadel koos meie ja teiste noortega Stockholmi Eesti Majas ENR-i noortetoas harjutusi teha. Nii leiad uusi sõpru kellega eesti keelt rääkida ja lisaks arendad oma keeleoskust. 

Kuna koolide poolt pole võimalik emakeeleõppe eest punkte saada, pakume selle asemel võimalust hubases ruumis sõpradega koos aega veeta ja areneda.

Huvilistel palume klikkida lingile ja täita lühike ankeet ning kommentaariks lisada, et soovite eesti keele kursusel osaleda. 

Liikmeankeet: https://forms.gle/JCcdhLmGuaQFHz3s9

Loodame, et kohtume teiega varsti!

Eesti Noored Rootsis juhatus: Angelica Suiste, Celine Sööt, Remy Martiin Ots,
Nora Sööt, Erik Stenqvist ja Martin Vahermägi

Kategooria: Euroopa

Eesti seltside esindajad Rootsis peavad COVID-19 pandeemia ajal nõu hübriidvormis

28 august 2020 - 11:23PM
Laupäeval, 29. augustil kogunevad eesti organisatsioonide esindajad, et arutada üheskoos seltsidele olulisi teemasid. Nõupidamisele on kutsutud 81 organisatsiooni esindajad. Pühapäeval toimub Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu erakorraline istung, et organisatsioonide kohtumisel tõstatatud küsimusi detailsemalt edasi arutada ning seada uusi sihte. Nõupidamised toimuvad hübriidvormis, st virtuaalselt Zoomis ja füüsiliselt Stockholmi Eesti Majas, et kõik saaksid osaleda sellises vormis, mis neile paremini sobib. 

Jätkuva COVID-19 pandeemia tõttu pidi Eesti rahvastikuminister Riina Solman planeeritud reisi Rootsi ära jätma, kuid ta tervitab organisatsioonide esindajaid video vahendusel. Ka sissejuhatav ettekanne Ülemaailmse Eesti programmist tuleb samal põhjusel Zoomi vahendusel Eestist, rahvastikuministri nõunikult Keit Spiegelilt. Arutatakse kuidas Eesti riik saab olla toeks eesti kogukondadele välismaal ja eestlased välismaal abiks Eestile. 

Pärast lõunapausi jätkub nõupidamine mõttekojaga rootsieestlaste inforuumi teemal. Arutletakse kuidas korraldada infovahetust nii, et see vastaks ühingute ja liikmete vajadustele. Moderaatoriks on prof Pille Pruulman Vengerfeldt, kes on REL Esinduskogu saadik ning meedia ja kommunikatsiooni professor Malmö ülikoolis. 

Nõupidamine laupäeval lõpeb aruteluga millist abi saab Rootsi Eestlaste Liit (REL) kui keskorganisatsioon pakkuda oma liikmetele ja liikmesorganisatsioonidele ning millised on organisatsioonide vajadused. Rootsi Eestlaste Liidu esimees Sirle Sööt tutvustab ühingutele keskorganisatsiooni kujundlikku kontsepti REL kui mesipuu, milles liikmetel ja organisatsioonidel oleks hea ja turvaline toimetada. 

REL XVII Esinduskogu

Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu koosneb 40 saadikust ja 6 asendusliikmest, kes valiti 2018.a. novembris üleriiklikel valimistel. Suur osa saadikutest on olnud REL Esinduskogus juba mitmendat koosseisu, kuid mitmed on rahvasaadiku rollis esimest korda. Esinduskogu on nagu miniparlament, kes püüab nii hästi kui võimalik kaardistada rootsieestlaskonna probleeme ja vajadusi ning kaitsta eesti vähemuse õigusi. 

COVID-19 pandeemia on mõjutanud kõikide seltside tegevust. Kuidas edasi, seda arutatakse nüüd üheskoos. Kuidas arendada rootsieestlaste inforuumi ja keskorganisatsiooni kui mesipuud, et see vastaks liikmete ja seltside ootustele ja vajadustele.

Pärastlõunal saavad hübriidvormis kokku komisjonid – poliitika ja rahvusvahelise koostöö komisjon, keelekomisjon, noortetöökomisjon ning ajaloo- ja arhiivide komisjon. Aprilli istungil otsustati komisjonide kommunikatsiooni edenamiseks võtta kasutusele aplikatsioon Slack. Komisjonide liikmed saavad nüüd avaldada arvamust kuidas uue kommunikatsiooni vahendi kasutamine on läinud. 

“Loodame, et tehnika töötab ja arutelud annavad osalejatele uut indu ja jõudu!”, soovib enne intensiivset töist nädalavahetust REL esimees, Sirle Sööt. “Algupäraselt oli plaanis sellel nädalal füüsiline kohtumine rahvastikuministri ja tema nõunikega, Eesti Noored Rootsis ja Soome Eesti Noored kohtumine ning muinastuledeöö tähistamine Djurgårdenil, kuid see kõik jäi ära COVID-19 jätkuva pandeemia tõttu. Midagi pole teha. Hea et meil on vähemalt võimalus virtuaalselt kohtuda, kui olud füüsilist kohtumist kõigiga ei luba. Võtsime keskorganisatsiooniga Zoomi kasutusele kohe märtsis, kui COVID-19 halvas tavapärase tegevuse. Oleme väga rahul, et nii paljud soliidses eas kaaslased on saanud tänu internetile akna maailma ja jätkata Zoomi abil seltsielu virtuaalselt.”

Rahvuslik Kontakt

Rootsi Eestlaste Liidu esimees Sirle Sööt Esinduskogu kevadistungil Lundis 6. aprillil 2019. Foto: Maria Viidalepp Hugosson
Kategooria: Euroopa

SUVEKODU Metsakodus toimus hoolimata COVID-19 kriisile

28 august 2020 - 4:00PM
Pühapäeval, 2. augustil algas Rootsis Jönköpingi lähistel rootsieestlaste lastelaager SUVEKODU Metsakodus. Laagris oli käesoleval aastal COVID-19 pandeemia tõttu tavalisest paarkümmend last vähem. 52 last kümblesid eesti keeles 12 päeva. Liikumispiirangutega ajal oli vajadus oma kogukonna lastelaagri järele eriti selgelt tunda. Lastelaager SUVEKODU on toimunud 71 aastat, esialgu Gotlandil Ojamaal, 1997. aastast Lääne-Rootsis Metsakodus, Tidani jõe kaldal. Laager on nutiseadmete vaba.

Sarnased pikkade traditsioonidega laagrid, mis tegutsevad eestlaste endi poolt ehitatud vabaõhupiirkondades, on säilinud ka Kanadas ja USA-s, kuid sealne olukord pandeemiaga on sundinud laagrid ära jätma.

Enamus laagrilastest olid Stockholmi Eesti Kooli õpilased, kes käisid koolis ka pandeemia puhangu haripunkti ajal, kui Eestis olid kõik lapsed distansõppel. Laste vanusepiir on 8-14 aastat. Laagri 16-liikmeline personal koosnes sellel aastal vaid rootsieestlastest.

Laagripäevi sisustati põnevate päeva- ja ööluuremängude, looduses üleelamisoskuse õppimisega, olümpiamängude, käelise tegevuse, ujumise ja kanuudega sõitmisega, kultuurikohvikute, suveteatri, diskode ja paljude muude toredate tegevustega. Laagris hoitakse alal nii väliseesti kultuuripärandit kui ka tutvustatakse uuemaid kultuurisuundi Eestis.

Eesti laste suvekodude korraldamise traditsioon Rootsis sai alguse 1946. aastal. Esimeses suvikodus Saltvikis Hudiksvalli lähedal osales kahes vahetuses kokku 121 last. Suvekodu Metsakodus on ainus paljudest suvekodudest üle Rootsi, mis on tänaseks alles jäänud. Suvekodu toimub Stockholmi Eesti Huvikooli korraldusel koostöös Eesti Skaudijuhtide Ühinguga Rootsis.

Sirle Sööt
Suvekodu laagrijuhataja
Stockholmi Eesti Huvikool
+46 72 519 0480
sirle.soot@gmail.com

Kategooria: Euroopa

Saunast Stockholmi Eesti Segakoori dirigendiks: intervjuu Ave Arnoveriga

22 august 2020 - 1:52PM

Från bastun till dirigent för Stockholms Estniska Kör. Intervju med Ave Arnover

Ave Arnover on alates 2020. aasta algusest olnud Stockholmi Eesti Segakoori dirigent. Keerulised ajad on nõudnud tohutut entusiasmi, energiat ja väga suure annuse optimismi, et koroonapandeemia kiuste kevadel kooriproove korraldada. Lisaks tundlikele näppudele klaveril, teravale kõrvale ja sügavale muusikatunnetusele on Ave “ehe ja südamlik inimene, kes nagu päikesekiir esmaspäeviti mu elutuppa poeb ja selle rõõmsamaks muudab” (ühe kooriliikme väga tabav kirjeldus perioodist, kui kooriproove tehti vaid arvutiekraani vahendusel). Kes on Ave ja milline on tema suhe muusikaga? Sellest räägib ta ise lähemalt alljärgnevas intervjuus.

Kus su lapsepõlv möödus?

Päris esimesed aastad Tallinnas, me elasime Koplis, mere ääres. Mäletan, et Kopli kivisel rannal viskasime kividega lutsu ja talvel käisime jää peal. Isa lõpetas 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja suunati Rakvere Teatrisse tööle. Mina olin siis nelja-viiene, kui me Rakveresse kolisime.

Sinu esimene kokkupuude muusikaga?

Käisin lasteaias kui hakkasin käima Rakvere Pika tänava Muusikakoolis. Olen kuulnud, et see mõte tuli vanaemalt ja vanaisalt. Vanaisalt sain ma ka oma esimese klaveri, “Oskar Heine”. Selle klaveriga olime koos 16 aastat.

Käisingi esimese aasta muusikakoolis lasteaiast. Kui teised lapsed pidid lõunauinakut tegema, siis jalutasin mina kaks korda nädalas, noodid näpus muusikakooli. Pääseda lõunauinakutest lasteaias oli piisavalt suur motivatsioon, et kodus klaverit harjutada.

Kõige eredam muusikaõpetaja?

Anti Marguste G. Otsa Muusikakoolis. Tema suur rahu, tema soe huumor, pehme iroonia. Tema ütlemise täpsus, puändikus, see pani kuulama. Ta ei sundinud meid targemaks saama, mis oli ebatavaline selle aja õpetajate juures. Ta oskas meid võtta oma suurde haardesse ilma sundimata. Tema enda armastus ja suur kiindumus regilaulu vastu sütitas ka paljusid meist. Ta oskas näidata, kuidas lihtsuses peitub võlu. Viis meid meie juurte juurde. Või tema harmoonia tunnid. Harmoonia oli üks huvitavamatest ainetest koolis ja Marguste oskas nad arusaadavaks teha. Ta ei jätnud ka jonni – enne klassist välja ei lasknud, kui harmoonia töö oli vigadeta ja selge. Ja see kõik tuli läbi tema sooja mõnusa olemise.

Sinu esimene kokkupuude koorilauluga?

Rakvere 1. Keskkooli lõpuklassides kooli koor. Eks me kõik, kes vähegi viisi pidasime, pidime käima kooli kooris. Lauluõpetaja tahtis, et ma oleksin sopranites, aga kuna kõik mu sõbrannad olid teises hääles, sättisin ma ennast teise häälde sõbrannade vahele. Ja nii iga kooriproov. Sain sellepärast ka kooli direktori “vastuvõtul” käia. Kuidas ma ennast “välja rääkisin”, ma enam ei mäletagi, aga ma jäingi teise häälde laulma. Koori alumised hääled tundusid mulle juba siis huvitavamad.

Kooli kooriga käisime ka Tallinnas ENSV Koolinoorte Laulupeol laulmas. Aasta oli siis 1982. Sai laulda Gennadi Podelski “Laul Leninist” kuni G. Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”. Viimast juhatas Gustav Ernesaks ise. See laulupeo tunne on jäänud mu meeltesse siiamaani. Seal, laulukaare all tundsin ma esimest korda koorilaulu väge ja isamaalisust. Isamaalisust, mida ühiskonnas ei propageeritud ja koolis ei õpetatud.

Kuidas sa sattusid koorijuhtimise juurde? Sinu esimene enda koor?

Tuhala-Kaarli kiriku koguduse naiskoor. Üks kooriliikmetest sattus mulle külla. Kiriku koor oli just mõnda aega olnud ilma koorijuhita. Kui ta nägi, et mul on kodus klaver, võttis ta loomulikult teema kiiresti üles ja endalegi märkamatult seisin ma järgmine päev kirikus koori ees juba koorijuhina. Seal sain noppida välja kiriku lauluraamatust psalme ja teha neid kahe-kolmehäälseteks. Meil oli väga tore ja nooruslik kirikuõpetaja Mare Palgi (Mägi). Ma arvan, et just tänu Mare nooruslikkusele oli ka ühel hetkel väike tütarlastekoor kirikus laulmas minu käe all. Tütarlastekooriga saime osa võtta Soome Asiakkala Kirku noorte laagritest ja oma lauluga ka nende kirikuteenistustest.

Samal ajal tegime ka naiskvartetti, kellega laulsime kirikus ja kultuurimajas.

Jõuluõhtu jumalateenistusel panin nais- ja tütarlastekoori koos laulma kiriku rõdule oreli ette. Jõululaupäev, õhtupimeduses sadas lund, kirik oli rahvast täis, lõhnas värske kuuse ja põlevate küünalde järele. Koor laulis rõdul “Püha ööd” , kogudus laulis kaasa. See oli soe, see oli suur. Seal oli kooslaulmise vägi.

Kõik, kes laulsid kiriku naiskooris, käisid ka koos laulmas Oru vanas mõisamaja hoones, mis siis oli Oru kultuurimaja. Selge see, et kultuurimajas olid meil teised laulud ja teine repertuaar.

Palju toredaid inimesi ja palju muusikat oli just selles ajas.

Stockholmi Eesti Segakoor ja sina. Kuidas te kokku saite?

Minu tuttavad, SESi liikmed olid minu juures saunas ja mainisid jutu käigus, et SESil pole koorijuhti, aga koor soovib jätkata laulmist. Sealt see pall läks veerema. Järgmiseks oli juba koori juhatuse esimehe Kristiina Rajaleidi telefonikõne, et kas ma olen valmis uuteks huvitavateks katsumusteks koos SESiga. Jah, ega see päris minu eluplaanides sees ei olnud, et hakata SESi koorijuhiks, aga süda ei lubanud jätta nii pika traditsiooniga koori ilma lauluta. Siit edasi oli ainult järgida vana head eesti vanasõna: “Julge pealehakkamine on pool võitu!”. Võtsin alustuseks vastu pakkumise dirigeerida Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Stockholmis Scala teatris K. Voorandì “Ära mind lahti lase”. Koor säras käes, mõnus tunne oli.

Covid-19.

Ma usun, et alguses ehmatasime me kõik ühtemoodi ära. Olime just saanud paar-kolm kooriproovi koos teha kui tuli stopp. Ei saanudki aru, kui suur või tõsine olukord on. Mõttega, et see läheb varsti üle, leidsime koos koori juhatusega ajutise alternatiivi teha proove digitaalselt, läbi Zoomi. Mõne nädala pärast oli selge et plaanitud kevadkontsert 31/05 Eric Ericsonhallenis tuleb ära jätta aga me jätkasime kooriproovidega. Mai algusest kutsusime osa koorist Eesti majja ja kes tundsid end olevat riskigrupis, on saanud osa võtta digitaalselt.

Siin tahaks kindlasti ka mainida, et Stockholmi Eesti maja direktoril Taave Sööt Vahermägil on olnud suur osa, et kooriproov selliselt toimiks. Meil on olnud ju tavatult palju tehnikat – sülearvutid, mikrofonid, palju juhtmeid põrandal laiali. Taave ise on saanud olla esmaspäeva õhtul helitehnik, lavapoiss, uksehoidja ja tenor ühes isikus.

Koori juhtkond sealjuures on kokku saanud iganädalaselt ja võtnud vastu päevakohaseid otsuseid. Väga hea ja ladus koostöö on olnud just koori juhtkonnaga.

Tulevikuplaanid SESiga?

Soov on ju kindlasti suve lõpus koor jälle kokku saada ja kunagi ka ärajäänud “kevadkontsert” maha laulda. Laulda nii, et tunneks väge. Nii et väge tunneks ka need, kes meid kuulama tulevad.

Mis pärast seda tuleb, kes seda julgeb ette näha… Laseme ajal minna omasoodu. Laseme ajal näidata, mis saab.

Sina ja eestlus?

Eks me kõik, kes väljaspool Eestit elame, teame, et eestlus ei kao kuhugi. Ta võib olla mõni aeg uinuvas olekus, aga on alles. Eesti keel on nii väike ja eksklusiivne osata, et ainuüksi sellepärast peame me hoidma oma keelt elavana. Läbi kirjanduse, läbi laulude. Mul läheb Rootsis 12. aasta ja pean tunnistama, et iga päev ei mõtle eestlusele, aga laulan üks kord “Mesipuud” või “Põhjamaad” ja tunne tuleb tagasi. Ja uhke on olla eestlane.

Ave Arnoverile esitas küsimusi Kairi Ilison
Fotod: Ronja Rajaleid
Tekst rootsi keeles: Linda Avatare

Ave Arnover har varit dirigent för Stockholm Estniska kör sedan i början av 2020. I dessa svåra tider har det krävt en enorm entusiasm, energi och en mycket stor dos av optimism för att genomföra körövningar under våren och Coronapandemin. Förutom fingertoppskänsla med pianot, ett skarpt öra och en djup musikalisk känsla, är Ave “en äkta och kärleksfull person som, liksom solens strålar på måndagarna, skiner in i mitt vardagsrum och gör mig lyckligare ” (en mycket passande beskrivning av en körmedlem, när körövningarna bara gjordes via datorskärm). Vem är Ave och vad är hennes förhållande till musiken? Det berättar hon själv mer om i intervjun nedan.

Vart tillbringade du din barndom?

De allra första åren i Tallinn, bodde vi i Kopli, vid havet. Jag minns, att vi kastade ”smörgås” med stenar på Koplis steniga strand och på vintern gick vi på isen. År 1972 slutade pappa Tallinns Rikskonservatorium för scenkonst och skickades till Rakvere Teater för arbete. Jag var då fyra- fem år när vi flyttade till Rakvere.

Din första kontakt med musiken?

Jag gick i förskolan när de satte mig i Rakveres Långa gatans Musikskola för att spela piano. Jag har fått höra att idén kom från min farmor och farfar. Jag fick mitt första piano “Oskar Heine” av min farfar. Det pianot hade vi i 16 år.

Jag gick i förskolan det första året i musikskolan. När de andra barnen hade vila, gick jag två gånger i veckan med noterna i handen till musikskola. Att slippa vilan på förskolan var tillräcklig motivation, för att öva piano hemma.

Den mest lysande musikläraren?

Anti Marguste G.Otsa Musikskola. Hans stora lugn, hans varma humor, mjuka ironi. Noggrannheten i hans ordval, engagemang, det fick oss att lyssna. Han tvingade oss inte att bli klokare, vilket var ovanligt för lärarna vid den tiden. Han kunde få oss att ta egna stora grepp utan tvång. Hans egen kärlek och hängivenhet till regilaul (Estniska gamla folkvisor) smittades även av sig på många av oss. Han kunde visa hur charmen döljer sig i enkelheten. Han tog oss tillbaka till våra rötter. Eller hans harmonilektioner. Harmonilära var ett av de mest intressanta ämnena i skolan och Marguste kunde göra det begripligt. Han gav inte upp – han släppte inte klassen förrän arbetet med harmonierna var felfritt och klart. Och allt genom hans behagliga och varma sätt.

Din första kontakt med körsång?

Rakvere 1. Mellanstadiets avgångsklassers skolkör. Alla vem sjöng mer eller mindre bra var med i skolkören. Sångläraren ville att jag skulle vara med bland sopranerna, men eftersom alla mina kamrater var i den andra stämman, ställde jag mig tillsammans med dem. Och det gjorde jag varje körövning.

Därför blev jag kallad till ”rektorsexpeditionen”. Hur jag “pratade mig ur situationen” minns jag inte, men jag fortsatte att sjunga med den andra stämman. Körens lägre stämmor verkade intressantare för mig redan då.

Med skolkören deltog vi och sjöng vid ESSR ungdomssångfestival i Tallinn. Året var 1982. Vi fick sjunga från Gennadi Podelski “Sång om Lenin” till Gustav Ernesaks “Mitt hemland är min kärlek”. Den sistnämnde dirigerades av Gustav Ernesaks själv. Den känslan från sångfestivalen finns fortfarande kvar i mitt minne. Där, under ”sångbågen”, kände jag för första gången kraften i körsången och patriotismen. Patriotism, som inte propagerades i samhället och inte undervisats i skolan.

Hur kom det sig att du blev körledare? Din första egna kör?

Det var Tuhala-Kaarli kyrkans församlings damkör. En av körmedlemmarna besökte mig. Kyrkokören hade varit utan körledare under en tid. När hon såg att jag hade ett piano hemma tog hon naturligtvis snabbt upp temat, och utan att inse det, stod jag framför kören i kyrkan nästa dag som körledare.

Jag fick välja ut psalmer från kyrkans psalmbok och göra dem två-tre stämmiga. Vi hade en mycket trevlig och ungdomlig pastor Mare Palgi (Mägi). Jag tror att, tack vare Mares ungdomlighet, sjöng även en liten flickkör i kyrkan en tid under min ledning. Med flickkören deltog vi i finska Asiakkala kyrkans ungdomsläger och även med en egen sång under deras gudstjänst.

Samtidigt bildade vi även en damkvartett, med vilken vi sjöng i kyrkan och i kulturhuset.

Vid gudstjänsten på julafton samlade jag dam- och flickkören för att sjunga ihop på körläktaren framför orgeln.

Julafton, i kvällsmörkret, det snöade, kyrkan var full av människor, lukten av färsk gran och brinnande ljus. Kören sjöng “Stilla natt” från körläktaren och församlingen sjöng med. Det var varmt, det var mäktigt. Det var kraften i att sjunga tillsammans.

Alla som sjöng i damkören i kyrkan sjöng också tillsammans i Orus gamla herrgård, som då var kulturhus i Oru.

Tydligt var att vi hade andra låtar och en annan repertoar i kulturhuset. Det var många trevliga människor och mycket musik under den tiden.

Stockholms Estniska kör och du. Hur träffades ni?

Mina vänner, medlemmar i SES, var hos mig och bastade och nämnde under samtalet att SES inte hade någon körledare, men kören var överens om att de vill fortsätta att sjunga. Därifrån sattes bollen i rullning. Därefter ett telefonsamtal, med Kristiina Rajaleid, ordföranden i körens styrelse, med frågan om jag var redo för nya och intressanta utmaningar tillsammans med SES.

Ja, men det ingick inte riktigt i planerna i mitt liv att bli körledare för SES, men mitt hjärta kunde inte låta en kör med så lång tradition inte få sjunga. Från och med då var det bara att följa det gamla estniska talesättet “En djärv start är halva striden!” (anm Sv ”Djärvt vågat hälften vunnet”) . Jag började med att acceptera ett erbjudande om att dirigera K. Voordandis “Ära mind lahti lase” (Svensk översättning ”Släpp mig inte”) under konserten vid Estniska republikens årsdag vid Scala teatern i Stockholm. Kören strålade, det var en skön känsla.

Covid-19.—

Jag tror att vi först blev skrämda, alla på sitt sätt. Vi hade precis haft ett par – tre körövningar tillsammans när det satte stopp. Jag insåg inte hur stor eller allvarlig situationen var. Med tankarna att detta snart skulle vara över, hittade vi tillsammans med styrelsen på ett tillfälligt alternativ att genomföra körövningarna digitalt, genom Zoom.

Efter några veckor var det tydligt att den planerade vårkonserten den 31 maj i Eric Ericsonhallen måste ställas in men vi fortsatte med körövningarna. I början av maj bjöd vi in en del av kören till Estniska huset och de som kände sig att de tillhör riskgruppen kunde delta digitalt.

Jag vill också nämna att VD för Estniska huset i Stockholm, Taave Sööt Vahermägi, har varit en viktig del i att våra repetitioner har fungerat på detta sätt. Vi har haft ovanligt mycket teknik – bärbara datorer, mikrofoner, en mängd kablar spridda på golvet. Taave själv har varit ljudtekniker, scenassistent, dörrvakt och tenor i en och samma person på måndagskvällarna. Körens styrelse har samlats varje vecka och tagit och uppdaterat beslut. Det har varit ett mycket bra och smidigt samarbete med körens styrelse.

Framtidsplaner med SES?

Önskan är definitivt att samla ihop kören i slutet av sommaren och någon gång ska vi även sjunga “vårkonserten” som blev inställd. Sjunga så att vi känner kraften. Så att de som kommer och lyssnar på oss också kan känna kraften.

Vad kommer härnäst, vem vågar förutse det … Låt tiden gå vidare. Låt tiden utvisa vad vi kan göra framöver.

Hur är det att vara est utomlands?

Alla vi som bor utanför Estland vet att estnisk patriotism aldrig försvinner. Den kan vara vilande en tid men finns fortfarande kvar. Det estniska språket är så litet och exklusivt att kunna att bara därför måste vi hålla vårt språk levande. Genom litteratur, genom sånger. Jag har bott i Sverige 12 år och måste erkänna att jag inte tänker varje dag på att jag är est, men om jag någon gång sjunger “Mesipuu” (Bikupa) eller “Põhjamaa” (Norden) känner jag det och så kommer förbli. Ja, jag är stolt över att vara est.

Ave Arnover juhatamas Stockholmi Eesti Segakoori 25. mail 2020 Stockholmi Eesti Majas. Foto: Ronja Rajaleid

KAIRI ILISON
Foto: Ronja Rajaleid
Text på svenska: Linda Avatare

Kategooria: Euroopa

Algas SUVEKODU Metsakodus

3 august 2020 - 2:12PM
Pühapäeval, 2. augustil algas Rootsis Jönköpingi lähistel rootsieestlaste lastelaager SUVEKODU Metsakodus. Laagris on käesoleval aastal COVID-19 pandeemia tõttu tavalisest paarkümmend last vähem. 52 last kümblevad eesti keeles 12 päeva. Liikumispiirangutega ajal on vajadus oma kogukonna lastelaagri järele eriti selgelt tunda. Lastelaager SUVEKODU on toimunud 71 aastat, esialgu Gotlandil Ojamaal, 1997. aastast Lääne-Rootsis Metsakodus, Tidani jõe kaldal. Laager on nutiseadmete vaba.

Sarnased pikkade traditsioonidega laagrid, mis tegutsevad eestlaste endi poolt ehitatud vabaõhupiirkondades, on säilinud ka Kanadas ja USA-s, kuid sealne olukord pandeemiaga on sundinud laagrid ära jätma.

Enamus laagrilastest on Stockholmi Eesti Kooli õpilased, kes käisid koolis ka pandeemia puhangu haripunkti ajal, kui Eestis olid kõik lapsed distansõppel. Laste vanusepiir on 8-14 aastat. Laagri 16-liikmeline personal koosneb sellel aastal vaid rootsieestlastest.

Laagripäevi sisustatakse põnevate päeva- ja ööluuremängude, looduses üleelamisoskuse õppimisega, olümpiamängude, käelise tegevuse, ujumise ja kanuudega sõitmisega, kultuurikohvikute, suveteatri, diskode ja paljude muude toredate tegevustega. Laagris hoitakse alal nii väliseesti kultuuripärandit kui ka tutvustatakse uuemaid kultuurisuundi Eestis.

Eesti laste suvekodude korraldamise traditsioon Rootsis sai alguse 1946. aastal. Esimeses suvikodus Saltvikis Hudiksvalli lähedal osales kahes vahetuses kokku 121 last. Suvekodu Metsakodus on ainus paljudest suvekodudest üle Rootsi, mis on tänaseks alles jäänud. Suvekodu toimub Stockholmi Eesti Huvikooli korraldusel koostöös Eesti Skaudijuhtide Ühinguga Rootsis.

Sirle Sööt
Suvekodu laagrijuhataja
Stockholmi Eesti Huvikool
+46 72 519 0480
sirle.soot@gmail.com

Kategooria: Euroopa