Rootsi | Globaalne Eestlane

Rootsi

Telli voog Uudisvoog Rootsi
Rootsi Eestlaste Liidu infokanal
Internetiaadress: http://sverigeesterna.se
Uuendatud: 4 tundi 1 minut tagasi

Algas SUVEKODU Metsakodus

3 august 2020 - 2:12PM
Pühapäeval, 2. augustil algas Rootsis Jönköpingi lähistel rootsieestlaste lastelaager SUVEKODU Metsakodus. Laagris on käesoleval aastal COVID-19 pandeemia tõttu tavalisest paarkümmend last vähem. 52 last kümblevad eesti keeles 12 päeva. Liikumispiirangutega ajal on vajadus oma kogukonna lastelaagri järele eriti selgelt tunda. Lastelaager SUVEKODU on toimunud 71 aastat, esialgu Gotlandil Ojamaal, 1997. aastast Lääne-Rootsis Metsakodus, Tidani jõe kaldal. Laager on nutiseadmete vaba.

Sarnased pikkade traditsioonidega laagrid, mis tegutsevad eestlaste endi poolt ehitatud vabaõhupiirkondades, on säilinud ka Kanadas ja USA-s, kuid sealne olukord pandeemiaga on sundinud laagrid ära jätma.

Enamus laagrilastest on Stockholmi Eesti Kooli õpilased, kes käisid koolis ka pandeemia puhangu haripunkti ajal, kui Eestis olid kõik lapsed distansõppel. Laste vanusepiir on 8-14 aastat. Laagri 16-liikmeline personal koosneb sellel aastal vaid rootsieestlastest.

Laagripäevi sisustatakse põnevate päeva- ja ööluuremängude, looduses üleelamisoskuse õppimisega, olümpiamängude, käelise tegevuse, ujumise ja kanuudega sõitmisega, kultuurikohvikute, suveteatri, diskode ja paljude muude toredate tegevustega. Laagris hoitakse alal nii väliseesti kultuuripärandit kui ka tutvustatakse uuemaid kultuurisuundi Eestis.

Eesti laste suvekodude korraldamise traditsioon Rootsis sai alguse 1946. aastal. Esimeses suvikodus Saltvikis Hudiksvalli lähedal osales kahes vahetuses kokku 121 last. Suvekodu Metsakodus on ainus paljudest suvekodudest üle Rootsi, mis on tänaseks alles jäänud. Suvekodu toimub Stockholmi Eesti Huvikooli korraldusel koostöös Eesti Skaudijuhtide Ühinguga Rootsis.

Sirle Sööt
Suvekodu laagrijuhataja
Stockholmi Eesti Huvikool
+46 72 519 0480
sirle.soot@gmail.com

Kategooria: Euroopa

Järelmõtteid President Putini “ajaloolise” essee kohta

2 juuli 2020 - 11:48AM

Vladimir Putin ei ole ajaloolane. Ta on vana kommar, KGB-iit, FSB-iit ja sihikindel poliitkarjerist. Juba aastaid toimib ta kui Vene Föderatsiooni autokraatiline president, küllap nii ka tulevikus. Meeleldi kasutab ta avalikus tegevuses ajaloolisi argumente, viimati Teise maailmasõja tekke kohta.

18. juunil ”The National Interestis” ilmunud essees “The Real Lessons of the 75th Anniversary of World War II”, rebib Putin üldtuntud faktid lahti kontekstist. Kallutab, väänab ja seostab neid omavahel, mitte selleks, et hoomata keerulist minevikku nagu ajaloolastel kombeks, vaid nagu Stalingi, eitab Putin Molotov-Ribbentropi pakti salaklausleid ja süüdistab maailmasõja tekkes Poola valitsust. Eesti, Läti ja Leedu vabariikide 1940.a. Punaarmee poolt okupeerimise ja Nõukogude Liitu annekteerimise kohta korratakse tüütuseni kuuldud stalinistlikku JOKK-propagandat. Kuigi Venemaal on häid ja asjatundlikke ajaloolasi küll ja küll, ei leia me Putini loos mineviku kohta tõdesid. Seda ei olnud ka oodata, mis pole uudiseks.

Mis puutub aga tulevikku, väärib Putini essee kui kvalifitseeritud kihutustöö meie täistähelepanu. Vene Föderatsiooni rahvastele on vaja näidata, mällu suruda, puust ja punaselt ette teha, et Nõukogude Liit/Venemaa on olnud, on ja jääb üheks kõige õigeusksemaks, õiglasemaks ja võimsamaks riigiks maailmas. Ja too järjepidevus ulatub tagasi kaugele Peeter Suure aegadesse. Järelikult omab Vene Föderatsioon ka ajalooliselt õiglaseid territoriaalseid pretentsioone, mis esialgu küll suunatud kaugele lõunasse (NB! esialgu). Ning peab rahvusvaheline maailm, kus ju USA nagu paralüseeritud ja NATO ühtsus ja võimekus raske küsimärgi all, garanteerima Vene Föderatsioonile tema loomuliku ja ajalooliselt motiveeritud juhtpositsiooni. Nii tehakse vene lugejale enam kui selgeks, et vaid president Putin võib veel aastakümneteks garanteerida Vene Föderatsiooni rahvusvahelist tippstaatust ja ”ajalooliselt õiglaste” nõuete jätku. Järelikult tuleb talle anda 1. juulil veelgi laiemad ja koguni eluaegsed volitused. See ongi Putini essee sisepoliitline iva. Välispoliitiline siht aga see, et avaldudes USA esinduslikus ajakirjas (!), saab enneolematul viisil külvata rahvusvahelist segadust, ebakindlust ja kõigutada, mõjutada nii Lääne kui ka Ida võimukandjaid.

Neid tagapõhjasid lahkas hiljuti Marko Mihkelson laialt ja õpetlikult arvamusloos “Putini plaan kujutab ohtu Balti riikidele”. Heal tasemel analüüs ilmus ka 29. juunil Svenska Dagbladetis Martin Kraghi sulest. Kuivõrd Kragh, kelle isa on Eestis kunagi majanduseksperdina hästi tuntud Bo Kragh, ja on üks Rootsi parimaid Vene analüütikuid, ei süvene ta Eesti, Putini ja meie homsepäeva problemaatikasse, teeb seda muidugi Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Mihkelson. Tema loo pealkiri ütleb kohe välja milles asi – Putini plaan kujutab ohtu Balti riikidele ja nagu vihjatakse, võib olla juba tuleval poolaastal…

Need on ärevad uudised. Nendele ei tohiks jätta reageerimata. Aga – mida teha? Mida peaksid sellise ähvardava stsenaariumi korral ette võtma Eesti Vabariigi võimukandjad?

Mihkelson soovitab ”suunata diplomaatiline jõupingutus NATO ühtsuse, eelhoiatuse adekvaatsuse ja olusid ennetava heidutusvõime tagamisele… leida diplomaatilisi käike pingete maandamiseks Venemaaga”. – Just nii! Kõik väga õige, aga – kõhnavõitu, lahja. Just nende teemadega peaks ju Eesti juhtkond – Vabariigi president, peaminister, valitsus, eriti välis- ja kaitseministrid, välisesindused ja Riigikogu väliskomisjon, tegelema iga päev aastast aastasse. Targalt, leidlikult, intensiivselt!

Kui Mihkelsoni ja ka teiste ekspertide poolt visandatud oht on nüüd peale Putini esseed tõepoolest tõusnud, ja on puhkemas lausa ähvardavaks (!?!), siis ootaks meie juhtkondade poolt vastavaid, erakordseid vastumeetmeid. Millised need oleksid ja kuhu nad peaksid ulatuma, selle üle ei tahaks ma ”endisena” ja pealegi kaugel Rootsi läänerannikul, väga spekuleerima hakata. Miiniimum oleks aga ÜRO, USA, NATO ja teiste sõprusriikide organisatsioonide ja ametkondade pommitamine kergesti hoomatava teabega Eesti mitmeaastaste panuste ja ohvrite kohta üle maailma ÜRO, NATO ja EL-i teenistustes. Et ei tekiks mittekusagil Läänes kõhklust ega kahtlust Eesti ”commitmenti” ehk pühendumise kohta… Seda vähemalt.

Jah, midagi ja otsustavat, peaksid meie valitud ja seatud juhtkonnad tõepoolest käivitama. Sest kui Lääs üha enam hajub ja vajub ning Ida tõuseb ja maailma olukord halveneb veelgi, siis jäätakse ikka väiksem ja viletsam vend, Eesti, üha enam omaette, samas ikka raskeneva ida-surve alla: piits ja präänik, präänik ja piits, nagu me seda juba aastakümneid tunneme. Ning siis toimib see, mis juhtus põhimõtteliselt ka 1918 ja 1940, et hakkavad taaselustuma kõik meie nõuka-nostalgikud, EL-i vaenlased, riigikaitse vastased, venelembelised, FSB palgalised, põhimõttelised Kadrioru- ja Toompea-vihkajad, niisama poliiträuskajad, ussitajad ja saamamehed. Ja neid pole kokku mitte vähe. Hakkavad nad siis üksteise võidu, nagu soovides meeldida viiulite kinnimaksjale, ässitama:

”Kuna

  • Lääs meid ei toeta, on meid vaid paljaks koorinud ja alt vedanud (pangad jms) ning jätab meid nüüd hoopis saatuse hoolde,
  • me ise kääbusriigina suures maailmas ilma toetuseta ju hakkama ei saa,
  • sõjalist kokkupõrget ei taha keegi, eriti mitte Eesti territootiumil,
  • Venemaa on ja jääb Suureks Naabriks, meil juba vanast ajast vene keel ja värk ju tuttav, ”venelane kodusem kui välis-eestlane”,
  • võime olla sillaks, ise profiteerivaks hüppelauaks Vene-Lääne majandusele,
  • Putin pole Stalin, pole ta hullem kui too Trump, kes isegi ei tea mis on Soome vabariik, pole venelased ju enam kommarid, nendega on alati saanud rääkida, jne, jne
  • ning mingit elusid ja varasid laastavat relvakonflikti Eesti pinnal me ju ei taha… ja et seda vältida… ja halvima ärahoidmiseks”.

Nii hakkavad nad soovitama ja nõudma, et tõstetaks päevakorda jälle respekteeritud prof. Rein Taagepera ja rahvarindlaste vana satelliitvabariigi mõte (nagu omal ajal DDR, Poola ja Tshehhi N.Liidu küljes), et sondeeriksime ja uuriksime ikkagi, kas poleks siiski-siiski võimalik jõuda Putiniga mingile mõistlikule, mõlemapoolselt aga eriti meile vastuvõtlikule kokkuleppele – föderatsioonile, kus hundid söönud ja lambad terved, jne…

Kordan, KUI välispoliitiline olukord ikkagi vastab Riigikogu väliskomsijoni aseesimehe analüüsile ja kui see lähiajal nagu ette näha isegi halveneb ning kui Vabariigi juhtkonnad midagi enamat ette ei kavatse võtta kui jätkata oma igapäevast tööd, siis on meil varsti vesi ahjus. Ja hakkavadki pead tõstma ja teatud välistoetuse abil susisema kõik eelpool nimetatud Vabariigi vastased…

Kunagi, ligi 30 a. tagasi, lõime Vabariigi presidendi juurde Julgeoleku Nõukogu. Kui see ikka veel eksisteerib, oleks tal aeg kiiremas korras kokku tulla… ”Caveant consules!” hüüti sarnases olukorras vanas Rooma vabariigis. ”Valvaku, korraldagu ja lahendagu meie valitud ja seatud juhtkonnad”!

Prof emeritus Hain Rebas

Kategooria: Euroopa

Putini plaan kujutab ohtu Balti riikidele

29 juuni 2020 - 2:24PM

På svenska: Putins plan hotar de baltiska staterna

Venemaa president Vladimir Putin on rebinud viimasedki saladuskatted oma ammuselt plaanilt saavutada maailma jõujoonte ümberjagamine viisil, mis võimaldaks tal Vene keisri Peeter I (kelle portree on Putini töökabinetis aukohal) järglasena taastada Vene impeerium ja kasvatada ühes sellega riigi globaalset mõju. Selle eesmärgi nimel on Kremlis tegutsetud sisuliselt Nõukogude Liidu lagunemisest saati, kuid just praegu maailmas kujunenud ja Moskvale näiliselt soodne olukord on tõukamas Putinit väga ohtliku avantüüri suunas. Balti riigid koos liitlastega peaksid arvestama lähematel kuudel suhetes Venemaaga võimaliku ohtliku turbulentsiga.

Esmapilgul võib see tunduda asjatu ärevuse tekitamisena, sest Putin on varemgi Lääne vastu kanget sõnavara kasutanud, Nõukogude Liidu lagunemist 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks nimetanud ning Venemaa naabreid alavääristanud. Pealegi on Vene-Ukraina suhted juba kuuendat aastat enam kui turbulentsed ning ka Balti riikide okupeerimist ei ole ei Putin ega ka tema eelkäijad kunagi tunnistanud. Mis on siis nüüd kõige varasemaga võrreldes nii erinev, et me peaksime olema tavapärasemast ettevaatlikumad?

Võimalike järgnevate arengute mõistmiseks on vaja omavahel kokku viia nii rahvusvaheline olukord kui ka Putini siseriiklikud sammud. Alustagem analüüsi sellest, et Venemaa on muutmas oma põhiseadust ja see avaldab otsest mõju lähitulevikule. 1. juulil toimuval referendumil kiidavad Venemaa kodanikud vajaliku häälteenamusega heaks konstitutsiooni uue redaktsiooni, mis ühest küljest põlistab Putini presidendiametisse kuni tema surmani ning teisalt võtab maha kõik tõkked Venemaa piiride ja mõju laiendamiseks.

Venemaa jätab endale vabad käed rakendada rahvusvahelise õiguse norme vaid siis, kui need ei sega tema enda otsuseid ja eesmärke. Uueneva põhiseaduse paragrahvid 67 ja 68 on aga kui impeeriumiehitaja käsulauad. Esmalt viiakse sisse säte, et “Venemaa Föderatsioon on omal territooriumil Nõukogude Liidu õigusjärglane”. Seejärel rõhutatakse, et “Venemaa Föderatsioon, ühendatud tuhandeaastase ajalooga, säilitab esivanemate mälestuse, kes andsid meile edasi ideaalid ja usu Jumalasse, aga samuti Vene riikluse arengu järjepidevuse, tunnistab ajalooliselt kujunenud riiklikku ühtsust”. Vene rahvale omistatakse „riigimoodustaja“ staatus läbi vene keele kasutamise. Samuti viiakse sisse „paljurahvuselise rahva liidu“ mõiste. Enne oli selle asemel mõistena kasutusel „üks paljurahvuseline rahvas“. Sellesse ritta sobib ka hiljutine seadusemuudatus, mis lihtsustab endise Nõukogude Liidu ruumis Vene kodakondsuse jagamist ning annab võimaluse omada topeltkodakondsust.

Kui neid muudatusi hoolikalt lugeda, siis on selge, miks lubas Putin endale äsjases usutluses Vene telekanalile Rossija naabrite suunal jõhkralt ründavas toonis territoriaalsete nõudmiste esitamist. “Nõukogude Liidu moodustamisel pandi kirja õigus välja astuda, aga kuna ei pandud kirja vastavat protseduuri, tekib küsimus: kui üks või teine vabariik astus Nõukogude Liidu koosseisu, kuid sai oma pagasisse suure hulga Vene maid – traditsioonilisi, ajaloolisi, Vene territooriumeid, aga pärast otsustas koosseisust lahkuda? Las siis lahkub sellega, millega tuli, ja ei tassiks kaasa kingitusi vene rahvalt,” ütles Putin 12. juunil antud intervjuus varjamatu vihaga.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ruttas küll kohe olukorda siluma, teatades, et Venemaal ei ole naabrite suunal territoriaalseid nõudmisi. See ei veena aga kedagi. Putin usub, mida räägib ning territoriaalseid nõudmisi on enda nahal juba aastaid tunda saanud Moldova, Ukraina ja Gruusia, isegi Valgevene. Putini sõnade peale „vene rahva kingitusest“ peaks aga eriti mures olema Kasahstan.

Sellesse Putini mõttemaailma sobitub veel teinegi ja antud juhul otseselt meid puudutav verbaalne rünnak. Vene mõjuagendi Dmitri Simes’i kontrollitavas ajakirjas „The National Interest“ avaldatud ajalooartiklis teeb Putin väga tõsise torke Balti riikide suunal. Ta kirjutab: „1939. aasta sügisel alustas Nõukogude Liit oma strateegiliste, sõjaliste ja kaitsealaste eesmärkide saavutamiseks Läti, Leedu ja Eesti inkorporeerimise protsessi. Nende liitumine Nõukogude Liiduga viidi läbi lepingulisel alusel ja valitud asutuste nõusolekul. See oli kooskõlas siis kehtinud rahvusvahelise ja riigi õigusega. Lisaks anti Poola osaks olnud Vilnius ja selle ümbrus 1939. aasta oktoobris tagasi Leedule. Balti vabariigid säilitasid Nõukogude Liidu koosseisus nende valitsusasutused, keele ja omasid esindatust Nõukogude Liidu kõrgemates riiklikes struktuurides.

Stalinistlikku ajalookäsitlust ja Nõukogude impeeriumit kaitsev Putini artikkel ei räägi meile mitte niivõrd tema ajalooharrastusest, vaid sellest, milliste eesmärkidega poliitikat soovib Venemaa riigipea praegu ja lähitulevikus ellu viia. Seepärast on oluline mõista, et Putin kirjutas artikli eeskätt oma enda ekspansionistliku välispoliitika õigustamiseks ja naabrite hoiatamiseks.

Putini plaani keskseks elemendiks on Venemaa juhtimisel liitriigi loomine Valgevene ja Ukrainaga. See on miinimumplaan, mis võib täieneda eeskätt Kasahstani arvel. Liitu Valgevenega on Moskvas järelejätmatult taotletud juba president Jeltsini aegadest. Kuid alles sel suvel, kui 9. augustil toimuvad Valgevenes presidendivalimised, võib president Lukašenka olla esimest korda haavatav ja seeläbi lõpuks lihtsam saak Kremlile.

Valgevene tuntud blogija Sergei Tihhanovski tegevusest, tema kui võimaliku presidendikandidaadi arreteerimisest ja tema abikaasa Svetlana aktiivsest väljaastumisest indu saanud protestimeelsed inimesed on kõigutamas uneleva riigi sisepoliitikat. Sotsiaalmeedias on juba hakatud rääkima Tuhvlite revolutsioonist. Lukašenkal on väidetavalt „vesi ahjus“ ning ta olevat valmis võimu säilitamise nimel leppima Venemaa tingimustega. See tähendaks Valgevene ühinemist Venemaaga ühtseks liitriigiks.

Ukrainaga on keerulisem, kuid Venemaa mõjuagendid Kiievis töötavad palehigis selle nimel, et tirida riik tagasi Venemaa mõjusfääri. Ida-Ukraina okupeeritud aladel vene keele kuulutamine ainsaks riigikeeleks näitab, et Moskva lõplik eesmärk on saavutada “riiki moodustava” rahva keele ülemuslikkus Užgorodist Vladivostokini. Kremlis usutakse siiralt, et Ukraina on kunstlik moodustis ja ukrainlased ise on tegelikult suure vene rahva üks osa.

Veelgi tõsisem on aga küsimus sellest, kuidas jõuaks Venemaa oma teise suure eesmärgi teostumisele – maailma jõujoonte muutmisele läbi uue julgeolekusüsteemi tekitamise. Nii oma ajalooartiklis kui ka Punasel väljakul peetud paraadikõnes rõhutas Putin vajadust kiirelt muutuvas maailmas uue ja üldise julgeolekusüsteemi järele. Tõlgituna tähendaks see Venemaa uute võimalike piiride rahvusvahelist tunnustamist, Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste rajatud julgeolekuarhitektuuri lammutamist ning Venemaa vetoõiguse saavutamist vähemalt Euroopa julgeolekut puudutavates küsimustes.

Putinit võib ekslikult innustada teadmine, et koroonapandeemiast, Brexitist, Angela Merkeli peatsest lahkumisest poliitikaareenilt, president Trumpi hoolimatusest liitlaskohustuste suhtes, illegaalsest immigratsioonist ja Hiina mõju kasvust häiritud Euroopa igatseb Venemaaga uut strateegilist dialoogi. Prantsusmaa president Macron on juba avalikult öelnud, et Euroopa julgeolek on Venemaa osaluseta mõeldamatu. Ka võidakse Kremlis valesti mõista levivat ideed raketivabast Euroopa kontinendist. Kuid sellest Moskvale “uue Jalta” leppe sõlmimiseks veel ei piisa. Siin on Putinil risti ja põiki tee peal ees NATO.

Lääneriikide kaitsealliansi lammutamise nimel on Moskvas töötatud aastakümneid. Samas on just Kremli impeeriumiihalus andnud NATOle uue hingamise ja tema liikmetele jagatud arusaamise artikkel 5 olemuse tähtsusest ka 70 aastat pärast alliansi loomist. Lääneliitlaste püsivat ühtsust kinnitab ka asjaolu, et juba kuuendat aastat järjest hoitakse Venemaad Ukraina ründamise pärast sanktsioonisurve all.

Samal ajal pole mingi saladus, et liitlaste vahele on viimasel ajal kogunenud ohtlikult palju hõõrumist. Prantsusmaa ja Türgi pinged on Liibüa konflikti tõttu uuesti teravnenud, mistõttu leidis Macron taaskord vajaduse kasutada NATO diagnoosimiseks ajusurma terminit. Trumpi otsus lahkuda mitmest relvastuskontrolli leppest ning pingete kruvimine suhetes Saksamaaga ei kasvata atlandiülest usaldust. Balti riikide kaitseplaanide uuendamine on endiselt kinni Türgi tahtes.

Kõige olulisem küsimus peitub aga selles, mis hakkab toimuma USA sisepoliitikas presidendivalimiste künnisel. Kui Putin võib ühel hetkel tajuda, et NATO liiderriigi juhtimises on tunnetada valmisoleku vähenemist artikkel 5 viivitamatuks rakendamiseks, sest küsimus võib olla loetud tundides või päevades, siis võib see olla signaaliks ettevalmistatud ründeplaanide käivitamiseks. NATO hilinemine või halvimal juhul isegi loobumine oma liikme või liikmete kaitsmisest tähendaks Putini peamise strateegilise eesmärgi täitumist.

Kaks kõige sobilikumat sihtmärki NATO testimiseks võivad olla Balti riigid ja Norrale kuuluvad Teravmäed. Mõistetavalt oleks see Venemaale ülimalt riskantne samm ning see võetaks ette vaid siis, kui korraga oleksid nähtavad vähemalt kolm eeldust – USA sisepoliitiline patiseis, maailma tähelepanu keskendumine mõnele globaalset julgeolekut mõjutavale konfliktiohule (näiteks olukord Korea poolsaarel või India-Hiina piiritüli) ning arusaadav casus belli hübriidse või konventsionaalse rünnaku alustamiseks.

Mitmed Kremli siseringides toimuvat tundvad analüütikud on arvamusel, et kõige kriitilisem aeg võib olla käesoleva aasta teine pool. Tšetšeenia sõja veteranina Venemaa juhtkonna tegevust hästi tajuv ja tagakiusamise pärast Ukrainasse põgenenud ajakirjanik Arkadi Babtšenko kirjutas Putini viimase aja tegevust analüüsides: „Sõja eelaimus on minu jaoks lähenenud. Kohe sellise suure hüppega on lähenenud“.

See on väga karm tõdemus. Putini hoiatuste ja ähvarduste esimeseks eesmärgiks võib olla meis ja meie liitlastes ebakindluse külvamine. Hirm meid ei aita, mistõttu tuleb olukorda kainelt analüüsides töötada koos liitlastega heidutuse tugevdamise nimel. Eestil ja teistel Balti riikidel on võrreldes Ukrainaga mõõtmatu eelis – me oleme NATO liikmed ja seda punast joont Venemaa naljalt ei ületa. Seepärast on tähtis, et meie praegune diplomaatiline jõupingutus oleks suunatud alliansi ühtsuse, eelhoiatuse adekvaatsuse ja ohtusid ennetava heidutusvõime tagamisele. Selle juures ei tohiks aga unustada, et vaatamata ülimale keerukusele ja pingete võimalikule kasvule on meile strateegiliselt äärmiselt oluline leida diplomaatilisi käike pingete maandamiseks Venemaaga

Marko Mihkelson
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

Artikkel on avaldatud ka ajalehes Postimees 26.06.2020

Rysslands president Vladimir Putin har avslöjat de sista delarna av sin urgamla plan att omfördela världens maktstrukturer så att han som Peter den stores (vars porträtt finns på hedersplats i Putins arbetsrum) efterföljare kan återupprätta det ryska imperiet och därmed öka sin globala makt. Man har i Kreml arbetat med det målet i sikte sedan upplösningen av Sovjetunionen, men när världsläget just nu tycks fördelaktigt för Moskva styr Putin i en mycket farlig riktning.

Vid första påseende kan det tyckas vara onödigt alarmerande, för Putin har även tidigare använt hårda ord mot väst. Han har kallat upplösningen av Sovjetunionen för det tjugonde århundradets största geopolitiska katastrof och förnedrat Rysslands grannar. Dessutom är de rysk-ukrainska relationerna mer än turbulenta för sjätte året i rad och Putin och hans föregångare har aldrig erkänt ockupationerna av de baltiska staterna. Vad har då förändrats jämfört med tidigare så att vi borde vara försiktigare än vanligt?

För att förstå möjliga utvecklingar måste vi föra samman den internationella situationen med Putins inrikespolitiska steg. Låt oss börja analysen med att Ryssland håller på att ändra sin grundlag, vilket har direkt inverkan på den närmaste framtiden. Med folkomröstningen den 1 juli kommer Rysslands medborgare att med tillräcklig majoritet godkänna den nya konstitutionen som å ena sidan gör Putin till president till hans död och å andra sidan eliminerar alla hinder för en utvidgning av Rysslands gränser och inflytande.

Ryssland förbehåller sig rätten att tillämpa internationell rätt endast när den inte rör landets egna beslut eller mål. Den förnyade grundlagens paragrafer 67 och 68 är som ordermallar för imperiebyggare. Först införs meningen att ”Ryssland är Sovjetunionens arvtagare på sitt territorium”. Därefter betonar man att ”Den Ryska Federationen som förenas av tusenårig historia, bevarar förfädernas minne som gav oss ideal och en tro på Gud, men även tron på Ryska rikets kontinuitet, erkänner den genom historien skapade enheten.” Det ryska folket får status av ”statsbärare” genom sin användning av det ryska språket. Man inför även begreppet ”mångnationellt folkförbund”. Tidigare använde man begreppet ”ett multikulturellt folk”. Till dessa nyheter passar även en sentida lagändring som förenklar utdelandet av ryska medborgarskap inom tidigare Sovjetunionens gränser och dessutom möjliggör dubbla medborgarskap.

Om man studerar dessa ändringar noga så står det klart varför Putin i en intervju i den ryska tv-kanalen Rossija i brutalt aggressiv ton tillät sig ställa territoriella krav på grannländerna. ”Vid skapandet av Sovjetunionen fastställdes möjligheten att utträda, men eftersom man inte beskrev hur, uppkommer frågan: när en eller annan republik anslöt sig till Sovjetunionen och fick tillgång till vidsträckta ryska landområden – traditionella, historiska ryska områden, och sedan beslutade sig för att utträda? Låt dem då lämna med det som de kom med och inte bära med sig gåvor från det ryska folket.” sa Putin med ohöljd vrede i en intervju den 12 juni.

Putins presschef Dmitri Peskov skyndade sig visserligen att släta över situationen genom att meddela att Ryssland inte har några territoriella krav på grannarna. Det övertygar dock ingen. Putin tror på det han säger och territoriella krav har redan riktats mot Moldavien, Ukraina och Georgien, till och med mot Vitryssland. Putins uttryck om ”gåvor från det ryska folket” borde särskilt bekymra Kaskstan.

Till denna tankevärld hos Putin passar en annan verbal attack som berör oss direkt. I tidskriften ”The National Interest” som kontrolleras av den ryska inflytelseagenten Dmitri Simes gör Putin ett mycket allvarligt utfall mot de baltiska staterna. Han skriver: ”På hösten 1939 inledde Sovjetunionen processen med att annektera Lettland, Litauen och Estland för att uppnå sina strategiska, krigiska och försvarsmässiga mål. Ländernas anslutning till Sovjetunionen genomfördes via avtal och samförstånd med företrädare för valda institutioner. Det skedde enligt rådande internationell och nationell lag. Dessutom återgav man Vilnius med omgivande område, vilket tillhört Polen, till Litauen i oktober 1939. I Sovjetunionen behöll de baltiska staterna sina regeringsinstitutioner och språk och var representerade i Sovjetunionens högre statliga strukturer.”

Artikeln med den stalinistiska historiebeskrivningen och värnandet om sovjetimperiet säger inte så mycket om Putins historieintresse som om de politiska mål som Rysslands statschef nu och i en nära framtid vill förverkliga. Därför är det viktigt att förstå att Putin skrev artikeln främst för att rättfärdiga sin expansionistiska utrikespolitik och för att varna grannarna.

Det centrala i Putins plan är att skapa ett förbund av Vitryssland/Belarus och Ukraina under rysk ledning. Det är en minimumplan som kan utökas med främst Kasakstan. Ryssland har enträget eftersträvat en union med Vitryssland sedan Jeltsins dagar, men först denna sommar när det den 9 augusti genomförs presidentval, kan president Lukasjenko skakas och bli ett enklare byte för Kreml.

Oppositionella människor som inspirerats av den kände vitryska bloggaren och möjliga presidentkandidaten Sergei Tihhanovski och hans hustru Svetlana som har arresterats, har skakat det sömniga landets inrikespolitik. I sociala medier har man redan börjat tala om Tofflornas revolution. Lukasjeko sägs vara skakad och beredd att acceptera Rysslands krav för att behålla makten. Det skulle innebära att Vitryssland förenas i en enhetlig union med Ryssland.

Med Ukraina är det svårare, men Rysslands lobbyister i Kiev arbetar i sitt anletes svett för att dra tillbaka landet in i Rysslands maktsfär. Att man utropade det ryska språket till enda officiella språk i det ockuperade östra Ukraina visar att Moskvas slutgiltiga mål är att skapa ett dominerande ”statsbärande” språk från Užgorod till Vladivostok. I Kreml tror man uppriktigt att Ukraina är en konstruerad enhet och att ukrainarna egentligen utgör en del av det stora ryska folket.

En ännu större fråga är dock hur Ryssland skall uppnå sitt andra stora mål – att förändra världens maktstrukturer genom att skapa nya säkerhetssystem. Både i sin historieartikel och i sitt tal vid paraden på Röda torget betonade Putin behovet av ett nytt generellt säkerhetssystem i den snabbt föränderliga världen. Det kan tolkas som internationellt erkännande av Rysslands nya möjliga gränser, att det säkerhetssystem som skapats av USA och dess allierade upplöses och att Ryssland får vetorätt åtminstone i säkerhetsfrågor som berör Europa.

Putin kan felaktigt ha fått inspiration av koronapandemin, av Brexit, av att Angela Merkel snart lämnar den politiska arenan, av president Trumps nonchalans mot åtaganden i allianser, att det av Kinas ökande inflytande och av illegal immigration irriteradee Europa längtar efter en ny strategisk diskussion med Ryssland. Frankrikes president Macron har redan sagt offentligt, att Europas säkerhet är otänkbar utan Rysslands medverkan. I Kreml kan man också missförstå tanken om Europa som en missilfri kontinent. Detta räcker emellertid inte för Moskva för ett nytt ”Jalta-avatal”. Putin hindras här på alla sätt av NATO:

Man har i Moskva arbetat i årtionden för att upplösa västmakternas försvarsallians. Samtidigt har Kremls imperieambitioner gett NATO en nytändning och en medvetenhet om vikten av artikel 5 ännu 70 år efter alliansens tillkomst. Västländernas sammanhållning demonstreras av det faktum att man för sjätte året i rad upprätthåller sanktioner mot Ryssland för angreppet på Ukraina.

Samtidigt är det ingen hemlighet att det på senare tid uppstått farligt mycket irritation mellan alliansmedlemmarna. Spänningarna mellan Frankrike och Turkiet har åter skärpts genom Libyen-konflikten, vilket ledde till att Macron åter diagnostiserade NATO som hjärndött. Trumps beslut att lämna många internationella avtal om rustningskontroll och den allt mera spända relationen till Tyskland ökar inte förtroendet över Atlanten. Förnyandet av de baltiska staternas försvarsplaner stoppas av Turkiet.

Den viktigaste frågan är dock vad som kommer att ske med USA-s inrikespolitik i samband med presidentvalet. Om Putin plötsligt känner att ledningen för NATO visar minskad beredskap att snabbt tillämpa artikel 5, där det kan röra sig om timmar eller dagar, så kan det bli ett incitament för att starta planerade anfallsplaner. Ett försenat eller i värsta fall passivt NATO som inte försvarar sina medlemmar skulle innebära att Putins strategiska mål uppnås.

Två tänkbara lämpliga mål för att testa NATO kan vara de baltiska staterna och Spetsbergen som tillhör Norge. Självklart skulle det vara ett mycket riskfullt steg för Ryssland och man skulle genomföra det bara om det samtidigt uppstår tre förutsättningar – inrikespolitisk handlingsförlamning i USA, om världens uppmärksamhet inriktas på någon konflikt som påverkar världens säkerhet (som exempelvis läget på koreanska halvön eller en gränskonflikt mellan Indien och Kina) och existensen av en casus belli för att starta ett hybridkrig eller konventionellt anfall.

Många analytiker som känner till vad som händer i Kremls inre kretsar tror att den mest kritiska tiden kan vara innevarande års andra hälft. Journalisten Arkadi Babtsenko, veteran från Tjetjenien-kriget som väl känner Rysslands ledning och som pga förföljelse flytt till Ukraina skrev on Putins senaste tid: ”En föraning om krig har kommit närmare mig. Den har kommit närmare med ett stort steg.”

Det är ett brutalt konstaterande. Syftet med Putins varningar och hotelser kan vara att så tvivel och osäkerhet mellan oss och våra allierade. Rädsla hjälper oss inte. Därför måste vi nyktert analyserande samarbeta med våra allierade för att stärka avskräckningseffekten. Estland och de andra baltiska staterna har en enorm fördel jämfört med Ukraina – vi är medlemmar i NATO och denna röda linje passerar inte Ryssland utan vidare. Därför är det viktigt att vår nuvarande diplomatiska ansträngning inriktas på alliansens sammanhållning, på adekvat förvarning och en förmåga till avskräckning som förebygger faror. Därvid får man inte glömma, att trots stor komplexitet och möjlig ökad spänning, är det strategiskt ytterst viktigt att på diplomatisk väg minska spänningarna med Ryssland.

Marko Mihkelson
Vice-ordförande för Utrikesutskottet i Riigikogu

Översättning: Aho Rebas

Artikeln publicerades först i tidningen Postimees 2020-06-26

Kategooria: Euroopa

e-estniska vid Tartu universitet sommaren 2020

22 juuni 2020 - 9:57PM

COVID-19 tõttu vaid digitaalsed eesti keele suvekursused

Vill du lära dig estniska från grunden eller utveckla dina redan befintliga kunskaper i det estniska språket? Delta då i vår intensivkurs i sommar! På grund av COVID-19 pandemin erbjuder Sverigeesternas Riksförbund i samarbete med Tartu universitetet digitala kurser i estniska. Kurserna leds av erfarna lärare från universitetet. Undervisningen sker i ett lagom ansträngande tempo.

A nybörjarkurs – lärare Tiina Kikerpill, e-kurs 4 veckor
3 – 30 augusti
Gemensam lektion tisdagar och fredagar kl 14.00 – 15.30 (svensk tid) eller senare. Tiden kan ändras om gruppen och läraren tillsammans så bestämmer.  Kursdeltagerens arbetsmängd beräknas att vara 8 -10 lektionstimmar, 4 lektionstimmar av det i form av digitala möten i realtid. Kursen grundar sig på webbkursen från Keeleklikk.

B fortsättningskurs – lärare Maarika Teral, e-kurs 10 veckor
10 augusti – 16 oktober 

Övningar i Moodle studiemiljö. Kursstart måndagen den 10 augusti kl 13.00 (svensk tid) Tiden för den gemensamma lektionen bestäms av gruppen tillsammans med läraren. Kursdeltagerens arbetsmängd beräknas att vara 4 – 6 lektionstimmar i veckan (beroende på språknivå), 2 lektionstimmar av det i form av digitala möten i realtid, dvs 2 x 45 min / vecka.

C fortsättningskurs – lärare Sirje Rammo, e-kurs 10 veckor
10 augusti – 16 oktober 

Övningar i Moodle studiemiljö. Kursstart måndagen den 10 augusti kl 13.00 (svensk tid) Tiden för den gemensamma lektionen bestäms av gruppen tillsammans med läraren. Kursdeltagerens arbetsmängd beräknas att vara 4 – 6 lektionstimmar i veckan (beroende på språknivå), 2 lektionstimmar av det i form av digitala möten i realtid, dvs 2 x 45 min / vecka.

ANMÄLAN  – https://forms.gle/icrvk9oitQWu2kqU7

Sverigeesternas Riksförbund, språkutskottet
info@sverigeesterna.se
+46 72 519 04 80

REL pakub juba 24. aastat järjest koostöös Tartu ülikooliga suviseid eesti keele intensiivkursuseid kõigile huvilistele. Kursused toimuvad üle inglise keele ja õppida saab nii alg-, kesk- kui ka edasijõudnute tasemel. Seoses COVID-19 pandeemiaga toimuvad sellel aastal kursused veebis.


A grupp (algajad), õpetaja Tiina Kikerpill, veebikursuse kestus 4 nädalat,

3. – 30. august 
Veebikursus põhineb Keelekliki internetikursusel. Nelja nädala jooksul toimub reaalajas veebiõpet 16 t. Ühised tunniajad teisipäeviti ja reedeti kell 14.00-15.30 (Rootsi aeg) või ka hilisemal kellaajal – kokkuleppel grupiga. Õppija töömaht kokku 8-10 tundi nädalas (olenevalt keeleoskusest), sellest 4 tundi reaalajas. Grupi suurus maksimaalselt 15 osalejat. Kokkuleppel õpetajaga ja vabade kohtade olemasolul võib gruppi vahetada.

B grupp (n-ö kesktase), õpetaja Maarika Teral, veebikursuse kestus 10 nädalat,
10. august – 16. oktoober
Veebikursuse ülesanded Moodle’i keskkonnas. Kursuse jooksul toimub reaalajas veebiõpet 20 t. Start esmaspäeval, 10. augustil kell 13.00 (Rootsi aeg). Ühise tunni toimumise aeg/ajad määratakse grupiliikmetega kokkuleppel. Õppija töömaht kokku 4-6 tundi nädalas (olenevalt keeleoskusest), sellest 2 tundi reaalajas (kord nädalas 2 x 45 minutit). Grupi suurus maksimaalselt 15 osalejat.

C grupp (edasijõudnud), õpetaja Sirje Rammo, veebikursuse kestus 10 nädalat
10. august – 16. oktoober
Veebikursuse ülesanded Moodle’i keskkonnas. Kursuse jooksul toimub reaalajas veebiõpet 20 t. Start esmaspäeval, 10. augustil kell 13.00 (Rootsi aeg). Ühise tunni toimumise aeg/ajad määratakse grupiliikmetega kokkuleppel. Õppija töömaht kokku 4-6 tundi nädalas (olenevalt keeleoskusest), sellest 2 tundi reaalajas (kord nädalas 2 x 45 minutit). Grupi suurus maksimaalselt 15 osalejat. Üks akadeemiline tund kestab 45 minutit.

Ametlik registreerimine kursustele 22. juuni – 13. juuli.

REGISTREERIMINE  – https://forms.gle/icrvk9oitQWu2kqU7

Rootsi Eestlate Liit, keelekomisjon
+46 72 519 04 80

Kategooria: Euroopa

Suvepuhkus Eestis COVID-19 kriisi ajal?

5 juuni 2020 - 1:40AM

På svenska: Semester i Estland under pågående COVID-19 kris?

Paljudele rootsieestlastele on puhkus Eestis traditsioon. Paljudel on Eestis ka suvemajad ja kinnisvara, mis vajavad hoolt. Eestis on esivanemad ja sugulased, lähedased sõbrad ja tuttavad.

Kas ja kuidas sellel suvel COVID-19 pandeemia ajal Rootsist Eestisse saab? 
Rootsist Eestisse saavad hetkel otse sõita vaid autoga reisijad Kappelskär-Paldiski kaudu DFDS laevaga. Võimalik on sõita ka Soome kaudu. Tallinki broneerimiskeskusest saime vastuse, et Tallink alustab reise 1. juulist. Jälgige infot Rootsi ja Eesti vahel toimivate transpordiühenduste kohta saatkonna kodulehel.  

Eesti riigipiiril kehtib jätkuvalt erikord. Selle kohta saab lähemalt lugeda veebilehel kriis.ee.

Rootsist saabuvatele inimestele kehtib 14 päevane karantiinikohustus, kuigi 1. juunist on Eesti avanud oma piiri Euroopa Liidust ja Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist saabuvatele inimestele. Eestisse reisija karantiinikohustus sõltub sellest, kas riigis, kust inimene tuleb, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 15. See tähendab, et asukohariigis peaks nakatunuid olema 15 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. See number Rootsis on hetkeseisuga 70,7 (2. juuni). Jälgige nakatumiste arvu Eesti Välisministeeriumi kodulehel. Infot riikide ja karantiininõuete kohta uuendatakse igal reedel.

Kui karantiinikohustus ei heiduta, siis võib Eesti reisi planeerima hakata. Eesti kodanikud ja nende pereliikmed, kes on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, saavad ületada riigipiiri isikuttõendava dokumendi alusel. Teistel on vaja riiki sisenemiseks taotleda eriluba Politsei- ja Piirivalveametilt. Kui teie pereliige on kolmanda riigi kodanik, või on tegemist mõne muu keerukamat laadi kaasusega, siis võib info saamiseks kontakteeruda Häirekeskuse numbril (+372) 600 1247 või taotleda eriluba. Eriloa taotluse vormi leiate veebist kriis.ee. Täidetud taotlus saatke Politsei- ja Piirivalveametile e-postiga ppa@politsei.ee.

Kuidas saab kontrollida oma andmeid Eesti rahvastikuregistris?
Kui teil on Eesti ID-kaart, kehtivad sertifikaadid ja ID-kaardi lugeja, siis on lihtne. Logige sisse ID-kaardiga rahvastikuregister.ee ja kontrollige ning uuendage enda ja oma pereliikmete andmed. Kui ID-kaarti ei ole, tuleb andmete kontrollimiseks ja muutmiseks kontakteeruda saatkonnaga. 

Eesti ID-kaart teeb teie elu lihtsamaks!
Kui teil pole seni Eesti ID-kaarti olnud, siis nüüd on õige aeg see endale soetada. Eesti ID-kaart võimaldab teil digitaalselt allkirjastada dokumente ning kasutada igasuguseid e-teenuseid. Nii säästate oma aega ja vaeva. ID-kaardi tellimise info leiate saatkonna kodulehelt.

Karantiinikohustusse peaks iga inimene suhtuma respektiga. Lubatud on olla karantiinis oma Eestis elava pere juures, oma suvilas või ka mujal.  Vastutustundlikult tuleks mõelda läbi oma liikumisvajadused ja kokkupuuted teiste inimestega, eriti nendega, kes kuuluvad riskigruppi. Eesti loodus pakub palju võimalusi liikuda riskivabalt. Loomulikult reisime vaid üksnes siis, kui oleme terved!

Sirle Sööt
info@sverigeesterna.se

För många sverigeester har semester i Estland blivit en tradition. Många har fritidshus och andra fastigheter i Estland, som behöver skötas. I Estland finns släkt och vänner.

Hur kan man ta sig från Sverige till Estland denna sommar – under pågående COVID-19-pandemi?
För tillfället kan man bara åka direkt till Estland med DFDS färja via Kapellskär-Paldiski, förutsatt att man åker bil. Det går att åka till Estland via Finland. Enligt Tallinks bokningscentral kommer färjetrafiken mellan Stockholm och Tallinn starta den 1 juli. Följ informationen om resemöjligheter på ambassadens hemsida

Vid Estlands gränser gäller fortfarande speciella regler. Om dessa kan man läsa på hemsidan kriis.ee.

Även om Estland har öppnat sina gränser för människor som kommer från EU, Schengenområdet och Storbritannien och Nordirland, så gäller fortfarande 14 dagars karantän för resenärer från Sverige.  Karantänkravet beror på antalet av smittade per 100 000 invånare under de senaste 14 dagarna i resenärernas hemland. Detta antal vid skrivande stund (den 2 juni) i Sverige är 70,7. Man kan följa antal av smittade på Estlands Utrikesdepartementets hemsida. Information om karantänkravet uppdateras varje fredag. 

Om man inte avskräcks av karantänkravet, kan man börja planera sin estlandsresa. Estniska medborgare och deras familjemedlemmar som finns registrerade i Estlands befolkningsregister får passera gränsen om de kan visa upp ett ID-dokument. Övriga måste ansöka om särskilt tillstånd hos Polis- och Gränsbevakningsmyndigheten. Om din familjemedlem kommer från ett tredje land eller om ni har andra komplicerade omständigheter, kontakta Larmcentralen i Estland (+372) 600 1247 eller ansök särskilt tillstånd i tid. Ansökningsblankett finns på internet kriis.ee. Ifylld enkät skickas till Polis- och Gränsbevakningsmyndigheten med e-post till ppa@politsei.ee.

Hur kan man kontrollera sina uppgifter i befolkningsregistret?
Om ni har estniskt ID-kort med gällande certifikat och en kortläsare, då är det enkelt. Logga in med ID-kortet på rahvastikuregister.ee och kontrollera samt vid behov uppdatera era och familjemedlemmarnas uppgifter. Den som inte har ett estniskt ID-kort, kan kontakta ambassaden.

Estniskt ID-kort gör ert liv enklare! Om ni hittills inte haft ett estniskt ID-kort, så är det nu dags att skaffa ett. Det estniska ID-kortet ger möjlighet att digitalt signera dokument och att utnyttja olika e-tjänster. Så sparar ni både tid och energi. Information om beställning av ID-kort finner man på ambassadens hemsida.

Alla borde respektera reglerna om karantänsplikt. Man får tillbringa karantäntiden hos sin familj i Estland, i sitt fritidshus eller på annan plats. Man bör med ansvar fundera igenom sina behov av resor och kontakter med andra människor, speciellt med dem som tillhör riskgrupper. Estlands natur ger många tillfällen att röra sig utan risk. Självklart reser vi bara om vi är friska.

Sirle Sööt
info@sverigeesterna.se

Kategooria: Euroopa

Perepiknik Drottningholmis

4 juuni 2020 - 10:11AM

På svenska: Välkommen till familjepicknick i Drottningholmsparken

Juba üle kümne aasta on Stockholmi Eesti Huvikoolil tavaks kohtuda enne suvevaheajale minekut perepiknikul maalilises Drottningholmi pargis. Iga pere võtab ise kaasa piknikukorvi ja tuleb kas auto, vana aurulaeva, bussi või jalgrattaga. Koguneme pühapäeval, 7. juunil kell 11 peaväravast parki tulles paremat kätt jääval avaral muruväljakul. Paneme lehvima ka Eesti lipu. 

Perepiknik on hea võimalus lastel koos mängida ja leida uusi mängusõpru ning lapsevanemad saavad omavahel suhelda. Korraldame lastele viktoriini ja mänge ning ühislaulmist. Teeme seda kõike loomulikult eesti keeles. 

Drottningholmi park, loss, Hiina teemaja ja lossiteater on omaette vaatamisväärsused, mida kõik pered saavad uudistama minna omal käel. 17. sajandil ehitatud Drottningholmi loss on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Drottningholmi lossi lõunapoolne tiib on Rootsi kuninga Karl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia koduks. Lossi ja pargi kohta saab lähemalt lugeda kuningakoja kodulehel. 

Kohtumiseni piknikul! Kui peaksite ära eksima, helistage 072-519 04 80.

Sirle Sööt, sirle.soot@gmail.com
Stockholmi Eesti Huvikool

Det är nu 13:e året i rad som Estniska Kulturskolan i Stockholm ordnar familjepicknick i Drottningholmsparken.

Varje familj utrustar sig med picknick-korgen eller tar på annat sätt med sig det man vill äta och dricka. Transport dit sker på egen hand med bil, ångbåt, buss eller cykel. Samling sker den 7 juni kl 11 på grässlänten på höger sida om allén om man kommer in från huvudentrén. Estnisk flagga markerar vårt sällskap.

Familjepicknicken är ett bra tillfälle för barnen att leka tillsammans och hitta nya vänner medan föräldrarna kan umgås. Vi ordnar frågesport, lekar och allsång. Alla aktiviteter sker på estniska.

Drottningholms slottspark, Kina Slottet och Slottsteatern är i sig intressanta sevärdheter, väl värda en liten omväg. Drottningholms slott från 1600 talet är med på UNESCO-s världsarvslista. Slottets södra flygel är också hem för Sveriges kungapar. Läs mer på Hovetshemsida.

Vi ses på picknicken! Om du går vilse, ring 072-519 04 80.

Sirle Sööt, sirle.soot@gmail.com
Stockholmi Eesti Huvikool

 

 

Kategooria: Euroopa

REL eesti keele intensiivkursused 2020 suvel

1 juuni 2020 - 1:48PM

På svenska: Intensivkurser i estniska vid Tartu universitet sommaren 2020

REL pakub juba 24. aastat järjest koostöös Tartu ülikooliga suviseid eesti keele intensiivkursuseid kõigile huvilistele. Kursused toimuvad üle inglise keele ja õppida saab nii alg-, kesk- kui ka edasijõudnute tasemel. Seoses COVID-19 pandeemiaga toimuvad sellel aastal kursused veebis.

Millised kursused täpselt saavad olema, sõltub huviliste soovist ja arvust. Niisamuti on selgitamisel ka kursuste hind. 

Valida saab järgmise pikkusega kursuste vahel:
a) 10-nädalased kursused, iseseisvad harjutused ja 1 kord nädalas grupiga kohtumine veebis
b) 5-nädalased kursused, iseseisvad harjutused ja 2 korda nädalas grupiga kohtumine veebis
c) 1-nädalased kursused 3.-7. august ja/või 10.-14. august, iseseisvad harjutused ja iga päev grupiga kohtumine veebis

Kui olete huvitatud e-kursustest sellel suvel ja/või edaspidi, palun täitke küsimustik hiljemalt 8. juuniks, et saaksime Tartu ülikooliga kursused paika panna!

KÜSITLUShttps://forms.gle/R7ADSmvzxZbJ6NbQ9

REL keelekomisjon
info@sverigeesterna.se
+46 72 519 04 80

Vill du lära dig estniska från grunden eller utveckla dina redan befintliga kunskaper i det estniska språket? Delta då i vår intensivkurs i sommar! På grund av COVID-19 pandemin erbjuder Sverigeesternas Riksförbund i samarbete med Tartu universitetet digitala kurser i estniska. Kurserna leds av erfarna lärare från universitetet. Undervisningen sker i ett lagom ansträngande tempo.

Vilka distanskurser kommer att äga rum och kursernas slutgiltiga pris kommer att bero på antalet deltagare.

Man kan välja mellan följande digitala kurser:

a) 10-veckors kurs, självständigt arbete, gruppvideomöte en gång i veckan
b) 5-veckors kurs, självständigt arbete, gruppvideomöte två gånger i veckan
c) en veckans kurs 3-7 augusti och/eller 10-14 augusti, självständigt arbete, gruppvideomöte varje dag

Om du är intresserad av digitala kurser, vänligen fyll i enkäten nedan senast den 8 juni eller skicka ett mejl till info@sverigeesterna.se.

ENKÄT https://forms.gle/R7ADSmvzxZbJ6NbQ9

Sverigeesternas utskott för språkfrågor
+46 72 519 04 80

Kategooria: Euroopa

Rahvastikuminister eesti päritolu noortele üle maailma: koos oleme suuremad – meil on maailmale midagi anda

1 juuni 2020 - 10:01AM

Laupäeval, 30. mail Zoomis toimunud Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku (ÜENV) korraldatud Virtuaalpäevadel, mis olid suunatud välismaal elavatele ja õppivatele eesti päritolu noortele, arutleti üheskoos üleilmse eestluse teemadel ning otsiti viise kuidas panustada Eesti rahvastikuministri eestvedamisel aasta lõpuks valmivasse üleilmse eestluse programmi.

„Mul on siiralt hea meel, et noored eestlased üle maailma on sedavõrd aktiivselt panustamas eestluse hoidmisse ja edendamisse üleilmselt! Virtuaalpäevadel osaleb sadakond noort kokku 28 riigist. See näitab, et üleilmne eestlus on saanud endale nooremate põlvkondade näol uue löögijõu ja noored eestlased üle maailma hoiavad kokku ja peavad sidet,“ ütles minister Riina Solman.

ÜENV asutajaliige ja juht Tuuli-Emily Liivat Tamperest rõhutas noorte kaasamise tähtsust riigi arengu planeerimisel. „Noored, kes on eestluse arendamisest huvitatud, kuid pole saanud varem võimalust arendustööga asukohariigis tegeleda, saavad virtuaalpäevadel kaasatud. Ürituse virtuaalne korraldamine võimaldab suuremal sihtrühmal aruteludest osa võtta. Loodame, et noorte innovaatilised mõtted kajastuvad ka üleilmse eestluse programmi töös.”

Rahvastikuminister ütles oma avakõnes, et see, milliseks üleilmne eestlus kujuneb on meie kõigi kätes. „Meil tuleb koos leida võimalused ja viisid –  kuidas eesti keelt ja kultuuri hoida, koos kunsti ja äri teha, üksteist aidata. Koos oleme tugevamad, suuremad ja me ei kao ega lahustu suurte keelte ja kultuuride seas. Nii on meil maailmale võimalus palju rohkem anda,“ lisas ta.

Virtuaalpäevi aitab korraldada ka noorteorganisatsioon Eesti Noored Rootsis (ENR), kes on ÜENV liikmesorganisatsioon. ENR sekretär Nora Sööt, kes modereeris ühte kuuest töötoast, leiab, et kõige olulisem alustuseks on see, et noored üle maailma saavad omavahel rääkida ja mõtteid jagada. “Üks noor New Yorgist kirjeldas, kuidas ta on olnud kaks kuud COVID-19 tõttu ühes väikeses toas kinni ja tema suurim unistus on saada sealt ära Eestisse, Eesti metsa. Kui varem sai lihtsalt istuda lennuki peale ja sõita Eestisse, siis täna on see talle kättesaamatu unistus.” 

Rahvastikuministri sõnul otsivad noored võimalusi ja viise, kuidas end Eestiga enam siduda. Paljud sooviksid siia õppima või praktikale tulla, töökohta leida, mitte ainult sugulasi külastada või laulu- ja tantsupeost osa võtta.

Ülemaailmsete noorte deklaratsioon ning MTÜ Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik ja Eesti Noored Rootsis said alguse 2019. aastal toimunud ESTOl. Esmakordselt korraldatavad Virtuaalpäevad ühendavad eesti päritoluga noori. Järgmine virtuaalpäev toimub 6. juunil Zoom keskkonnas. Ürituse kohta leidub lisainfot lehel http://globalestonian.com/et/noored/

Rahvuslik Kontakt
info@sverigeesterna.se

 

 

 

Kategooria: Euroopa

Stockholmi Eesti Huvikooli draamastuudios esietendub Kitzbergi “Kuri kuningatütar”

22 Mai 2020 - 9:22AM

AEG: 24.05.2020 kell 14.00
KOHT: Stockholmi Eesti Maja / Facebook

Stockholmi Eesti Huvikooli draamastuudio esietendus
KURI KUNINGATÜTAR
autor August Kitzberg, lavastaja Sirle Sööt

Etendus kolmes vaatuses kahe vaheajaga

OSADES: 
Kuningatütar ENDELINDA (1. vaatus) – Mirtel Taba
Kuningatütar ENDELINDA (2. vaatus) – Emma Tinni
Kuningatütar ENDELINDA (3. vaatus) – Elisabeth Teearu
Kuningatütre ÜMMARDAJA (toaneitsi) – Mia Tiiu Wigstrand
KOOLIPREILI – Adele Pajusalu
KOKK – Albert Svensson
KOKA ABILINE – Linda Tillberg
Kuningatütre mängukaaslane LEILINDE – Emilia Lenman
KUNINGAS – Robin Lõoke
Kuninga ABILINE – Laura Vaino
SORTS – Tindra Vahermägi
Nõiutud kuningapoeg ENDEL – Elise Lenman
Pöialpoiss NOKS – Eke Oskar Engman
Pöialpoiss MOKS – Uku Emil Engman
Pöialpoiss JOKS – Stefan Burlacu
MURUEIDETÜTAR – Ronja Rajaleid
MURUEIDETÜTAR – Heidi Villberg
MURUEIDETÜTAR – Katarina Burlacu
MURUEIDETÜTAR – Linda Tillberg
SININE LIND – Viola Tillberg
MÜRAKARU – Edward Sööt

Tantsuõpetaja Laura Vals
Kostüümid Aili Suiste Rundin ja lapsevanemad
Rekvisiidid Aili Suiste Rundin ja lapsevanemad
Lavakujundus Aili Suiste Rundin ja lapsevanemad
Grimm Angelica Suiste
Heli ja valgus Taave Sööt Vahermägi
Video Aili Suiste Rundin ja Erik Stenqvist
Otseülekanne Raido Sooalu, OÜ Mind Media
Assistendid Kaie Koora ja Evelyn Paju

Etendus toimub Stockholmi Eesti Majas. Publikuks on lubatud vaid näitlejate pereliikmed. Etendust saab vaadata videolingi kaudu. 

Etenduses kõlab muusika:
– London Fanfare Trumpets
– Royal Entrance Fanfare
– Heino Eller. Andantino
– Heino Eller. Videvik
– Trad.Attack! Kuukene
– Pärt Uusberg. Mis on inimene?
– Heino Eller. Koit
– Eino Tubin. Maksamereliste tants balletist Kratt

Täname!
Eesti Maja / Estniska Huset AB
Eesti Maja Restoran & Catering
Eesti Rahvakunsti Huviring TRIINU
Eesti Haridus- ja Teadusministeerium
Eesti Instituut

Kategooria: Euroopa

MESIPUU virtuaalkohvik igal neljapäeval kell 17

19 Mai 2020 - 8:08PM
Juba sellel neljapäeval, 21. mail kell 17.00 saavad kõik REL liikmed ja liikmesorganisatsioonide liikmed üksteisega virtuaalselt kohtuda MESIPUU kohvikus. 

Meile meeldib mõte keskorganisatsioonist kui mesipuust, kus mesilastel on tore koos toimetada, mõtteid ja infot vahetada. 

MESIPUU KOHVIK on Zoomis avatud igal neljapäeval! 
Kõik on oodatud! Oma lemmikjoogi, lemmikraamatu või lemmikloomaga. 

Liitu selle lingi kaudu:
https://us02web.zoom.us/j/81857505940
Meeting ID: 818 5750 5940

MESIPUU kohviku ideemeistrid
LEELO, MEEME, EEVI, EVELIN ja SIRLE

Kategooria: Euroopa

Tahad saada ülemaailmse eestluse noorsaadikuks?

19 Mai 2020 - 5:00PM
Kahel järjestikusel laupäeval 30. mail ja 6. juunil kell 16.00-18.00 (17.00-19.00 eesti aeg) kohtuvad virtuaalselt Zoomis noored vanuses 14-30 aastat, et arutleda milline võiks olla ülemaailmne Eesti. Üritusel osalejad saavad endale nimetuse Ülemaailmse Eestluse Noorsaadik 2020 (Global Estonian Youth Ambassador 2020), mille allkirjastab koostöökomisjoni juht rahvastikuminister Riina Solman. 

Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV) korraldab esimest korda Noorte Virtuaalpäevad, et tuua kokku Eesti juurtega noored kõikjalt maailmast ja teada saada Sinu mõtteid!

Kutsume kõiki aktiivseid Eesti juurtega noori vanuses 14-30 eluaastat, kes räägivad eesti keelt suhtlustasandil, meiega koos arutlema. Soovi korral on võimalus oma mõtteid jagada ka inglise ja vene keeles.

Virtuaalpäevadel saad tutvuda teiste noortega, rääkida kaasa eestlaseks olemise teemadel ja anda oma panus üleilmse eestluse koostöökomisjoni. See, mida nüüd arutame on tulevikus väga oluline!

Noorte mõtteid kogume järgmistel teemadel:
– Keeleõpe ja haridus 
– Eesti kuvand, info ja kommunikatsioon 
– Kultuurieksport ja kultuuriseltside koostöö 
– Majanduskoostöö ja investeeringud
– Konsulaarteenused ja rahvadiplomaatia
– Noored ja noored täiskasvanud
– Rahvuskaaslaste usuline teenimine
– Eestisse tagasipöördumine.

Virtuaalpäevadel kogutud mõtted saadame üleilmse Eesti programmi, millega saad tutvuda siit: https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/uleilmne-eestlus.

Möödunud suve suurüritusel ESTO2019 osalesid 66 noordelegaati, tänu kellele loodi Ülemaailmsete noorte deklaratsioon ning Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik. Nüüd on aeg seda võrgustikku laiendada. 

Registreerida saab kuni 05.06.2020 aadressil http://bit.ly/virtuaalpaevad

Küsimuste puhul kirjutage julgelt eesti, inglise, või vene keeles aadressile noored@globalestonian.com

Kohtumiseni Virtuaalpäevadel!

MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku juhatus:
Tuuli-Emily Liivat – Soome
Juku (Josh) Gold – Kanada
Martin Tikk – Eesti
Karl Herbert Grabbi – Ameerika Ühendriigid
Nora Sööt – Rootsi
Valera Krinberg – Venemaa

Dear young global Estonian!

The newly-established Estonian Worldwide Youth Network (e-WYN) (Estonian: Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik – ÜENV) is organising the first-ever Youth Virtual Days, to bring together young people with Estonian roots from across the globe!
We want to hear your thoughts!

We invite all those from ages 14-30, who speak conversational Estonian, to come discuss and learn with us! 

Furthermore, we are keen to hear your thoughts in English and in Russian; if you are more comfortable in those languages, please do not hesitate to ask us about how best to participate.

The Virtual Days provide an opportunity for you to meet other interesting Estonian youth, discuss what it means to be Estonian, and to make your own contribution to the Estonian government’s Global Estonian commission. Our discussions now are critical for the future of our communities!

The Virtual Days will take place over Zoom in roughly 2-hour sessions over two consecutive Saturdays: May 30 and June 6. They will begin at 16:00 (17:00 Estonian time GMT+3).

Those who participate actively will be awarded the title of 2020 Global Estonian Youth Ambassador, which will be recognised through a certificate signed by Estonian Population Minister, Mrs. Riina Solman.

We eagerly await input and thoughts from global Estonian youth on various topics, including on language and education, communication, cultural exchange and cooperation, economic opportunities and investment, moving to Estonia, and much more!

Your input is valuable and discussions from the Virtual Days will inform the work of the aforementioned global Estonian commission of the Estonian government.

You may register for the Virtual Days here: http://bit.ly/virtuaalpaevad.

If you have questions, please write us in Estonian, English or Russian at: noored@globalestonian.com

See you at the Virtual Days!

Estonian Worldwide Youth Network (e-WYN) executive:
Tuuli-Emily Liivat  – Finland
Juku (Josh) Gold – Canada
Martin Tikk – Eesti
Karl Herbert Grabbi – USA
Nora Sööt – Sweden
Valera Krinberg – Russia

 

Kategooria: Euroopa

14.05.2020 • Kari Käsper “Rändekriisist koroonakriisini: pagulased Eestis”

11 Mai 2020 - 6:22PM

AEG: Neljapäev, 14. mai 18.00
KOHT: Zoom

Eesti on riik, mis jõudumööda pakub pagulastele varjupaika. 2019. aasta lõpus
oli Eestis pagulastena kirjas 334 inimest peamiselt Süüriast, Ukrainast, Iraagist ja
Venemaalt. Ettekanne keskendub sellele, kuidas Eestis varjupaiga taotlemine
käib, mida riik ja vabaühendused teevad, et aidata pagulastel paremini
integreeruda, kuidas mõjutavad olukorda rändekriis ja koroonakriis. Samuti
selgitatakse ÜRO Pagulasameti koostööd valitsuse ja vabaühendustega.

Kari Käsper töötab aasta algusest ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa esinduses
Stockholmis. Enne seda juhtis ta Eesti Inimõiguste Keskust ning töötas Tallinna
Tehnikaülikoolis Euroopa Liidu õiguse ja inimõiguste lektorina.

Liitu Zoomi virtuaalse ettekandeõhtuga veebiaadressil:

https://mau-se.zoom.us/j/68429133473
Meeting ID: 684 2913 3473
Pille Pruulmann Vengerfeldt’s Zoom Meeting

Ettekandeõhtu valmib Eesti Teaduslik Selts Rootsis ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi osakond koostöös.

Piret Villo
ETSR sekretär
teaduslikselts@gmail.com

Kategooria: Euroopa


 

Seda veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.