Marin Mõttus, Keit Spiegel: Eesti on Eestist palju suurem

Suur osa välismaal elavatest eestlastest soovib osaleda Eesti elus ning on valmis panustama Eesti tulevikku aktiivse rahvadiplomaatia kaudu. Riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tunnustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada, kirjutavad välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ning välisministeeriumi üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel.

Mõeldes Eesti riigi iseseisvuse taastamisele 30 aastat tagasi, võib tänutundega meenutada Ameerika Ühendriikide, Kanada ja ka Euroopa riikide eesti kogukondade rolli. Ka tänapäeval on eestlased välismaal nii eestluse hoidjad kui kandjad ning Eesti hea maine ja edumeelse kuvandi kujundajad, väärtuslikud koostööpartnerid eri valdkondades. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on üks Eesti riigi prioriteet: mida enamad inimesed seovad oma tuleviku ühel või teisel moel Eestiga, seda suuremalt saame mõelda ja tegutseda.

Üle maailma elab praegu hinnanguliselt kuni 200 000 eesti juurtega inimest. Pikema ajalooga ja suuremad eesti päritolu inimeste kogukonnad asuvad Põhja-Ameerikas, Rootsis ja mujal Euroopas. Selle sajandi algul on aga eriti kiiresti kasvanud eesti kogukonnad näiteks Austraalias, Soomes ja Belgias, kuid eesti keelt kuuleb ka eksootilisemates maades Hondurasest Omaanini ja Islandist El Salvadorini. Järgnevalt põgus pilk eestlusele Siberis ja Kanadas ehk kaugel idas ja veel kaugemal läänes.

Siberi eestlus kestab

Paljud ehk teavad, et eestlus Venemaal tekkis 19. sajandi keskpaiku esimese väljarändelaine tulemusena. Eestlaste väljaränne itta tulenes tol ajal eelkõige majanduslikest põhjustest, aga mindi ka õppima, eelkõige Peterburi ülikooli.

Siberis on eestlust hoitud ja põlvest põlve edasi antud seega juba üle 170 aasta: just nii vanad on sealsed vanimad eesti külad. Näiteks 150 elanikuga Ülem-Suetuki küla, mis asub maalilises, looduslikult pisut voorelist Lõuna-Eestit meenutavas lopsaka loodusega piirkonnas, umbes pool tuhat kilomeetrit tõmbekeskusest Krasnojarskist eemal.

Foto: Ülem-Suetuki küla Siberis

Külastasime Suetuki eesti kogukonda sel aastal jaanipäeva paiku. Küla peal jalutades ja inimestega jutule saades hämmastas, kui puhast, küll natuke arhailist, kuid ilma aktsendita eesti keelt räägivad omavahel pea kõik keskmise ja vanema põlvkonna esindajad.

Nii nagu eestlastel ikka, on sealgi külas aasta üheks suursündmuseks jaanipäev. Seda tähistatakse vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem kui Eestis, kuid peolt ei puudu suur jaanilõke ega ka tants ja laul. Muusika eest hoolitseb kohalik, juba üle 120-aastase traditsiooniga pasunakoor.

Foto: Eesti jaanituli kohaliku pasunakoori kontserdiga

Eestluse nurgakiviks on seal kohalik Ülem-Suetuki kool, kus Eesti riigi toel õpetatakse eesti keelt. Seda tänuväärset tööd on juba 20 aastat teinud eestlannast õpetaja Airi Lauri. Eesti keel kui kohaliku vähemusrahvuse keel on õppekavas kõigile, ka mitte-eesti päritolu lastele kohustusliku ainena. Koolirahva soov ja unistus oleks aga saada Suetuki külasse paariks kuuks eestikeelne vabatahtlik, kes tegeleks laste ja noortega ka väljaspool koolitunde.

Pikk ja värvikas ajalugu on ka eestlusel Kanadas. 19. sajandi lõpus hakkasid eestlased maa saamise lootuses rändama ka üle ookeani läände. Kanadas Albertas oli sajandivahetuseks juba seitse eestlaste asundust. Pärast Teist maailmasõda asus Kanadasse ka arvukalt eesti pagulasi ning kujunes suur, tegus ja aktiivne eesti kogukond. Eestlust hoidsid ja hoiavad alal pühapäevakoolid ja kogudused, noortele antakse eesti keelt ja meelt edasi skautluse traditsiooni kaudu.

Kanada eestlaskond on olnud Ameerika Ühendriikide eesti organisatsioonide kõrval üks poliitiliselt kõige aktiivsemaid, nõudes järjekindlalt ka Nõukogude okupatsiooni lõpetamist Baltimaades. Pärast iseseisvuse taastamist on Kanadast saanud alguse mitu väärt ettevõtmist, mis on aidanud tugevdada suhtlust ja koosmeelt välismaal ja Eestis elavate eestlaste vahel.

Kanada eestluse tuntuim maamärk on Toronto linnasüdames paiknev Tartu College, millest on kujunenud omamoodi kultuuri-, kogukonna- ja mälukeskus. Kanada eestlastel on aga ambitsiooni enamakski: lähiaastail peaks Toronto kesklinna kerkima Rahvusvaheline Eesti Keskus, kuhu plaanitakse kontserdisaali ja kunstigaleriid, samuti ruume nii ärikohtumisteks kui ka eesti kooli, kultuuri[1]kollektiivide ja arhiivi jaoks.

Koos saab Eestit laiendada

Suur osa välismaal elavatest eestlastest soovib osaleda Eesti elus ning on valmis panustama Eesti tulevikku aktiivse rahvadiplomaatia kaudu. Riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tunnustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada.

Üks kõige olulisemaid valdkondi on eesti keele õpetamine – koolid, lasteaiad, digilahendused ning meie virtuaalne Üleilmakool, kus saab eestikeelset haridust 250 last üle maailma. Samuti juba aastaid väliseesti noortele Eestis toimuvad eesti keele ja meele laagrid. Riik on nendesse tegevustesse aastaid panustanud, kuid alati saab rohkem, paremini ja sihipärasemalt. Mida täpsemalt tunneme oma rahvuskaaslaste vajadusi ja probleeme, seda paremini saame vahendeid suunata ja seda rohkem on toetusest kasu.

Kes on näinud «Tuljakut» Ankaras türgi-eesti rahvatantsurühma esituses või kuulnud Luksemburgis eesti koorilaulu, ei kahtle enam, et kultuur ja ühine huvitegevus on eesti elu püsimiseks võtmetähtsusega. Novembri lõpuni saabki taotleda riiklikku toetust väliskogukondade omaalgatusprojektidele, samuti on 2022. aastal avanemas taotlusvoorud nii eesti kultuuriseltside kui ka eestikeelsete väljaannete toetamiseks. Kõigi nende võimaluste kohta leiab infot portaalist Global Estonian ning välisministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt.

Ekraanide vahendusel kokku

Olulised on ka väliskogukondade juures tegutsevad kogudused: lisaks usulisele teenimisele aitavad nad hoida rahvuslikku identiteeti eestikeelse kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, kooride ja pühapäevakoolides toimuva keeleõppe kaudu.

Paljud eestlased on oma elukohariigis edukad ja mõjukad ärikogukonna liikmed. Nende tihe side Eesti ettevõtjatega võiks olla kasulik mõlemale poolele ning siin on plaanis nõustamis- ja suhtluskeskkondade loomine ning klastrite omavahelised veebikohtumised. Eesti juurtega noortele on riik pakkunud võimalusi jätkata haridusteed meie ametikoolides ja ülikoolides; peagi lisandub sellele ka toetus Eesti ettevõtetesse või asutustesse praktikale tulekuks.

Kui on soov päriselt Eestisse elama asuda, siis töö leidmise, laste koolikoha ja muude selliste teemade kohta tasub küsida nõu Integratsiooni Sihtasutusest.

Tore tava on tähistada igal aastal novembri viimasel nädalavahetusel Välis-Eesti ehk VÄE päeva. Tänavu oli see kohe pärast kodanikupäeva, mis on ju omal moel sümboolnegi. Välisministeerium korraldas sel puhul laupäeval, 27. novembril eestlastele üle ilma virtuaalfoorumi: tuldi ekraanide vahendusel kokku ning arutati kõike, mis südamel. Foorum on järele vaadatav lisaks eesti keelele ka inglis- ja venekeelse sünkroontõlkega.