Abiorganisatsiooni Mondo digivõimekuse programmijuht Julia Gerda Sokk: me teeme oma tööd inimestega, kes on uudishimulikud ning kellele läheb maailma käekäik väga korda

Julia Gerda Sokk huvitub maailmas toimuvast ja talle läheb korda see, kuidas elavad inimesed teistes riikides. Tööga Mondos saab ta otseselt mõjutada just neis riikides elavate inimeste elujärge. Intervjuus Global Estonian portaalile kirjeldabki Julia Gerda oma tööd Mondos, mille üleilmset tegevust juhitakse Eestist. Veel vaatab ta tagasi ajale, kui ta õppis Inglismaal ning kirjeldab tundeid, mis tõid ta tagasi Eestisse.

Sa oled elanud ja õppinud Inglismaal ning sealt on sul tuua väga hea näide kaasamise kohta. Kirjelda seda palun.

Jah, ma elasin ja õppisin kaks aastat Inglismaal ja seal oli üliõpilasesinduses näiteks loodud Baltikumi ühing, mis korraldas kolme riigi – Eesti, Läti ja Leedu- kultuurisündmusi, poliitika debatte ja muud huvitavat. Käisin ka ühel nende kultuuriüritusel kohal ja hoidsin enda ülikooliaja jooksul nende tegevusel silma peal ning nägin kogu oma õppimisaja jooksul, et mul on kogukond, kuhu olen alati oodatud. Ka oleneb hästi palju sellest, milline on inimese enda huvi kaasmaalastega suhtlemiseks ja info hankimiseks ning millises vanuses ta ise parasjagu on.

Sa oled õpingute ja tööga seonduvalt reisinud väga palju. Miks just Eesti?

Ma olen nüüd taas Eestis tagasi ja võin öelda, et minus oli alateadlikult see miski, mis kutsus mind tagasi. Ma olen väga palju reisinud ja teen seda kindlasti ka edaspidi aga minu geograafiline asukoht ja selle peale mõtlemine ei ole enam nii pealiskaudne. Ma mõtlen järjest enam, ka näiteks tuleviku ja pere kontekstis, mida tähendaks minu jaoks elu ühes või teises riigis. Seega - need mõtted pole lihtsalt mõtted vaid need on ka mu isiklikuks sisemiseks kompassiks.

Huvitav on näiteks see, et eestlasena Eestis elades ei ole mul olnud seda tunnet, et kuhu nüüd edasi… Ma olen siin sündnud ja ma olen siin! Eesti on minu kodumaa, siin on minu pere ja lähedased, mul on siin turvaline ja hea olla. Inglismaal elades aga muidugi ma ju olin võõrsil ning peas oli pidevalt mõte, et mis edasi, kuhu edasi! Sama mõtlen näiteks ka oma reisidel - kas ma tahaksin jääda siia, kus ma praegu olen, elama?

Kui tänastest noortest rääkida, siis kindlasti mõlgutavad noored palju enam mõtteid maailma avastada, mis on igati normaalne. Ükskõik kui kaua me mööda maailma ringi reisime, lõpuks leiame kõik endale õige koha ja ajutine eemalolek ei tähenda, et me ei võiks maanduda tagasi Eestis.

Palun kirjelda veidi ka, millega Mondo tegeleb?

Mondo on Eestis asutatud humanitaarabi ja arengukoostöö organisatsioon, millel on kontor lisaks Eestile ka Ukrainas ja Ugandas. Me tegutseme üheteistkümnes erinevas partnerriigis –Ghanas, Keenias, Ugandas, Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Türgis, Liibanonis, Jordaanias, Afganistanis ja Birmas, kus keskendume peamiselt neljalevaldkonnale- haridus ja tervis, toimetulek, digivõimekus ja keskkond. Eestis tegeleme peamiselt maailmaharidusega ja  toetame Eesti koolide õpetajaid selles valdkonnas, et õpilased oleksid teadlikumad ning nendest kasvaksid muuhulgas ka mujal elavatest inimestes hoolivad maailmakodanikud.

Seda kõike teeme me oma inimestega, kes on uudishimulikud ja hoolivad väga maailma käekäigust.

Hariduse ja tervise valdkonnas proovime teha võimalikuks jätkusuutliku haridusteekonna nendele noortele, kellel ei ole võimalik oma haridusteed ladusalt läbida ehk siis abistame nõrgematest ühiskonnagruppidest noori neis riikides. Samal ajal toetame vajadusel ka õppivate noorte tervist. Veel toetame me erinevate tegevustega naiste ja pagulaste toimetulekut aga ka naisi, kes on lesestunud või on neil füüsiline puue, mis piirab nende sissetuleku teenimist. Näiteks punuvad naised korve, mida me müüme Mondo poes ja mille eest nad saavad väärilist tasu ehk me oleme leidnud nendele naistele võimaluse töötada ja teenida omale sissetulekut.

Ka tegeleme me riikides digivõimekuse arendamisega. Programmi raames viime läbi digipädevuste koolitusi pagulastele, noortele, naistele aga ka näiteks haridustöötajatele, et nemad omakorda oleksid valmis teisi koolitama. Seda oleme teinud suures osas oma partnerriikides. Peamiselt aga tegutseme selle algatusega Aafrikas, Lähis-Idas ja Ukrainas.

Veel on Mondos olulisel kohal keskkonnaprojektid ja me ei vii neid läbi Eestis vaid just riikides, kus keskkonnamõjudest tingitud katastroofid – näiteks põud, üleujutused - annavad endast väga tihti märku ja mõjutavad otseselt põllumajandust ja toidutootmist. Näiteks ühe projekti raames keskendume just toidu raiskamise vähendamisele ja selle säilitamisele toidukuivatite abil Gruusias, Keenias ja Ugandas. Sellega abistame neid toiduvaesel perioodil hakkama saama ehk toitu kuivatades on võimalik seda pikemaajaliselt säilitada. Ka on toidukuivatid seal näiteks inimestele abiks oma ettevõtte käimas hoidmisel, mis ongi suunitletud kuivatatud puuvilja- ja juurviljatoodete müügile.

Mis on sinu ülesanne Mondos?

Minu töö on digivõimekuse programmi juhtimine ja sealhulgas ka koolitusmaterjalide kokkupanemine. Meil on lähenemine, et igale sihtrühmale on oma koolitusmaterjalid ja need on alati erinevad. Me koolitame pagulasi, noori, naisi ja haridustöötajaid ning meie poolt teadmised saanud inimesed omakorda koolitavad siis juba teisi. Ehk siis, see ring inimesi, kelleni meie poolt antud teadmine jõuab, on väga lai. Koolitused toimuvad enamasti nutitelefoni teel, sest see on vahend, mille kaudu jõuame kõige suurema hulga inimesteni ja telefoniga on ka riikide kogukondadel endil väga palju ära teha ja suuri muutusi saavutada. Telefonide olemasolu ja kasutamine riikides, kus me digikoolitusi anname, piirdub tihtipeale vaid suhtlusrakenduste kasutamisega. Meie koolituste kaudu hakkavad osalejad nutitelefone kasutama muu hulgas enda heaolu parandamiseks, äride turundamiseks ja info otsimiseks. Muidugi aitame vajadusel ka kogukondade tehnilist võimekust arendada, annetades vajadusel nutitelefone.

Mondos on väga palju eestlasi, kes töötavad mõnes muus riigis. Kuidas te omavahel kontakti hoiate?

Meil töötab kolleeg Keenias, kes hoiab igapäevaselt Mondo Eesti kontoriga ühendust ning käib paar - kolm korda aastas ka Eestis. Kuna ta on Keenias juba mitu aastat elanud, on tema kohaliku konteksti tajumine seal väga hea ning see on tema suur eelis. Päris mitmed meie töötajad elavad Eestist eemal või elavad siin aga käivad väga tihti oma töö tõttu koostööriikides. Eestist eemal töötamine on kindlasti ka igaühe isiklik huvi, sest kuidas muidu sa õpid maailma tundma, kui ise vaatamas ei käi. Veel lähetame oma sihtriikidesse vabatahtlikke hetkel lähtuvalt võimalustest– vanuses 18-35 eluaastat. Tööperiood on kuus kuni üheksa kuud ning kohalikke kogukondi abistatakse digivõimekuse, keskkonna, soolise võrdõiguslikkuse, tervise ja kommunikatsiooni valdkondades. Vabatahtlikke on väga erinevaid, kuid üks mis neid kõiki liidab on soov ühiskonnale või maailmale midagi tagasi anda, soov õppida tundma maailma ning erinevaid rahvaid aga võib-olla ka iseennast. Me oleme kõik väga uudishimulikud ja toetame seda omadust igas oma töötajas.

Tulles nüüd tagasi küsimuse juurde, siis meie globaalne töö- ja eluviis on üsna tavapärane ning seda toetab igati tänane tehniline võimekus olla omavahel ühenduses üle maailma.

Kirjelda, kuidas te jõuate inimesteni teises maailma otsas.

Tõepoolest, me jõuame inimesteni teises maailma otsas ja just seetõttu, et me teeme oma asja põhjalikult, professionaalselt ja me peame kõige olulisemaks saada kontakti just kohalike organisatsioonidega, kes teavad kõige paremini, mida kohalik kogukond vajab. Muidugi on hea koostöö võti ikkagi pidev ja pikaajaline töö ning ka vastastikune usaldus. Me oleme organisatsioone ise otsinud aga meie poole on ka pöördutud koostöösooviga ja need on ühendused, mis tegelevad spetsiifiliste probleemidega Aafrikas, Lähis-Ida ja mujal. Me anname edasi neid teadmisi, mis meil Eestis on, näiteks digitaalsed oskused ja teadmised, kuid see lähenemine, mida me riikides pakume, on väga erinev ja lähtub sealsete inimese vajadustest ja kontekstist. Siin saab tuua paralleeli Eesti riigi tegevustega oma mujal elavate kaasmaalaste suunal, kellega igaühega eraldi on võimatu kontakti saada. Mõistlik on selleks kasutada igas riigis toimivat eestlaste kohaliku kogukonda, mida ka aktiivselt tehakse.

2023. aastal aastal pälvis Integratsiooni Sihtasutse lõimumispreemiate jagamisel aasta sillalooja tiitli MTÜ Mondo juhatuse liige ja maailmahariduse programmijuht Maria Sakarias, kes on Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid toetava Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja. Mondo Ukraina Akadeemia on ainus kogukond Eestis, mis toetab Ukrainast sõja eest Eestisse põgenenud haridustöötajaid. Eesotsas Mariaga pakub akadeemia pedagoogidele võimalust Eesti argieluga kohaneda, end Eestis professionaalselt teostada, toetada Ukraina lapsi ja peresid ning luua koostöösidemeid Eesti haridustöötajatega.