Eesti lastekirjanduse mitmekesine nägu
Kadri Naanu ja Ulla Saar Eesti Lastekirjanduse Keskusest jagavad raamatute soovitusi, mis võiksid sobida välismaal elavatele Eesti lastele.
Eestis ilmub igal aastal sadu lasteraamatuid, mille hulgast leiab nii algupärast eesti lastekirjandust kui ka arvukalt tõlketeoseid. Ilmunud lasteraamatute hulgast parimate leidmine ei ole alati kõige lihtsam ülesanne ning võõrsilt korra kodumaale raamatupoodi sattudes võib riiulitel laiuv valik silme eest üsna kirjuks võtta. Siinkohal tuleb lapsevanemale appi Tallinna vanalinnas tegutsev Eesti Lastekirjanduse Keskus, mille kodulehelt leiab nii raamatusoovitusi eri vanuses lugejale kui ka nimekirja lihtsama keelega lasteraamatutest, mis aitavad ka Eestist kaugemal kasvavatel lastel emakeelega sinasõbraks saada. Samuti soovitavad keskuse eksperdid igakuiselt raamatuid Postimehe raamatuportaalis ning info nendegi teoste kohta on keskuse kodulehele koondatud.
Tihti soovivad vanemad oma lastega jagada just oma lapsepõlve lemmikteoseid. Kuigi klassika lugemisel on kindlasti omad plussid ja võlud, võivad meie endi lapsepõlve lemmikud jääda tänapäeva lapsele natuke kaugeks. Seetõttu julgustab keskus lugema ka praegu aktiivselt raamatuid avaldavate autorite loomingut. Uued ja värsked tegijad, nagu Kairi Look, Anti Saar, Andrus Kivirähk, Kadri Hinrikus ja paljud teised, on rikastanud eesti lastekirjandust ning aidanud paljudel lastel raamatute ja lugemise juurde jõuda. Nende kirjanike positiivne ellusuhtumine ja leidlik keelekasutus aitab arendada laste sõnavara ja kasvatada empaatiavõimet. Tihti juhtub, et ette lugedes lustivad nii lapsed kui ka lapsevanemad.
Aasta-aastalt on üha enam kasvanud ka pildiraamatute osakaal ning noored lugejad saavad nautida paljude uue põlvkonna illustraatorite töid, kelle pildikeel on tänapäeva lapsele niisama armas kui kunagi oli Edgar Valteri looming tema vanematele. Meie lastekirjanduse maastik ei oleks sama ilma Kertu Sillaste, Piret Raua, Sirly Oderi, Marja-Liisa Platsi, Anne Pikkovi ja Heiki Ernitsa piltideta. Lastekirjanduse keskuse koduleheküljelt leiab nii praegu tegutsevate lastekirjanike ja illustraatorite tutvustused kui ka ülevaate nende loomingust.
Üks silmapaistvamaid tänapäeva autoreid on Anti Saar, kelle sooje ning lapsesõbralikke raamatuid on lust lugeda nii väikestel kui ka suurtel. Kirjaniku enda sõnul on tema kõige populaarsemaks teoseks „Anni asjad“, mida kaunistavad Anne Pikkovi illustratsioonid. Raamat kirjeldab argiselt tuttavate igapäevaelu seikade ja lapsele oluliste asjade kaudu ühe mudilase kasvamist. Autori enese sõnul kõnetab raamat ka suuremat last.
Meie lasteluule klassika kõrval on end julgelt ja edukalt sisse seadnud Indrek Koffi teksti ja Elina Sildre illustratsioonidega värsslugu „Kuhu lapsed said?”. Raamat on alates selle ilmumisest pälvinud ohtralt tähelepanu ning saanud mitmeid kodu- ja välismaiseid auhindu. Koff kirjeldab, kuidas ühe linnakese lapsed otsustavad käskudest ja keeldudest tüdinedes üheskoos metsa elama minna. Erinevad ametimehed proovivad neid mitmesuguste manipulatsioonide abil tulutult linna tagasi meelitada, kuid lõpuks õnnestub see vaid ühise mängulusti abil. Nõnda rõhutab autor elurõõmu ja mängulisuse olulisust. Elina Sildre lõbusad ja leidlikud illustratsioonid tõstavad teksti sõnumit veelgi enam esile.
Raamatud on ikka pakkunud meelelahutuslikku viisi ajalooga tutvumiseks. Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“, mida kaunistavad Läti illustraatori Gundega Muzikante pildid, kõneleb lapsesõbralikult Eesti ajaloo valusatest sündmustest. Raamatu peategelane Keete on sunnitud II maailmasõja ajal ühes oma kaisukaru Pätsuga põgenema üle mere Rootsi. Püttsepp kirjeldab sõjasündmusi läbi lapse silmade ning kasutab selleks põnevusloo vormi, muutes nii raamatu keerulise temaatika lapsele hästi loetavaks ja turvaliseks.
Üks enim tõlgitud tänapäeva eesti autoreid Piret Raud toob väikeste lugejateni oma teksti ja piltidega raamatu „Juurtega aed“. See südamlik teos õpetab lastele sallivust, sõbralikkust ja seda, et mõnikord on kõige tähtsam, et oleks lihtsalt tore olla.
Samavõrd olulist sõnumit sallivusest kannab ka illustraator Kristi Kangilaski pildiraamat „Kõige õigem“. Raamat uurib, kas on üldsegi olemas seda kõige õigemat viisi elamiseks. Teose peategelasest kuningas jõuab läbi oma rännakute järeldusele, et neid õigeid viise on maailmas palju rohkem kui ainult üks.
Andrus Kivirähk on eesti lastekirjandust rikastanud õige mitme teosega. Tema „Sirli, Siim ja saladused“ on igati tore lugemine nii pere väiksematele kui ka suurematele, kõneldes sellest, millest unistavad ja millistesse salamaailmadesse põgenevad ühe täitsa tavalise perekonna liikmed.
Illustraator Kertu Sillaste on oma eriilmeliste ja kaunite raamatutega eesti lastekirjandust kõvasti mitmekesistanud. Näiteks on ta esimese eesti sõnadeta raamatu (silent book) „Appi!“ autoriks. „Kõige ilusam seelik“ jutustab sõnas ja pildis Lihula rahvariide seeliku sünnist ja „Pisikeses majas“ kasutab sündmustiku edastamiseks igasugust kila ja kola, millest saab kokku panna ühe fantaasiarikka loo.
Nimetatud raamatud pakuvad vaid põgusa sissevaate tänapäeva Eesti lastekirjanduse kirjusse maailma. Eks ole ka tõsi, et piiri tagant on nendele raamatutele üsna keeruline ligi pääseda. Tänapäeval saab õnneks kohalike raamatukaupluste e-poodidest oma lapsele meelepärast lugemist ka välismaale tellida. Kodumaale tulles võib aga enne raamatupoe külastamist uurida Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehekülge, et lapsepõlve lemmikute ja armastatud klassikateoste kõrval jõuaksid ostukorvi ka head ning kvaliteetsed lasteraamatud tänapäeval aktiivselt tegutsevatelt lastekirjanikelt ja illustraatoritelt.
