Global Estonian | Göteborgi mudilaskoori lapsed olid laulupeost vaimustuses
Foto: Eesti keeleklubi Göteborgis
Foto: Eesti keeleklubi Göteborgis

Göteborgi mudilaskoori lapsed olid laulupeost vaimustuses

Asukoht: 
Eesti
Kategooria: 
Kogukond

Juuli esimene nädalavahetus täitis Tallinna heatujuliste noortega, kes olid tulnud kokku tähistama XIII noorte laulu- ja tantsupidu "Püha on maa". Teiste hulgas said suurest peost osa ka noored väliseestlased. 

Mitmepäevane noortepidu kulmineerus pühapäeval, 2. juulil Tallinna lauluväljakul laulupeoga, mis tõi laulukaare alla kokku 15 000 noort lauljat ja muusikut. Nende hulgas 12 väliseestlaste kollektiivi: 10 koori ja 2 orkesterit. 

Üle lahe tulid peole ka Eesti Keeleklubi Göteborgis juures laulvad lapsed, kellest moodustati spetsiaalselt laulupeo jaoks mudilaskoor. "Meie lapsed esinevad lauludega alati tähtpäevadel, nagu näiteks Eesti Vabariigi aastapäeval või emadepäeval, aga mudilaskoori panime ametlikult kirja laulupeo jaoks. Muidu tegutseb meie juures lihtne laste segakoor, kus on erinevas vanuses lapsed. Mudilaskoori moodustasime lastest vanuses 5-11," selgitab Eesti Keeleklubi Göteborg juhatuse liige Kadri Looring. 

Mõte laulupeol osaleda tekkis Kadri sõnul sellest, et samas vanusegrupis oli piisavalt laululapsi. "Nägime, et saaksime moodustada väikese koori. Niisiis tuli lumepall veerema panna, et meie lapsed laulupeole pääseksid.” 

Eesti Keeleklubi Göteborgis mudilaskoori lapsed on pärit erinevatest Eesti peredest - on kolmanda põlve eestlasi, aga ka lapsi, kelle vanemad on sündinud ja kasvanud Eestis ning Rootsi õppima või tööle kolinud. See tähendab, et ka laste teadmised laulupeost olid erinevad. Mõni laps oli juba laulupidu vaatamas käinud, teine kuulis laulupeost esimest korda. Ent laulmine oli see, mis kõiki lapsi ühendas. 

Ettevalmistused peoks

Laulupeoks tuli harjutada palju. Kuna mudilaskooriga kohtuti igal teisel pühapäeval, tehti ka spetsiaalseid laululaagreid, kus terve nädalavahetuse jooksul harjutati laule mitu tundi järjest, et repertuaar selgeks saada. 

Peole pääsemiseks lindistas koor spetsiaalselt fono. "Tellisime esimese laulu jaoks professionaali, kes laulu filmis ja pärast selle ka kokku lõikas. Teised laulud salvestasime telefonide abil ja saatsime ära," täpsustab Kadri. 

Oluliseks abimeheks osutus ka Integratsiooni Sihtasutuselt taotluse käigus saadud toetus, mille abil kaeti näiteks dirigendi reisikulud, kes pühendunult laululastega töötas. "Tänu rahalisele toetusele saime teha koostööd ka Stockholmi mudilaskooridega. Korraldasime ühise laululaagri ja kutsusime Eestist kohale mudilaskoori dirigendi Annelii Traksi. Koos laulmine aitas tugevdada eestluse ühtekuuluvustunnet ja lapsed said ühendkooris laulmise kogemuse. Lisaks saime toetuse eest tellida ka lastele laulupeo jaoks ühesugused T-särgid."

Juured on Eesti mullas

Laulupidu on ühtviisi oluline kõigile eestlastele - olgu elukohaks siis Eestimaa või mõni teine riik. "Laulupidu näitab väliseestlastele eestlust, ühtehoidmist ja meie kultuuri. See on võimas, kuidas eestlased millegi nii suurega hakkama saavad, et tuhanded inimesed koos laulma panna,” räägib Kadri. Ka Eesti Keeleklubi Göteborg juhatuse esimees Kristiine Meldre nõustub: “See on väga võimas tunne ja elamus. Me tunnetame, et meie juured on Eesti mullas.”

On suur rõõm, et ka laululapsed sellest tundest osa said. "Laste emotsioonid olid vaatamata suurele vihmale peost positiivsed. Harjutamise päeval jõudsime vaadata ka teiste kooride proove. Pärast pidu lubasid lapsed ka järgmisel aastal tulla, aga siis pidime neile meelde tuletama, et laulupidu ei toimu igal aastal," muigab Kadri. 

Pärast laulu- ja tantsupidu toimus Kultuuriministeeriumis väliskollektiivide juhtidele mõeldud vastuvõtt, mis andis Kadri sõnul veelgi enam innustust tegevusega jätkata. "Ministeeriumis käimine ja tänukirja saamine andis kinnitust, et teeme õiget asja. Väike tunnustus aitab edasi liikuda, sest ega võõral maal lastele oma emakeele õpetamine ei ole alati lihtne," ütles Kadri, kelle sõnul on järgmine kord plaan ka tantsupeol osaleda. 

Kultuuriministri vastuvõtt väliskollektiivide juhtidele Kultuuriministeeriumis. Vasakult: Göteborgi keeleklubi mudilaskoori juhendaja Marianne Münz, kultuuriminister Heidy Purga ja Kadri Looring. Foto: Liis Reiman

Järgmine suur pidu - XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu leiab aset 2025. aasta juuli alguses. Ning kui järgmine noorte laulu- ja tantsupidu peaks toimuma 2027. aastal, siis laulu- ja tantsupeo sihtasutusel küpseb plaan erandkorras kokku liita järgmine noortepidu ja ülejärgmine üldpidu ning sättida need koos 2028. aastasse. 

Vaata laulu- ja tantsupeo emotsiooniderohkeid etendusi järele Jupiteri kodulehelt! 

Rohkem infot oma Eesti leidmise ja erinevate toetuse kohta leiad Ülemaailmse eestluse kodulehelt https://globalestonian.com/. Noortele mõeldud võimalustega tutvumiseks vaata spetsiaalset infovoldikut aadressil https://globalestonian.com/et/leia-oma-eesti

 


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.