Eesti vabaduse kaitsel – Vabamu okupatsioonide ja vabaduse muuseum 20

Eesti suurim eraalgatuslik muuseum Vabamu tähistab tänavu 20. tegutsemisaastat. Loe Karen Jagodini üleskutset ja Ede Schank Tamkivi artiklit Vabamu mineviku ja oleviku kohta.

Eesti suurim eraalgatuslik muuseum Vabamu tähistab tänavu 20. tegutsemisaastat.

Vabamu keskmes on alati olnud soov mõtestada ja väärtustada vabadust ja kuigi muuseumi teekond algas lähiajaloost, see seal kindlasti ei lõppe. Meile on oluline, et inimesed teaksid Vabamut kui kohta, kus toimub dialoog ja avatud vestlus ning kust inimesed leiaksid inspiratsiooni ajaloo tundmise kaudu meie tänast vabadust hoida ja selle eest seista.

Tule liitu meie võrgustikuga ja hakka Vabamu sõbraks!

Karen Jagodin
Vabamu tegevjuht

2003. aastal Eesti esimese eramuuseumina avatud Vabamu tähistab tänavu 20. tegutsemisaastat, mis on Eesti ühiskonnas ja maailmas toimunud muutuste taustal hoidnud alal meie erakordse vabaduse lugu

Ede Schank Tamkivi
Noorte Vabamu tootejuht

Vabamu lugu läheb tegelikult ajas ja ruumis tagasi märksa kaugemale. Vabamu on olemas tänu Olga Kistler-Ritsole, kes on mööda maailma laiali pillutatud eestlase arhetüüp.

Foto: Pisike Olga oma venna Aaduga, foto erakogust ilmselt aastast 1922

Olga sündis eestlasest isa ja venelannast ema lapsena sõjast räsitud Kiievis 1920. aastal ning jäi kaheaastaselt orvuks. Koos seitsmeaastase vennaga sõitsid nad kahekesi Moskvast rongiga Eestisse ning Olga võeti elama kasuperre Tallinnas. Olles 1944. aastal just lõpetanud meditsiiniõpingud Tartu Ülikoolis, soovitati tal tungivalt minna viimasele Tallinnast põgenevale Saksa sõjalaevale. 

Saksamaa põgenikelaagrist liikus Olga 1949. aastal edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus avas esimese naisarstina oma silmapraksise. 32 aasta järel õnnetus tal koos abikaasa ja tütrega uuesti Eestit külastada 1976. aastal. Kui Eesti iseseisvus taastati, soovis ka Olga siinse ühiskonna vabaduste taastamisele kaasa aidata.

Olga hakkas oma USA läänerannikul elavate eestlastest sõprade ringis arutama võimalust pakkuda stipendiume Eesti teadlastele ja tudengitele, ja jõudis seega ideeni luua Eestisse muuseum, mis räägiks meie okupatsioonide kõrval ka meie vabaduse saamise lugu. 1998. aastal saigi USAs Washingtoni osariigis registreeritud Kistler-Ritso Foundation ehk sihtasutus KRF. Olga eraldas sihtasutuse jaoks ligikaudu kolm miljonit dollarit. Veidi hiljem registreeriti ka Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus.  

Muuseumi sünd

Olga kirjutas 1999. aastal: „Meie Eesti Sihtasutus tahab uurida äsjaseid saksa ja vene okupatsiooni aegseid aastaid. Kuidas nad mõjutasid eesti rahva käekäiku, kultuuri, elutingimusi, rahvastiku koostist, majandust, haridust ja muud.“ 

Esimese muuseumiks loodud hoone ehitus läks lahti kevadel 2002. Nõukogude sõjaväe kasutuses olnud krundilt tuli välja näiteks salajane kütusehoidla ja muid ootamatusi. Oktoobris 2002 pandi pidulikult paika nurgakivi ning järgmisel suvel avatigi Okupatsioonide ja vabaduse muuseum. 

Muuseumi avamisel 27. juunil 2003 rõhutas president Lennart Meri, et uus hoone peab teenima eelkõige vabadust: „Ma usun et see kaunis maja, millele üks eesti perekond pühendas kõik oma säästud, sest proua Ritso ei põgenenud Eestist mitte kuldkohver käes, vaid ta lahkus oma teadmistega, mis tal olid Tartu Ülikoolist ja mida ta täiendas põgenikelaagris Saksamaal. Ma mõtlen, et niisuguste säästude ja niisuguse ohvrimeelega loodud maja peab teenima vabadust. See on meie vabaduse maja ja ta peaks meile meenutama vaid ühte: kui nõrk ja habras on piir vabaduse ja vabaduse vastandi, ebademokraatia, vahel. Nimetagem seda hoonet eesti vabaduse muuseumiks, see annab meile sihiku tulevikku. See annab meile ka ränga kohustuse – vabadust pole maailmas kunagi liialt palju.“ 

Foto: Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi avamisel 27. juunil 2003 lõikasid Olga Kistler-Ritso ja toonane peaminister Juhan Parts koos läbi sümboolse okastraadi, et okupatsiooniõudused Eestis kunagi ei korduks. Foto Vabamu kogudest.

Koos toonase peaministri Juhan Partsiga sümboolset okastraati läbi lõigates lausus Olga Kistler-Ritso, et vastavatud muuseumi eesmärgiks on suurendada noorema põlvkonna huvi, teadlikkust ja tähelepanelikkust ühiskonnas toimuvate protsesside vastu, et hoida ära ajaloo kordumine. 

Olga hoidis Eesti ja Vabamuga tihedat kontakti kuni elu lõpuni. Ta suri 93aastasena 2013. aastal ning tema missiooni jätkab Vabamu nõukogu juhina tema tütar Sylvia Kistler-Thompson.

Vabamu muutuste tuules

2018. aastal võeti koos nimevahetusega ette ka Vabamu senise püsiekspositsiooni ümberehitus. Juba 2016. aastal oli hoidlad maja keldrikorruselt ära kolitud, kuid nüüd otsustati ka endised bürooruumid näitusealana kasutusele võtta. 

Võrreldes varasemaga kahekordistus muuseumi näituseala 1120 ruutmeetrile ning lisaks inimsusevastastele kuritegudele keskendus uus püsinäitus „Vabadusel ei ole piire“ varasemast enam elule nõukogude Eestis ja väliseestlaste saatusele, aga ka iseseisvuse taastamisele ja vabaduse väärtustamisele. 

Koos 2017. aastal avatud KGB vangikongidega Pagari tänaval kasvas Vabamu külastajate arv jõudsalt. Kui enne arendusplaanidega alustamist oli kõikidest muuseumi külastajatest umbes iga kümnes kohalik, siis 2022. aastaks oli kodumaiste külastajate arv kasvanud kolmandikuni külastajatest. Kõigil Vabamu püsiekspositsiooniga juba tuttavatel inimestel on taas põhjust meile külla tulla, sest tuleva aasta märtsini saab vaadata ülevaatenäitust naisliikumiste 150 aastasest ajaloost „Välja ahju tagant!“.

Foto: Näituse „Välja ahju tagant!“ avamine 8. märtsil 2023 Vabamus. Foto Kristi Sits.

Uued suunad 

Möödunud aastast on Vabamul ka kaks uut tegevussuunda: lisaks traditsioonilistele haridusprogrammidele nagu klassiekskursioonid ja muuseumitunnid pakume noortele võimalust omal käel õppida Noorte Vabamu abil ning teisalt aitame Eestit suuremaks kasvatada meie rahvusvaheliste kontaktide kaudu läbi Vabamu Global Conversations. 

Noorte Vabamu ehk NoVa on iseõppimiskeskkond ja ürituste sari, mille eesmärk on pakkuda noortele võimalust olla ise aktiivsed arutlejad ja kvaliteetse sisu loojad ehk teadlikumad ja aktiivsemad ühiskonnaliikmed. Kooliaasta jooksul toimub igal kuul Vabamus mõni arutelu aktuaalsel või hoopis ajatul teemal, näiteks möödunud jaanuaris ja märtsis said õpilased Vabamus kokku Siberisse küüditatutega, et nende isiklikke lugusid kuulates mõista paremini vabaduse haprust. Augusti alguses toimub aga juba seitsmes Hüppelaud suvekool, kus noored saavad nädalaga ehitada oma idee valmis tooteks ning õppida parimate mentorite juhendamisel tehnoloogiamaailmas vajalikke oskusi.

Foto: Jaanuaris 2023 toimunud kohtumine kooliõpilaste ja Murtud Rukkilille Ühingu liikmetega, kes jagasid noortele oma Siberi-kogemusi.

Vabamu Global Conversations tegevussuuna alla on koondunud Vabamu rahvusvahelised tegevused, mis tugevdavad meie ülemaailmseid partnerlussuhteid ja võrgustikke. Vabamu eesmärk on hoida Eestit globaalselt seotuna, et Eesti ei oleks enam kunagi üksi. Meie tegevuste hulka kuuluvad Eesti digiedulugu tutvustavad programmid, vestlussari „Global Conversations“, concierge teenus,  mis toob välisdelegatsioone Eestisse; Vabamu kogusid väljaspool Eestit tutvustavad projektid ning pikaajaline koostöö USA läänerannikul asuva Stanfordi Ülikooliga, mille raames koordineerib Vabamu nii teadlaste kui ka üliõpilaste liikumist mõlemal suunal.