Eesti on seal, kus on eestlasi ja Eesti sõpru
Külas eestlastel Vancouveris, Seattle’is, San Franciscos ja Los Angeleses
Marin Mõttus, Kadri Linnas
Meieni oli jõudnud juba ammu nurin, et alati külastatakse idarannikut – New Yorki ja Torontot –, aga läänerannikule jõutakse Eestist palju harvemini. Nii võtsimegi – välisministeeriumi üleilmse eestluse erisaadik Marin Mõttus ning nõunikud Kadri Linnas ja Kaire Cocker (INSA) – selle kauge reisi plaani. Eesmärk oli kuulata Vancouveri, Seattle’i, San Francisco ja Los Angelese eestlaste muresid ja ettepanekuid ning tutvustada uusi võimalusi, mida Eesti riik on välismaal elavatele eestlastele loonud, pöörates erilist tähelepanu noortele ja omavahelisele ühenduse hoidmisele.
30. ja 31. oktoober – Vancouver. Süda läks soojaks, kui jõudsime Eesti kirikusse, kus asuvad ka 1948. aastal asutatud Eesti seltsi ruumid, arhiiv ja raamatukogu ning mille uksel tervitas meid silt „Meie kodu“. Kohvilaua ümber olid kogunenud meiega kohtuma paarkümmend Eesti Seltsi https://www.vesbc.com/index.php eestvedajat – aitäh, seltsi Esinaine Ingrid Soide ja Ase/abi-President Thomas Pajur!
Vancouver - „Meie kodu“
Vancouveri eestlased hoiavad eesti kultuuri elus mitmel moel: kohtumisel olid esindatud rahvatantsurühmad Kiivitajad ja Kilplased, Eesti Kultuuriühing Kanadas, ajakiri Läänekaare Postipoiss (mis ilmub 1954. aastast, https://www.vesbc.com/index.php/library/postipoiss), Eesti organisatsioonide liit Läänerannikul, Läänetuule segakoor ja Eesti kool. Kõige rohkem tunti puudust eesti kultuurist ja eriti teatrist, samuti oli inimestel südamel eesti keele õppimise teema. Eesti kogukond teeb koostööd kohalike leedulastega, ka ukrainlased on saanud nende hoones oma üritusi teha – tore, et eestlane jääb külalislahkeks nii kodus kui võõrsil.
Vancouveris on ametis ka kaks tegusat eesti juurtega aukonsulit – Evaleen May Jaager Roy ja Evi Olga Mustel. Aukonsulid on aktiivsed ärivõrgustiku arendamisel, aga aastas antakse välja ka ligi 100 passi, mida pole sugugi vähe ja seega on kokkupuude eesti kogukonnaga suur.
1. november – Seattle, kus kohtusime Seattle’i ja Portlandi eestlastega. Portlandis tegutseb pühapäevakool ja sealsed rahvatantsijad on oodatud esinejad teistegi kultuuriseltside pidudel. Seattle’i ja Portlandi eestlased teevad palju koostööd nii omavahel kui ka Skandinaavia majade ning sealsete lätlastega. Jutuks tulid ka praktilised asjad: ID-kaartide liialt lühike kehtivusaeg, aukonsulite roll, Eestis asuva kinnisvara (kaug)haldamise küsimus, maksusüsteemid eri riikides jms.
Seattle, Washingtoni ülikoolis
Seattles, Kalevi ja Jannega Portlandist
Käisime Seattle’i Washingtoni ülikoolis, kus teatakse hästi nii Portlandi Eesti Seltsi juhti Kalev Seppa, kes on ise seal õppinud, kui ka Seattle’i Eesti seltsi juhti Caroli Leimanit. Ülikooli balti õpingute keskust veab professor Guntis Smidchens, kelle eesti keele tunnis ka osalesime: meie emakeelt õpetatakse seal juba 1994. aastast saadik. Üllatav oli tutvuda ameeriklasest kirjandustudengi Ianiga, kes on oma magistritöö kirjutanud Jaan Oksast (!). Ülikooli raamatukogus on suurepärane eesti kirjanduse kogu, kust ei puudu ei Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk, Mudlum ega Kai Aareleid. Eesti muusika kõlab Washingtoni ülikoolis samuti: dirigent ja muusikaprofessor Heather MacLaughlin Garbes on Ester Mägi loomingust inspireeritud naisansambli The Mägi Ensemble asutaja ning tutvustas meile eesti muusika kataloogi, kus on kokku 14 000 nooti ja lindistust. Muide, jaanuaris esineb The Mägi Ensemble Eestis!
San Francisco - Eesti peakonsulaat
2. november – San Francisco. Eesti peakonsulaadis toimus arutelu Eesti kogukonnaga, kus arutasime, kuidas meie koostöö konsulaadi peatse sulgemise järel ei kannataks. Esinduse sulgemine on raske ja valus otsus, kuid eesti kogukonda jäävad edaspidigi toetama nii Eesti suursaatkond Washingtonis, aukonsulid kui ka üleilmse eestluse üksus välisministeeriumis. Sisukat – ja kohati üsna kirglikku – arutelu juhtis San Francisco Eesti seltsi president Mai-Liis Bartling, kes valiti hiljuti ka ERKÜ (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides) esinaiseks. San Franciscos – ja mõnel pool mujalgi – tuli esile näiteks see, et laste kõrval oleks huvi ka täiskasvanute keeleõppe vastu. Lahku läksime kindla veendumusega, et nii nagu Eesti lipp on San Francisco linnavalitsuse ees iga aasta 24. veebruaril uhkelt lehvinud seni, nii jäägu see ka edaspidi.
Olgu märgitud, et San Francisco on koht, kus oma karjääri aukonsuli sekretärina alustas hilisem kõige kuulsam New Yorgi peakonsul Ernst Jaakson.
San Francisco - Stanfordi ülikool
San Francisco Stanfordi ülikool on koht, kus iga eestlase hing võiks uhkusest lausa laulda: Kistler-Ritso fondi, Eesti välisministeeriumi ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse toel saavad eesti teadlased töötada Stanfordis ning sealsed üliõpilased käia praktikal Eestis. Standfordi ülikooli juures on ka Hooveri instituudi arhiiv, kus asub suur Balti diasporaa kogu, sealhulgas näiteks Karl Robert Pusta isiklik arhiiv. Just Stanfordis käies on põhjust tänuga mõelda sellele, kui väärtuslik on olnud nende eestlaste panus, kes olid 1944. aastal oma elu päästmiseks sunnitud kodumaalt põgenema. Olga Kistler-Ritso loodud fond rahastab ka Vabamu muuseumi Tallinnas ning töö, mida just selle perekonna toel Eesti ajaloo ning ühiskonna tutvustamiseks laias maailmas tehakse, on hindamatu.
SUL's Baltic Studies Program - Baltic studies - Guides at Stanford University.
3.–4. november – Los Angeles. Mandariini- ja sidrunipuude varju peitunud maalilises Eesti Majas tervitas meid Eesti kõige teenekam aukonsul Jaak Treiman, kelle nimetas 1986. aastal ametisse legendaarne Ernst Jaakson. Huvilised võiksid lugeda Treimani hiljuti ilmunud raamatut „Võlulehviku tuules“, mis pakub ühtaegu valusa ja humoorika sissevaate Eestist ajaloo tõmbetuultes. Los Angelese Eesti Maja põnevast saamisloost saab lugeda siit: Los Angelese Eesti Maja tähistas 50. juubelit - Estonian World Review.
Los Angeles - Eesti Maja
Los Angelese Eesti Seltsiga, mida veab Renee Meriste, kohtusime pikniku vormis, kust ei puudunud ei ahjusoe must leib ega ka tõsised arutelud. Jututeemad olid seinast seina: Los Angeleses igatsetakse Eesti teatrit, noortele pakuks huvi kohtumised meie sporditähtedega, võiks teha koostööd eri linnade vahel ja tuua esinema näiteks eesti noori folkmuusikuid. Rääkisime eesti keele hoidmisest mitmekeelses peres ja tunti huvi välisministeeriumi võimaluste vastu rahastada eesti kultuuriüritusi välismaal. Saime kinnitada, et 2024. aasta algul kuulutame välja omaalgatusprojektide taotlusvooru, mis just selleks mõeldud ja kuhu kitsaste aegade kiuste oleme tänavu rahastust lisanud. Info vooru kohta ikka siitsamast Global Estoniani veebilehelt.
Los Angeles
Südantsoojendav oli, et kõigil, kellega kohtusime ja rääkisime – olgu siis eesti või inglise keeles – on Eesti tugevalt südames ja Eesti asja ajamisel säde silmis. Oluline on, et välismaal elavad eestlased tunneksid ühtekuuluvust Eestiga, olgu nad siis 1944. aastal siit põgenenute järeltulijad või uuemal ajal sinna asunud. Eestis on eestlased alati teretulnud. Tähtis on seegi, et meie siin Eestis teadvustaksime: ligi 200 000 eesti juurtega inimest elab välismaal ja see on suur jõud ning potentsiaal. Eesti on liiga väike, et piirata end geograafiliselt; Eesti on seal, kus on eestlasi, eesti kultuuri hindavaid või eesti keelt rääkivaid inimesi ning Eesti sõpru.
