Austraalia eestlased on loomas uut meediaplatvormi, millest saab digitaalne lõkkekoht, kus koguneda ja infot jagada
Möödunud aasta sügisel toimus Austraalia meedia tuleviku foorumi üritus, kus toredad inimesed said kokku, et luua strateegia Austraalia Eesti meediaplatvormi käivitamiseks. Global Estonian vestles sel teemal Johanna Riversiga, kes on sündinud Melbourne'is ja on üks antud projekti tiimiliikmeid ja osales samuti workshopis.
Eelmise aasta novembris viisite läbi Austraalia meedia tuleviku foorumi, mille eesmärk oli teha töötuba, kus luuakse strateegia ja tegevuskava Austraalia Eesti meediaplatvormi käivitamiseks. Kuidas üritus läks? Kas huvilisi oli palju?
Meie arvates oli töötuba väga edukas. See aitas meil selgitada, miks meie, Austraalia eestlased, soovime ühendust pidada, millist meediat ja infot me otsime ning kuidas sellele läheneme. Ideede ja arutelude hulk oli hariv. Näiteks mõned osalejad soovisid õppida eesti folkloori kohta, teised aga polnud sellest huvitatud ja eelistasid hoopis praktilist infot Austraalia tööturul navigeerimise kohta. Üldiselt oli konsensus selge: see sündmus oli väga vajalik ja selle jätkamine väärt tegu.
Enne töötuba oli meil üsna palju huvilisi. Osalemist taotlesid igas vanuses inimesed üle kogu maa, 20-aastastest kuni 70-aastasteni. Osalejate valimine oli ressursside piiratuse tõttu keeruline, kuid me püüdsime saada esinduslikku valimit meie kogukondadest. Kokku osales 17 inimest igast osariigist ja territooriumilt (välja arvatud Tasmaania), esindades laia valikut Austraalias sündinud eestlasi ja Austraalias sündinud eestlastest Austraalia kodanikke, elanikke ja seljakotirändureid.
Miks te tundsite vajadust luua Austraalia Eesti meediaplatvorm?
Töötuba tõi esile Austraalia eestlaste soovi ühtsuse järele, juurdepääsu ajakohastele uudistele ja sündmustele ning mugavale informatsioonile oluliste teemade kohta nagu passi taotlemine. Erinevad rühmad on selle eesmärgi nimel tööd teinud, kuid tagasiside näitab siiski, et inimeste reaktsioon praegu saadaolevatele lahendustele on pigem “meh”.
Austraalia hiiglaslik suurus ja hajutatud rahvastik on juba pikka aega olnud väljakutseks eestlaste riigiülese kontakti säilitamisel — mure, mis ulatub tagasi teise maailmasõja järgsete rändelaineteni. Ajalooliselt mängis trükiajakirjandus Meie Kodu (alustas 1949. aastal) kogukonna ühendamisel olulist rolli, kuid selle sulgemine 2019. aastal jättis märgatava tühimiku.
Internet ja sotsiaalmeedia on aidanud, kuid muutnud suhtlemist ka keerulisemaks. Kuigi Facebooki lehed, e-posti grupid ja veebisaidid on tekkinud mandri erinevates nurkades - mis on suurepärane märk pidevast kontaktist - on need samuti viinud killustatuseni ja raskusteni täpse ja ajakohase teabe kättesaadavuse osas, moodustades mõningad suhtlusringkonnad.
Lisaks on muutunud ka Austraalia eestlaste identiteet alates neist varastest massirännakutest. Eesti vabadusest saabunud seljakotiränduri vajadused ja huvid on oluliselt erinevad kolmanda põlvkonna Austraalia eestlase omadest.
Nende väljakutsete ja lootuste valguses kujunes töötoas välja konsensus uue meediaplatvormi loomiseks: "ühe-peatuse" (“one-stop-shop”) platvorm, mis suudaks tõhusalt ühendada meie hajutatud kogukondi. Platvorm on kavandatud pakkuma kergesti ligipääsetavaid uudiseid, sündmusi ja ressursse, samal ajal edendades ühtsust ja hoides meie kultuuripärandit elus. Olemuslikult on see digitaalne lõkkekoht, kus saame koguneda ja jagada oma lugusid.
Kuidas õnnestus strateegia ja tegevuskava koostamine Austraalia Eesti meediaplatvormi käivitamiseks?
Strateegia ja tegevuskava koostamine Austraalia Eesti meediaplatvormi käivitamiseks oli koostööle suunatud ja silmapaistvalt läbimõeldud protsess, mida juhtis kogenud Austraalia eestlasest strateeg Mark Narustrang. Alguses tundus see nagu väljakutsuv unistus, kuid lõpuks osutus see lõbusaks ja praktiliseks harjutuste seeriaks.
Tema juhendamisel toetas töötuba elavat arutelu, mis keskendus meie ühise eesmärgi määratlemisele, kasusaajate tuvastamisele ja potentsiaalse lahenduse kontuuride joonistamisele. Vaatamata mõnikord erinevatele arvamustele, suunas Mark meid läbi protsessi tõhusalt, kuni me kujundasime platvormi selge eesmärgi, elujõulise ärimudeli ja strateegilise lähenemise. Lõpuks suutsime oma ideed kokku võtta viieks põhiliseks strateegiliseks fookusvaldkonnaks 2024. aastaks: juhtimine, konsolideerimine, sisu, rahastamine ja kaasamine.
Kokkuvõttes oli selge ülevaate saamine meie projektist - mis see on ja saab olema - meie teekonnal uskumatult väärtuslik samm, pakkudes meile kindlat alust ja suunda, kui liigume edasi meediaplatvormi arendamisega.
Kui palju olete praeguseks leidnud vabatahtlikke, kes soovivad meediaplatvormi töös kaasa lüüa?
Kuni viimase ajani on Kristi Barrow — Austraalia eestlaste veebisaidi asutaja ja selle meediaprojekti algataja — olnud praktiliselt üksi, hallates ka uudiste veebisaiti viimased 22 aastat üksi, seadistades Google'i teavitused ja lootes, et kaastöötajad saadavad talle sisu.
Sellest ajast alates on väga väike hulk inimesi olnud projekti aktiivselt kaasatud: peamiselt Kristi ja mina, samuti on hindamatu toetus Mark Narustrangilt, Esmee Okamotolt ja Imbi Semmelweisilt.
Me lõpetasime just esimese värbamiskampaania vabatahtlike leidmiseks meie juhtkomitee jaoks. See on üks meie juhtimisstrateegia aspekt. Oleme rõõmsad, et saime 20 inimeselt avaldusi meiega liitumiseks! See tulemus on lootustandev.
Avaldused käes, töötame praegu meeskondade organiseerimise kallal. Kui oleme end sisse seadnud, saame keskenduda rohkemate inimeste värbamisele meie alakomiteedesse. Eriti tahame värvata rohkem meediaesindajaid, et anda aru nende ühiskonna või organisatsiooni tegevustest, ja teisi sisuloojaid. Me koostame ka plaani platvormi tehnilise arendamise jaoks, mis nõuab mõningat väljatöötamist kogenud arendajate poolt.
Lugejateni jõudmiseks hõikame välja, et kõigile, kes soovivad kaasa lüüa, julgustame teid meiega ühendust võtma. Olge te kogenud professionaal või kirglik uustulnuk, meie vabatahtlikul meeskonnal on teile koht.
Kas tegemist on enamasti eestlastega või on vabatahtlike hulgas ka teiste rahvuste esindajaid?
Meie vabatahtlikud on segu uutest eestlastest ja austraallastest, kellel on eesti päritolu — olgu selleks siis eesti vanemad või üksainus vanavanem. Meid ühendab meie "eestilikkus", kuid inspiratsiooniks on ka teistsugused päritolud ja kultuurid.
Mis saab olema Austraalia Eesti meediaplatvormi eesmärk? Kellele see platvorm mõeldud on?
Hetkel on platvormi määratletud eesmärk järgmine: "Pakkuda kogukonna teavet, mis on seotud Eestiga või huvitab neid, kes elavad Austraalias või on seotud Eestiga.” (“To provide community information relevant to individuals or organisations in Australia that are interested in, or connected to, Estonia”).
Tulevikus võime kaaluda selle missiooni laiendamist, et see sobituks mineviku algatuste nagu Meie Kodu eesmärkidega, mis keskendusid "Eesti hoidmisele väliseestlaste südames." Kuid praegu keskendume täielikult sellele konkreetsele eesmärgile.
Platvormi sihtrühma puhul oleks lihtsaim vastus "eestlased Austraalias". Ent nüansid on laiemad, sealhulgas algsed ümberasustatud isikud ja nende pered, mitme põlvkonna Austraalia eestlastest päritolu kodanikud, Eestist pärit isikud ja pered, kes on saanud Austraalia kodanikeks või elanikeks, ning uued või võimalikud saabujad Eestist mitte-püsivate viisadega, nagu näiteks seljakotirändurid. Lisaks on platvorm mõeldud organisatsioonidele, mis on seotud mõne eelnevalt mainitud rühmaga, nagu näiteks vanemate grupid, koorid ja isegi Global Estonian.
Lõppkokkuvõttes näeme platvormi mitte ainult sihtkohana, vaid ka vahendina, mis võimendab ja tugevdab meie kogukonda. See tähendab kohta, kus igaüks, kel on seos Eesti kultuuriga, sõltumata taustast või osaluse tasemest, saab osaleda, panustada ja olla osa meie kogukonnast nii Austraalias kui ka kaugemal.
Taotlesite töötoa läbiviimiseks toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali taotlusvoorust. Kui lihtne või keeruline oli toetuse taotlemise protsess?
Sellele küsimusele vastab Kristi Barrow:
Taotluse esitamine oli veidi keeruline, kuna see pidi olema kirjutatud eesti keeles. Leidsin siiski kõige lihtsama viisi selle saavutamiseks. Kirjutasin taotluse inglise keeles ja seejärel kasutasin Google Translate'i tõlget. Seejärel palusin ka oma emal tõlke üle vaadata ja ta tegi vajadusel mõningaid väikesed muudatused.
Selle konkreetse toetuse taotlemiseks said kandideerida ainult organisatsioonid. Seega oli mul vaja leida kohalik Eesti-Austraalia organisatsioon, kes aitaks taotluse esitamisel. Austraalia Eesti Seltside Liit (AESL) aitas mul taotlust esitada.
Fondi reageerimisaeg oli väga kiire ja saime üsna pea tagasisidet meie taotluse kohta. Arvan, et meie taotlus erines enamikust, kuna me ei loonud lihtsalt ajalehte ega veebisaiti, vaid meie eesmärk oli võtta aega Austraalia eesti kogukonna vajaduste tõeliseks mõistmiseks. Nüüd, kui oleme selle läbi teinud, oleme taotlenud ka teist toetust uue platvormi käivitamiseks.
Kui suur on eestlaste Austraalia kogukond?
Austraalias on ligikaudu 12 000 eneseidentifitseerinud eestlast, lähtudes viimastest rahvaloenduse andmetest. See on number, mis tundub kasvavat. Praktiline elu näeb veidi erinev välja.
AESL 2023. aasta brošüür tõstab esile seitse linnapõhist seltsi koos erinevate ühenduste, keeleklasside ja lastemängurühmadega. Neljal suurimal seltsil on igaühel veidi üle 100 liikme, samal ajal kui viiendal ja kuuendal on umbes 15 liiget ning seitsmes kuulutas välja oma sulgemise, vähemalt ametlikult. Kokku on need kogukonnad alla 1000 liikmega.
Viimastel aastatel on meie organiseeritud kogukondade kahanemine olnud aruteluteema. Selle trendi näitamiseks müüdi Lääne-Austraalias asuv Eesti maja maha varem, Melbournes asuvale Eesti majale otsitakse väiksemat paika mujal, ja mõned lõhed on tekkinud teiste kohalike seltside ja rühmade vahel.
Teisalt nägime sel aastal uut põlvkonda eestlasi Perthis, kes käivitasid EstWesti kultuurikeskuse, kus korraldatakse populaarseid üritusi ja kogutakse raha uue Eesti maja jaoks. Huvi Eesti Päevade 2024 vastu kasvab, ja see meediaprojekt on tõmmanud tähelepanu igas meie osariigis ja territooriumil. Ja paljud Eestist saabujad jätkavad oma kodu rajamist Austraalias, isegi kui vaid mõneks aastaks.
Seega, kui suur on eestlaste Austraalia kogukond? Meil on potentsiaali olla maailma viies suurim eestlaste diasporaa, kuid selle teoks saamine sõltub täielikult meie endi võimest ja soovist kokku tulla ning seda jätkata.
Millised on seni olnud peamised infokanalid, mida kohalikud eestlased info otsimiseks kasutavad?
Meie hiljuti läbi viidud küsitluse järgi kasutas enamik inimesi info otsimiseks peamiselt Facebooki — umbes 60 protsenti vastanutest. Sellele järgnes Eestlaste Austraalia veebisait (eesti.org.au) ja uudiskiri, mida eelistasid umbes 40 protsenti vastanutest, ning seejärel isiklik e-post.
Enamik külastusi (89 protsenti) Eestlaste Austraalia veebisaidile on tulnud otsingumootoritest, mida järgib umbes 6,5 protsenti Facebook. Nii et see on natuke segu googeldamisest, sotsiaalmeedias kerimisest ning e-posti aadresside jagamisest, kui kohtutakse õigete inimestega.
Loodame tulevikus läbi viia rohkem küsitlusi, eelkõige selleks, et tabada laiemat vastajate ringi, ning täiustada andmeanalüüsi, et paremini mõista.
Millal Austraalia Eesti meediaplatvorm teie nägemuse järgi valmis saab?
Otsustasime kasutada olemasolevat infrastruktuuri selle asemel, et jalgratast uuesti leiutada. Nimelt kasutame Estonians in Australia veebisaiti (eesti.org.au) oma baasina ja anname sellele hoogu.
See otsus sündis osaliselt tänu Marki kommentaarile töötoas, kus ta tuletas meile meelde eesti vanasõna: "Kus kolm eestlast, seal viis arvamust". Sama tundub kehtivat ka uute ühenduste, uute veebisaitide ja muu puhul.
Kavatseme avaldada ümberkujundatud veebisaidi esimese versiooni selle aasta lõpuks, asudes seda juba praegu vaikselt täiendama. Loodame, et 2024. aasta detsembriks on meie külastajad põnevil tehtud muutustest. See hõlmab uut väljanägemist, struktuuri ja sisulehekülgi – näiteks parandatud esitlust Eestlaste kogukondadest Austraalias ja teavet reisijatele.
See hõlmab ka nii esi- kui tagakülge, mis võimaldab lihtsat koostööd inimestega, ühendustega ja organisatsioonidega uudiste ja sündmuste avaldamiseks. Kuna oleme täielikult vabatahtlike projekt, on oluline muuta see võimalikult lihtsaks ja sujuvaks, et julgustada osalemist ja saada rohkem inimesi pardale.
Edukaks saavutamiseks ja kogukonna tagasiside põhjal kavatseme aasta lõpus üle vaadata oma strateegia ja tegevuskavad 2025. aastaks. Nagu Austraalia eesti kogukond ise, ootame, et meediaplatvorm areneb ja kohaneb aja jooksul. Kui vanake ilmub Ülemiste järvest (või Uluru mäestikust?), ütleme talle "see pole veel valmis".
Ootame väga selle projekti kogu potentsiaali realiseerimist ja tahame tänada meie pühendunud vabatahtlikke, kaasautorid ja Global Estonian toetuse eest.
Kuni 8. aprillini on võimalik esitada taotlus Eesti väliskogukonna väljaannete toetamiseks. Vaata rohkem infot siit!
