„Eestlus kultuuris – üle ilma“: EKSÜ tegevjuht Liina Miks jagab mõtteid tänavusest suvekoolist

Sel suvel tõi Eesti Kultuuriseltside Ühenduse (EKSÜ) suvekool Obinitsasse kokku 63 osalejat, esindades 35 Eesti seltsi ja organisatsiooni 9 riigist. Global Estonianil oli võimalus vestelda EKSÜ tegevjuhi Liina Miksiga suvekoolist, mille teemaks oli „Eestlus kultuuris – üle ilma.“

Kas saaksite meile anda ülevaate Eesti Kultuuriseltside Ühendusest (EKSÜ) ja teie rollist organisatsioonis? 

Olen EKSÜ tegevjuht alates 2018 aastast. Ühendust juhib juhatus. Antud hetkel 6-liikmeline. Ühendus ise on astutatud 1997 aasta emakeelpäeval. Ühendus loodi eesmärgiga edendada eesti seltsiliikumist, eesti kultuuri, vaimsust ja rahvuslikku kasvatust.  

Täna kuulub Ühendusse 55 erinevat eesti kultuuriseltsi üle maailma. Pooled meie liikmetest tegutsevad Eesti Vabariigis ja pooled väljaspoole Eesti Vabariigi piire. Meil on ka mitmeid koostööpartnereid, nt Seto Kuningriik, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus SA jt. 

EKSÜl on aktiivne koduleht, FB leht. Kajastame igapäevaselt seltside uudiseid, teateid. Hoiame silma peal seltsiteemalistel poleemikatel ning algatame ka ise seltsielu kajastavaid debatte. Igas kuus ilmub kuukiri.  

Mis tõi teid EKSÜ-sse tööle ja mis teid teie rollis motiveerib? Kas saaksite jagada mõnda hetke või kogemust, mis on teie töös olnud eriti tähenduslik? 

Kuna tegemist on kultuuriseltsidega ning seltsihingega inimestega, siis töö on väga vaheldusrikas. Rutiini ei teki kunagi. Motiveerivad soojad ja koostegutsemistahtega inimesed ning ka kultuurilised eripärad. Igas riigis on eesti kultuuri arendamisel oma aktsent.  

Tähenduslikke hetki on palju ja sageli. Arvestades globaliseeruvat maailma ning raudsete eesriiete tekkimist, hindan eriliselt võimalust olla siiski just eesti kultuuriseltside innustaja ning eesti kogukondade vaheliste sidemete hoidja ida ning lääne vahel.

EKSÜ pakub mitmesuguseid tegevusi ja programme. Kas saaksite täpsustada mõningaid olulisi tegevusi või algatusi, mida EKSÜ pakub? 

EKSÜ hindab väga kõrgelt liikmete endi panust. Just igapäevane teadete voog, sündmuste kajastamine, seltsiürituste võimestamine on see, mida EKSÜna peame väga tähtsaks ning liikmetele oluliseks. Kuulame oma liikmete soove ning saame sisendi oma liikmete käest. EKSÜna korraldame paar korda aastas temaatilisi seminare, oleme teinud videokoolitusi, kontserte. Eraldi tuleb välja tuua meie iga-aastane seltside suur kokkusaamine – suvekool. 

Iga-aastased suvekoolid on üks EKSÜ peamisi üritusi. Kellele need suvekoolid on mõeldud ja miks on need olulised? 

Suvekoolid on mõeldud seltsitegelastele. Meie sündmusel osalevad eestlased nii kodu-Eestist kui välisriikidest. Inimeste jaoks on ikka tähtis kohtuda näost näkku. Aasta jooksul oleme üksteisest piisavalt kaugel ning oma kõigi tegevustega hõivatud. Just suvekool pakub võimalust tulla korraga ühel ajal ühte punkti kokku ning omavahel lihtsalt koos olla. Alati on suvekoolides olnud tähtis roll ka mingit seltsielu puudutaval teema-arendusel.   Suvekoolis leiab uusi sõpru, saab innustust seltsielu jätkamiseks ning ehk ka mõne uue vaatenurga või idee. 

Kuidas ja millal sai suvekoolide traditsioon alguse ning kuidas on see sündmus aastate jooksul arenenud? 

Ma ei tea täpselt, millal suvekoolide traditsioon algas, aga see on ikka olnud. Juba aastakümneid. 

Kuidas ta arenenud on: toimunud on põlvkonna vahetus. Need, kes kunagi kogunesid, neid enam ei ole. On uued inimesed. Ma ei oska võrrelda, aga on jäänud mulje, et teemade ring on sarnane: seltsielu püsima jäämine, eesti kultuuri kestmine ja koostöö.  

Milliseid väljakutseid on EKSÜ suvekoolide korraldamisel kohanud ja millised on olnud teie suurimad õnnestumised? 

Suurim väljakutse u 70le mõeldud ürituse korraldamisel algavad sellest, et leida sobilik majutusasutus ja kogunemisplats. Neid võimalusi ei ole sugugi igal pool. Teemade ring pannakse kokku meeskonnatööna. Kahtlemata on omaette teema finantside leidmine, ajakava ning vahendite järje peal hoidmine. Suurimaks õnnestumiseks pean osalejate tagasisidet ja rõõmu ühiselt veedetud ajast. Kui osalejad soovivad uuesti tulla ka järgmistel kordadel, siis see on hea motivatsioon tegevusega jätkata.

Kuidas tasakaalustate logistilisi väljakutseid, et luua osalejatele tähendusrikas ja kaasahaarav kogemus? 
 
Logistikaga tuleb piisavalt varakult tegelema hakata ning mitte kõike enda peale võtta. 

Tänavune suvekool toimus Obinitsas. Miks just see asukoht valiti? Millised kaalutlused mängivad rolli asukoha valimisel? 

Oleme viimastel aastatel lähtunud võimalusest haakida suvekool mõnes Eestimaa paigas toimuva rahvakultuuri suursündmusega. See annab osalejatele võimaluse saada osa mitmest “kultuurisündmusest” korraga: EKSÜ suvekoolist ja veel millestki lokaalsest ning erilisest.  

Valitud sündmuse toimumiskoht määrab ka suvekooli toimumiskoha. Kas me selle printsiibiga jätkame, ei oska praegu vastata.

Tänavuse suvekooli teema oli „Eestlus kultuuris – üle ilma“. Millised olid selle teema peamised eesmärgid ja kuidas need kajastusid suvekooli kavas? 

Seminaride eesmärk oli vaadata välis-diasporaa kujunemist tsaariajast kuni tänapäeva välis-kogukondadeni. Seda tähendab eestlus üle ilma. Seminari II poolt vedas noor mulgi kultuuri aktivist (Robin Liiber), mis andis võimaluse vaadata eestlust kultuuris seespoolt. 

Mis oli Robin Liiberi seminari „Kuidas hoida enda identiteeti“ peamine järeldus? 

Esi tuleb tetta. Asi tuleb uhkes tetta, siis peavad sellest lugu ka teised. 

Kuidas te tunnete, kuidas tänavune suvekool õnnestus? Kas sündmusest saadi uusi teadmisi või olulisi õppetunde? 

Suvekool õnnestus. Avastasin palju just seto kultuuriga seonduvat. Mida keegi õppis, peab küsima osalejate käest.

Kas saaksite jagada mõningaid tipphetki või eriti meeldejäävaid momente? 

Ma arvan, et need on igal osalejal väga individuaalsed. Minu jaoks on kõige väärtuslikum osa kohtuda sõpradega, aga kindlasti ka saada midagi uut teada paigast või kohalikust sündmusest, kus suvekool parajasti toimub. Mina ei olnud varem Seto Kuningriigi päeva osalenud. 

Kuidas te näete suvekooli tulevikku? Kas on uusi strateegiaid või algatusi, mille elluviimist te lähiaastatel põnevusega ootate? 
 
Järgmine aasta annab tooni ESTO. EKSÜ suvekooli kontekstis saab see olema midagi täiesti uut, millisena me teda veel kunagi korraldanud ei ole. 

Milliseid viise näete, kuidas üksikisikud ja kogukonnad saavad toetada EKSÜ tegevust ning panustada eesti kultuuri säilitamisse ja edendamisse üldiselt, isegi kui nad elavad Eestist kaugel? 

Kõik algab kodust. Kui vanemad soovivad, et nende peres laps räägiks eesti keeles, siis teevad nad selleks jõupingutusi. Kui vanemad soovivad anda edasi eesti pärandit, siis saavad nad seda teha ka oma välismaa kodus: olgu selleks siis eesti toit, mingite pühade tähistamine vms. 

Eksü tegevuse toetamiseks: kutsun välis-eesti kogukondi EKSÜga liituma. Saate osa nii meie sisendi andmisse kui ka väljundisse. Ja loomulikult saab EKSÜle teha ka annetusi. Saatke meile oma lugusid, jagage teistega oma kogukonna igapäeva rõõme ja muresid. Saatke kuulutusi. Avaldame neid jõudumööda ja kui oskame, siis anname nõu või teame kedagi, kes teab kedagi, kes teab, kuidas. Kuna meie uudiste voog on pidevalt värske, hoidke end EKSÜ uudiste kanalitel ja te saate olla ühenduses teiste seltside ja nende tegemistega. 

Kas teil on veel midagi, mida sooviksite meie lugejatele öelda või edasi anda? 

Seltsitegevus on vabatahtlik. Aga seda koos tehes, on see lihtsam ja võibolla ka mõnes kohas säästlikum ning tõhusam. Koos saab uusi ideid ja leiab inimesi. 

Koos on parem ning huvitavam.