Välisministri tervitus Eesti väliskogukondadele EV 107 aastapäeva puhul
Tere teile kõigile, head eestlased ja Eesti sõbrad, kes te olete täna siin ja sealpool maakera kokku tulnud, et tähistada Eesti riigi 107. sünnipäeva!
Tervitan teid Tallinnast, Toompealt, värskelt renoveeritud Eesti esindushoonest. Selle ehitas endale linnamajaks 300 aastat tagasi Üxküllide suguvõsa, pärast mida kuulus hoone mõnda aega Eestimaa rüütelkonnale. Siin on asunud ka Rahvusraamatukogu ja Kunstiakadeemia.
Aga mulle kui välisministrile on aga oluline see, et just selles hoones asus aastatel 1921–1940 –peaaegu 20 aastat – Eesti Välisministeerium. Ja võibolla asuks see ka tänapäeval siin, kui Eesti poleks vahepeal oma vabadust ligi pooleks sajandiks kaotanud. Ja kui me poleks kaotanud ka oma välisministreid ja diplomaate, kellest paljud jätsid oma elu Venemaa vangilaagrites.
Soovin teile pidupäeva puhul läbi kaamerasilma Eesti esindushoonet natukenegi näidata, sest selle hoone ruumid räägivad läbi sisekujunduse ka Eesti lugu. Ja millal siis veel rääkida Eesti lugu, kui mitte sünnipäeva tähistades.
Austatud kuulajad!
Riigipidamise juurde kuulub suhtlemine partneritega riigiesinduslikul tasandil. Nüüd on Tallinnas selleks lõpuks väärikas koht olemas.
Praegu olen ma ruumis, mis oli kunagi välisministri kabinet. Siin on omal ajal töötanud välisministrid nagu Ants Piip, Otto Strandman, Jaan Tõnisson, August Rei, Karl Selter jt. Kõrval kabinetis on oivaliselt taastatud 1935. aastast pärinev mööbel, mis kuulus Eesti saadikule Berliinis. Kohe siin asub Estonica raamatukogutuba ja kolme lõvi saal, endine Välisministeeriumi konverentsisaal, tänane Eesti Vabariigi valitsuse pressisaal. Siit mitte kaugel on omariikluse saal, kuhu on välja pandud kõik neli Eesti põhiseadust. Ajast, mil hoone oli Eestimaa rüütelkonna käsutuses, saab aimu Maapäeva saalis, kus on pildikeeles, 280 aadlivapi kujul, väljas terve Eesti ajalooline taust.
Ma olen veendunud, et kõik siin kunagi töötanud välisministrid oleksid uhked, nähes, et pikka aega tühjana seisnud ajalooline hoone on oma ilus nüüd jälle Eesti riigi kasutada. Tundkem Eesti esindushoone üle uhkust!
Head pidulised!
Loomulikult tähistatakse vabariigi aastapäeva 45-s Eesti välisesinduses ja seda teevad ka 200 aukonsulit 96 riigis – see kõik moodustab Eesti välisesinduste võrgustiku, mis on teile välismaal elades toeks.
Veebilehelt Globalestonian.com saab aga ülevaate sellest, kuidas tähistavad Eesti sünnipäeva eestlased üle maailma. Eriti suur rõõm on näha, et vabariigi aastapäeva pidusid toimub pea kõikjal: Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Austrias, Hispaanias, Madalmaades, Iirimaal, Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Šveitsis ja väga paljudes nendes kohtades, mida me isegi ei tea.
Tahan tänada teid kõiki, kes te elate kaugel ja hoiate seal elus eesti keelt ja kultuuri. Ilmselt ei mõtle te iga päev sellele, et eesti meele ja keele hoidmine toidab lisaks teie enda hingele ka eestlust laiemalt ning kaudselt ka Eesti julgeolekut. Ometi on see nii.
Eestit toetab see, kui räägite meie riigist oma sõpradele ja kolleegidele: olgu see siis Arvo Pärdi kaunis muusika, 0 bürokraatiaga digiriik, Eesti puhas loodus või meie haridussüsteem, mis on PISA hinnangute põhjal üks parimaid maailmas. Aga ka see, kui tegutsete õpetajana eesti täienduskoolis, mudilasringis või püüate oma lapsega kodus rääkida eesti keelt; kui osalete kooris, rahvatantsuringis või veate vabatahtlikuna mõnda eesti organisatsiooni või ettevõtmist.
Mida rohkem Eestit teatakse, mida suurem hulk inimesi räägib eesti keelt ning viljeleb eesti kultuuri, seda kindlam on Eesti-sugusel väikeriigil praeguses heitlikuvõitu maailmas võimalik eksisteerida.
Seda eriti ajal, kus reeglitel põhinev maailmakord on suureneva surve all ja Venemaa peab Euroopas täiemahulist sõda Ukraina vastu. Ukrainas on kaalul reeglitel põhinev maailmakord ja seeläbi meie kõigi vabadus. Selle vabaduse hoidmine eeldab õiglast rahu Ukrainas, agressiivse Venemaa pikaajalist ohjeldamist, liitlassuhete tugevdamist ning enesekindlamat Euroopat.
Just nimelt enesekindlamat Euroopat. Seepärast, et meie kätes on see, et ilma Ukrainata ei lepitaks kokku mitte midagi Ukraina kohta. Ja ka see, et Euroopa kohta ei lepitaks midagi kokku ilma meieta. Nii nagu seda kahjuks tehti 1939. aastal. Eesti rahvas seda lugu mäletab väga valusalt. Meie ülesanne on jätkata Euroopana Ukraina toetamist, kui Ukraina soovib sõda jätkata oma vabaduse eest. Ja mitte peale suruda ebaõiglaseid tingimusi lihtsalt selleks, et Putin saaks oma agressiooni jätkata. Võibolla mitte ainult Ukrainas, vaid ka kuskil mujal.
Head sõbrad!
Sel ajal kui me peame oma riigi sünnipäeva, toimub maailmas väga palju keerulist. Ja ma võin teile kinnitada välisministrina, et Eesti on nende laudade taga, kus arutatakse meie tulevikku ja Euroopa tulevikku. Ja me võime olla uhked kõigi eestlaste ja eestimaalaste üle, selle panuse üle, mida me oleme andnud Ukraina toetuseks, aga ka nende initsiatiivide eest, mida me maailmas eest veame.
Eesti väliskogukonnad on seni empaatiliselt Ukrainale pakkunud nii rahalist kui ka moraalset tuge. Selle eest suur tunnustus ja tänu teile kõigile! Ukrainat ei tohi unustada.
Head sõbrad!
Hando Runnel on öelnud „Kiri algab kirikust, rahvas raamatust“. See luulerida meenutab meile käesoleval eesti raamatu aastal, et eesti kirjakeel on 500 aastat vana ja see pole mitte väike asi. Mitmetel Euroopa riikidel pole midagi nii võimsat kõrvale pakkuda. Sel aastal ma kutsun teid üles lugema eestikeelset kirjandust ja rääkima 500-aastase kirjakeele lugu kõikjal, kus vähegi võimalik. Kui me seda ise ei tee, siis kes seda ikka meie asemel teeb?
Sel suvel toimub Tallinnas laulu- ja tantsupidu. Stockholmis, Tallinnas ja Narvas viiakse läbi ESTO. Ma loodan, et paljud teist leiavad sel suvel tee Eestisse, et seda kõike ise kogeda ja oma silmaga näha. Samas külastada ka oma vanavanemaid, sugulasi või sõpru. Käia rabas, metsas ja mere ääres ja mere peal.
Vahel kipub negatiivne uudisvoog häid asju varjutama, kuid arvud räägivad selget keelt: Eestit külastavate välisturistide arv kasvas 2024. aasta lõpus eelmise aastaga võrreldes 15 % võrra. Võib arvata, et tänavu kasvab see veelgi, igatahes varem on turistide arv just laulupeoaastatel suurenenud. See tähendab, et Eestit teatakse ja tuntakse üha enam just nende unikaalsete asjade järgi, mida siin näha, kuulda ja kogeda saab. Ja tähendab ka seda, et Eestit peetakse turvaliseks sihtkohaks meie naabrusest hoolimata. Hea on tunda, et maailm usub Eestisse üha enam: tehkem seda ka ise ja rõõmustagem oma väikese riigi sünnipäeva üle!
Soovin teile rõõmsat Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva! Loodetavasti on teie kõigi peolaual täna eesti lõhnu või maitseid. Ja kui ka ei ole, siis kindlasti on Eesti täna teie mõtetes palju suurem ja palju võimsam kui kunagi varem.
Ja ma võin teile kinnitada kõige lõpuks välisministrina, et kui me 90ndate aastate alguses otsustasime, et me ei jää enam mitte kunagi üksi, siis täna see nii on. Me ei ole üksi. Me oleme koos oma liitlastega valmis kaitsma neid väärtusi, mille eest me seisame. Olgu see siis NATO liikmena või Euroopa Liidu liikmena.
Ilusat eesti sünnipäeva!
Margus Tsahkna
Eesti välisminister
