Ameerika mõistis 85 aastat tagasi hukka Balti riikide okupeerimise
Kolmapäeval möödus 85 aastat Wellesi deklaratsiooni avaldamisest – seisukohavõtust, millega USA mõistis hukka Balti riikide okupeerimise Nõukogude Liidu poolt. Tegemist oli märgilise sammuga, mis mängis olulist rolli Balti riikide ja USA suhetes.
23. juulil 1940. aastal tegi USA toonane välisministri kohusetäitja Sumner Welles avalduse, milles kuulutas Balti riikide okupeeriminse Nõukogude Liidu poolt ebaseaduslikuks.
"Sumner Welles riskis selle avaldusega mõnes mõttes oma karjääriga, sest nii välisministeeriumis kui ka mujal oli palju inimesi, kes polnud selle deklaratsiooni üle väga rõõmsad. Eriti seetõttu, et kui 1941. aastal sõja käik muutus ja Nõukogude Liidust sai liitlassuhetes suurem tegija," lausus estofiil Mel Huang.
Kolmapäeval, 85 aastat hiljem, asetasid Eesti, Läti ja Leedu diplomaadid tema hauale pärja, mälestamaks selle olulise seisukoha tähtsust.
"Wellesi deklaratsioon oli aluseks, miks sai Eesti riik n-ö jätkata oma diplomaatilist tegevust siin ja miks väliseestlased said ka jätkata täie jõuga oma riigi taastamise eest võitlust," sõnas Eesti suursaadik USA-s Kristjan Prikk.
"See oli tähtis, kuigi see oli selline väikene leek. See andis meile lootust, et siis kunagi, kasvõi kauges tulevikus saavad Eesti, Läti ja Leedu jälle vabaks," ütles Balti-Ameerika rahvuskomitee tegevjuht Karl Altau.
Vaid mõne lõigu pikkune tekst pani aluse aastakümneid kestnud USA välispoliitikale. Selle põhimõtted on kõnekad ja asjakohased ka täna.
"Me nägime siis ja näeme ka täna iseseisvate Eesti, Läti ja Leedu tugevust ning ainulaadsust. Täna saame vaadata ja mõtiskleda tõsiasja üle, et te olete NATO liitlased. President Trump väljendas oma pühendumust hiljuti Haagis toimunud NATO tippkohtumisel ning me seisame koos ja töötame selle nimel, et tagada meile kaitse, mida vajame oma suveräänsuse kindlustamiseks," sõnas USA aseabivälisminister Sharon Hudson-Dean.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul aitas Wellesi deklaratsioon viis aastakümmet väldanud okupatsiooni ajal hoida alal lootust, aitas kaasa Eesti riikliku järjepidevuse kinnitamisele ja tõestas, et kuigi Nõukogude Liit püüdis Balti riikide okupatsiooni ja annektsiooni õigustada, nägi vaba maailm sellest läbi.
Wellesi deklaratsioonist tasub välisminister Tsahkna sõnul tõmmata paralleele ka tänapäeva.
"Täpselt nii, nagu 1940. aastal mõisteti Ameerika Ühendriikide poolt Wellesi deklaratsiooniga hukka Balti riikide illegaalne okupeerimine ja liitmine Nõukogude Liiduga, nii kinnitab Eesti täna vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ütles Tsahkna.
"Eesti ei tunnusta kunagi piiride muutmist relva jõul ja seisab selle eest, et Ukrainal oleks võimalik taastada kontroll oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiri üle – kogu 603 628 ruutkilomeetri ulatuses," lisas välisminister.
