Väliseesti koolid alustasid uut õppeaastat – rõõmu, traditsioonide ja lauludega
Väliseesti koolid on palju enamat kui õppeasutused – need on kogukonnakeskused, kus kohtuvad erinevad põlvkonnad, keeled ja kultuurid. Merika Barborak võtab kokku kooliaasta alguse.
Koolide kaudu hoitakse elus eesti keelt ja traditsioone ning kujundatakse ühist kuuluvustunnet kodumaast kaugel olles. Nädalavahetustel saavad lapsed, vanemad ja õpetajad kokku, et õppida, meisterdada, laulda ja mängida. See ei ole ainult õppimine, vaid ühine kogemus eestlaseks olemisest. Kooliaasta algus on neis kogukondades alati eriline – justkui väike pidupäev, mis annab uut energiat terveks õppeaastaks.
Kui Eestis alustavad kõik lapsed oma kooliteed 1. septembril, siis üle maailma kujundavad ajakava ja traditsioone kohalikud olud. Mõnes riigis algab kool juba augustis, mõnes septembri keskel; lõunapoolkeral, näiteks Austraalias, ei tähenda sügise saabumine sugugi kooliaasta algust. Sellegipoolest on väliseesti koolides südamelähedane tava alustada uut õppeaastat just tarkusekuul.
Stavangeri Eesti Koolis algas kooliaasta 7. septembril teemaga „Suvevaheaeg“. Lapsed meenutasid oma puhkusehetki Eestis, jutustasid jäätisesöömistest, liivalosside ehitamisest ja linnaseiklustest. Suvistele sünnipäevalastele lauldi, esimesse klassi astunud said pidulikult aabitsad ning Üleilmakooli raamatuvõistlusel osalenud lapsed pälvisid auhindu. Koos meisterdati ka vanaemadele-vanaisadele suvesoojusega kaarte, mis pandi posti, et need jõuaks õigeks ajaks – vanavanemate päevaks – Eestisse.
Mitmes koolis tervitasid õpilasi ka Eesti riigi esindajad. Washingtoni Eesti Kooli 14. tegevusaasta avas Eesti suursaadik Washingtonis. Hollandi Eesti Kooli õpilasi ja õpetajaid tervitas samuti Eesti suursaadik Madalmaades, kes andis lastele üle aabitsad.
Laekeni Euroopa Koolis peeti kooliaasta algust tagasihoidlikult, kuid südamlikult – klassijuhatajatunnis söödi ühiselt kooki ja lapsed kinkisid õpetajatele lilli, mis liigutab alati ka kohalikke kolleege.
Kölni Eesti Koolis alustati 13. kooliaastat piduliku aktuse, eesti hümni ja kooli logoga kottide kinkimisega uutele õpilastele. Esimese koolipäeva traditsiooniks on saanud ühislaul „Oh, kooliaeg!“. Sel korral avati ka näitus Eesti aabitsa ajaloost.
Mõnikord ei alga kooliaasta sugugi klassiruumis. Riia Eesti Kool pidi remondi tõttu esimese nädala veetma õues – see pakkus lastele palju suhtlemisrõõmu ning aitas uutel õpilastel kooliperega kiiresti sulanduda. Göteborgis koguneti taas Trädgårdsföreningeni parki piknikule, kus rõõmu tõid seebimullid, loodusbingo ja täringumäng. New Yorgi Eesti Kool alustab traditsiooniliselt kooliaastat laagriga, kus tundide vahel saab käia basseinis, saunas ja valmistada lõkkel vahukomme.
Ka täiskasvanute keelekursused on pärast suvepuhkust taas hoo sisse saanud. Näiteks Kanadas Alberta eestlaste kogukonnas korraldatakse kursuseid neile, kelle esivanemad lahkusid Eestist juba 19. sajandil. Püsiv huvi eesti keele vastu põlvkondade vältel on innustav eeskuju ka noorematele õppijatele.
Väliseesti koolide kooliaasta algus tähendab eelkõige taas kokku tulemist. Lapsed, pered ja õpetajad jagavad suvemälestusi, võtavad vastu uusi õpilasi ja valmistuvad ühiselt uueks õppeaastaks. Igal koolil on oma nägu ja kombed, kuid kõiki ühendab ühine eesmärk – hoida eesti keel ja kultuur elavana ka väljaspool Eestit.
Eesti riik toetab seda pühenduvust igal aastal. Haridus- ja Teadusministeerium kingib Eesti Keele Instituudi vahendusel kõigile esimese klassi õpilastele aabitsa – sümboolse märgi koolitee algusest. Lisaks varustab Eesti Keele Instituut koole õppematerjali ja digiõppevara litsentsidega. Samuti alustatakse septembris taas igakuiste veebikoolitustega väliseesti õpetajatele.
Toredat ja teadmisterohket kooliaastat kõigile õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele!
Merika Barborak
Eesti Keele Instituut - väliseesti koolivõrgustiku koordinaator
