Mälestusinstallatsioon meenutab 81 aasta möödumist suurpõgenemisest
Nädalavahetusel Tallinnas Tammsaare pargis avatud mälestusinstallatsioon "Pisarate Paat" meenutab 81 aasta möödumist 1944. aasta suurpõgenemisest
1944. aasta sügisel lahkus Eestist ligikaudu 80 000 inimest, põgenedes taas läheneva Nõukogude okupatsiooni eest. Umbes 32 000 põgenikku jõudis Rootsi, 7000 Soome kaudu ning ligi 40 000 Saksamaale.
Suurpõgenemine kujunes üheks olulisemaks murdepunktiks Eesti 20. sajandi ajaloos, selle tagajärjed ulatusid üle riigipiiride ja põlvkondade.
Lahkumine toimus nii suurte laevade kui ka väikeste kaluripaatidega, sageli riskides elu ja tervisega. Paljud ei jõudnud sihtkohta, osa repatrieeriti sunniviisiliselt tagasi. Sõjapõgenike diasporaa kujundas oluliselt eesti kogukondade kujunemist võõrsil.
"Pisarate Paat on installatsioon, mis käsitleb 1944. aasta suurpõgenemist kui kollektiivset kogemust. See ei olnud üksnes eliidi, vaid kogu rahva lugu – talupidajate, kalurite, lihttööliste ja haritlaste ühine katse pääseda. Projekt asetab need lood laiemasse ajaloomälu ja inimõiguste diskursusesse," kirjeldas Inimõiguste Instituudi tegevjuht Aet Kukk.
Kujundus kasutab sümboleid, mis on omased paguluse kogemuse uurimisele: kodu kaotus, identiteedi säilitamise vajadus ning kollektiivne mälu.
Installatsiooni täiendab veebileht, mis pakub ligipääsu ajaloolistele materjalidele, mälestustele ning viiteid Eesti Mälu Instituudi loodud andmebaasile, kuhu on koondatud juba ligikaudu 65 000 sõjapõgeniku andmed. Digitaalse ressursi abil saab analüüsida põgenike teekondi, sihtriike ja edasisi elulugusid.
Installatsioon asetub laiemasse mälestusvõrgustikku, kuhu kuuluvad ka paadipõgenikele pühendatud mälestusmärgid Puises, Pärnus ja Tallinna vanalinnas. Need märgid rõhutavad, et suurpõgenemine on rahvuslikult ja rahvusvaheliselt oluline mälusündmus, mis vajab järjepidevat käsitlemist haridus-, kultuuri- ja inimõiguste kontekstis.
Mälestusinstallatsioon on avatud 20. ja 21. septembril Tallinnas Tammsaare pargis.
