KESKUS: Eesti kultuuri maamärk Toronto südames

Toronto, Kanada – Põhja-Ameerika suuruselt neljanda linna südames on kerkimas Rahvusvaheline Eesti Keskus ehk KESKUS. See pole pelgalt hoone, vaid kehastab julget visiooni, mille eesmärk on tagada eesti kultuurile väljaspool kodumaad kestlik tulevik. Portaali Global Estonian ajakirjanik Johanna Rivers vestles keskuse projektijuhi Ellen Valteriga, et kuulda hoone sünnilugu.

KESKUS avatakse 2026. aasta augustis ning sellest saab enam kui 75 aasta järel esimene spetsiaalselt väliseestlastele rajatud eesti maja. „See on üldse neljas või viies omataoline,“ selgitas Ellen. „Enamik eesti maju on ehitatud ümber endistest koolimajadest, teatritest või muudest kogukonnahoonetest. KESKUS on aga spetsiaalselt loodud kogunemiskoht 21. sajandiks – eestlastele kõikjal maailmas ning eesti kultuuri ja innovatsiooni tutvustamiseks laiemale maailmale.“

Hoone ehitatakse nullist, et teenida mobiilset ja tänapäevast diasporaad. 56 miljonit Kanada dollarit maksev projekt peegeldab eestluse enda muutumist ajas.

Tänapäeva eestlus liigub. Reisib. Ühendub digitaalselt. Areneb. Ja KESKUS on loodud just seda vaimu kajastama, selgitas Ellen. „Oleme nüüd mobiilne kogukond – inimesed liiguvad töö, pere või õpingute pärast.“ Tema sõnul on keskus eriti Põhja-Ameerikas hädavajalik „raskuskese“ eestlastele – keskne koht, kuhu tulla, mille kaudu ühenduda ja kust identiteeti ammutada, „oled sa siin siis vaid nädala või terve elu“.

Oluline on, et algatus toimib ühendava jõuna. Ellen selgitas keskuse ainulaadset rolli: koos diasporaa enesealgatusprojektidega on see välisministeeriumi riiklike tegevuste kõrval „mündi teine külg“. Koos toetavad nad üksteist kogu eestluse edendamises.

Arhitektuur, mis jutustab Eesti lugu

Hoone ise jutustab lugu. KESKUSe veebilehel oleval visuaalil on näha tänavapoolset vaadet ja hoone sisehoov on kujundatud Eesti kontuuride kujuliseks. „Siin ei tutvustata ainult eesti kultuuri, vaid Eestit tutvustatakse kõigile, kes hoonega kokku puutuvad,“ jagas Ellen. Sisehoovi ääristavad galeriid, mis on kui „diasporaa käed, mis hoiavad väikest Eestit kaisus“. Seda ääristavad kokku 100 meetri ulatuses kuue ja poole meetri kõrgused klaaspaneelid, mis peegeldab Eesti avatust: „Ei mingeid tõkkeid, ei mingit raudset eesriiet“.

Visiooni taga on arhitekt Alar Kongrats – Kanada eestlane, kes on võitnud neli Kanada kõrgeimat arhitektuuriauhinda, Governor General’s Award for Architecture. „Meil oleks suur rõõm, kui ta võidaks KESKUSega viienda,“ märkis Ellen. „Alar on väga tagasihoidlik staararhitekt. Tema tööd tuntakse kogu riigis.“

KESKUS asub Toronto kultuurikoridori ääres ning ühendab põhjas asuva Madison Avenue ajaloolise võlu – üks vähestest ajaloolistest piirkondadest terves linnas – ning lõunas paikneva Tartu College’i brutalistliku arhitektuuristiili. Tartu College on mittetulunduslik 18-korruseline üliõpilaselamu, mis kuulub eesti üliõpilaskorporatsioonidele. KESKUSe fassaadil lähevad ajaloolise piirkonna soojad materjalid sujuvalt üle 1970ndate betoonikarva paletiks, luues sujuva jalakäijakogemuse, mis seob Toronto arhitektuurikihid ühtseks tervikuks.

Ellen nimetab projekti uhkusega „Põhja-Ameerika eestlaste kingituseks linnale“ – nii tänab edukas immigrantide kogukond linna, mis aitas neil heale järjele jõuda, ja lisab samas selle kultuurimaastikule silmapaistva uue maamärgi.

Heategevus, visadus ja kaksteist sõrmust

Sellise mastaabiga projekti rajamine on põrkunud välistele takistustele, nagu pandeemia ning sellest tingitud hinnatõusud ja viivitused. „Tulemus on see, et ehitame lennukit samal ajal, kui see stardirajale veereb,“ märgib Ellen. 

56 miljoni dollari suurusest eelarvest on KESKUSel veel 7% puudu. Ta tänab südamest Eesti ja Kanada valitsusi, kes kumbki eraldasid 2 miljonit. Suurim rahaline komponent on aga kapitalikampaania – annetused üksikisikutelt kogu maailmast – mis ulatuvad nüüd üle 22 miljoni dollari.

„Eestlastel pole tugevat heategevuse traditsiooni,“ märgib Ellen, nimetades rahakogumist „kõige huvitavamaks osaks“. Tagasiandmise kultuuri arendamisel rõhutab ta toetuse tähtsust algatustele, mis „määravad meie olemuse“.

„Nii paljude inimeste olulisimaid kogemusi ja eluaegseid sõprusi on kujundanud eestlus. Toetamine ja tagasiandmine, et järgmised põlvkonnad saaksid sama rikastava kogukonnakogemuse... see on olnud lisafookus.“

Ellen on projektiga tegelenud üle kümne aasta, pannes sinna nii aega kui annetusi. Ta õppis aastail 1989–1990 Eestis ehtekunsti ning valmistab sõrmusesõrme jaoks uue sõrmuse iga aasta kohta, mille ta on projektile pühendanud. „Ma olen nagu nunn, kes on abielus KESKUSe ideega,“ naerab ta. Pidulikul avamisel kannab ta kahtteist sõrmust, mis tähistavad kahtteist aastat vankumatut pühendumust.

Vundamendist siluetini

Pärast aastaid planeerimist, rahakogumist ja silmale nähtamatut maa-alust ehitust, kerkib KESKUS nüüd nähtavale.

Algfaasis oli vaja keerukat inseneritööd, sealhulgas silla ehitamist üle kahe kasutuses oleva metrootunneli. Pikka aega tähendas see, et „vertikaalset struktuuri polnud“, nagu Ellen ütleb, ja edusammud tundusid nähtamatud.

„Maa-alused tööd olid ulatuslikud... nüüd, kui vertikaalset struktuuri päriselt näeb, hakkab inimestel vist tekkima tunne, et see tõesti saabki teoks,“ jagab Ellen. „Eriti eriline oli teha esimesed sammud katuseterrassil ja avastada, et sealt avaneb täiuslik vaade CN Towerile, mis on kahe kõrgema hoone vahel – tüüpiline Toronto vaade!“

Järgmine suur verstapost on hoone veekindluse saavutamine aasta lõpuks. See hõlmab keerukat ülesannet paigaldada 48 hiiglaslikku klaaspaneeli, mis moodustavad hoone 2. ja 3. korrusel Eesti piirjoone; raskemad neist kaaluvad kaks tonni. Paneelid on ilma keskpiitadeta, mis tavaliselt klaaspindu eraldavad – see arhitektuurne uuendus toob esile Eesti läbipaistva kaardi.

Juba enne selle etapi lõppu on KESKUS tähelepanu pälvinud. Projekt on võitnud auhinna Canadian Architect’s Award of Merit, Eestist ja Soomest saabuvad ekskursioonigrupid ning Toronto populaarne linnablogi BlogTO, millel on üle 19 miljoni lugeja kuus, on projekti korduvalt kajastanud. Elleni sõnul näitab see tähelepanu, kuidas keskus „teeb Eesti maailmas suuremaks“ – avamiseelne pehme jõu kampaania.

Ametlik lindilõikamine on kavas sümboolsel kuupäeval – 20. augustil 2026 ehk Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeval. Kuupäev on teadlikult valitud, et „tõmmata tähelepanu aastakümnetepikkusele tööle, mida diasporaa eestlased selle ajaloolise sündmusese nimel on teinud“.

Huvi avamisel esinemise ja tähistamise vastu on juba levinud üle maailma. Elleni postkast on „iga päev täis gruppe, kes soovivad esinema tulla ja seda monumentaalset saavutust tähistada,“ – koguni nii kaugetest kohtadest nagu Austraalia.

Mõtisklused ülemaailmse kogukonna üle

#Igaviieseestlaneelabvälismaal on KESKUSE haaksõna. Iga viies eestlane elab välismaal – tõsiasi, mille üle KESKUS mitte ei kaeble, vaid rõõmustab. 

Ellen pooldab enda sõnul „intellektuaalselt ausat“ lähenemist sellele faktile: 

„Me võime kas õlle sisse nutta, et iga viies eestlane elab väljaspool kodumaad… või me võime seda teadvustada ja hea eesmärgi ette rakendada. Diasporaa toetab Eestit ning Eesti toetab seda ülemaailmset võrgustikku. Kui me hoiame mõlemad tahud elujõulise ja tervena, parandab see iga eestlase elukvaliteeti.“

See ausus on ülioluline, kui pidada silmas 200 000 välismaal elavat eestlast, kellest paljud on sündinud väljaspool Eestit. Sellised projektid nagu KESKUS on hädavajalikud „kokkukuulumise“ ehitamiseks: püsiv soov jääda seotuks eesti kultuuri ja kogukonnaga, rõhutab Ellen.

Keskus on mõeldud selleks, et paeluda järgmisi põlvkondi – ükskõik, kus nad ka sündinud on või kui lähedane on neile nende pärand. KESKUS pakub tänapäevast, linnalikku kokkupuutepunkti kõigile, kes mõtlevad: „Kuidas mina Eestisse sobin? Ma ju sündisin siin…“ Ellen selgitab: „Selline ambitsioonikas projekt võib panna sind mõtlema: „Hm, ma olen eestlane. See on päris lahe hoone. Ma kujutan ennast seal ette.“.“

See on visioon, kus identiteet on kogetud ja arenev, mitte päritud ja staatiline. Säilitamiseks on vaja progressi, väidab Ellen. „Mida rohkem sa soovid, et asjad jääksid samasuguseks, seda rohkem peavad asjad muutuma.“ Eesti identiteedi tähtsuse säilitamine tähendab, et sellele tuleb anda uusi vorme – ruume, tehnoloogiat ja ideid, mis haakuvad sellega, kuidas eestlased tänapäeval igal pool elavad. 

„Kui eestlane olemine on oluline,“ mõtiskleb Ellen, „siis tekib vastuseis katsetele seda identiteeti alistada… Midagi uut ja kõnetavat luues kindlustatakse kõike seda olulist, mida eestlusel meie elule pakkuda on.“

KESKUS on Toronto südames midagi enamat kui lihtsalt maamärk. See on sitkuse, loovuse ja enesekindluse sümbol – see kuulutab, et see väike rahvas on endiselt „jõud, millega tuleb kogu maailmas arvestada“. Eestlastele kogu maailmas tuletab see meelde ühenduse hoidmist ja kutsub seda tegema. 

Ellen soovitab kõigil eesti juurtega inimestel tellida igakuine uudiskiri, et jälgida, kuidas avamiseni jõutakse, ja aidata projekt lõpule viia. Kõigile annetustele on Kanadas, USAs ja Eestis ette nähtud maksusoodustus, lisateavet leiab projekti kapitalikampaania lehelt.