Hispaania: Raske õppida, kerge elada

Karoliina Kullamaa, ÜENV noordelegaat

Esimesel septembril istusin lennukile, et saada väliseestlaseks Hispaania pealinnas Madridis. Mu eesmärk siia riiki tulles oli omandada magistrikraad majandusteaduses, õppides Euroopa parimate oma valdkonna õppejõudude käe all.
Kui sellele korraks mõelda, on muutus tegelikult mitmes dimensioonis suur.

Ma kolisin 500 000 elanikuga linnast nelja miljoni elanikuga suurlinna, kus mitte keegi mu ümber enam eesti keelt ei räägi. Hispaanlased on viis korda sotsiaalsemad kui eestlased ja siin on teistsugune elurütm. Söögiajad on teised, iga kohtumise puhul, olgu see bussis või kohvikus, leidub keegi, kes soovib sinuga veidi maailma asju arutada ning isegi asutuste lahtiolekuajad on teistsugused. Aga võin öelda, et selline muutus on üks adrenaliinirohkemaid kogemusi, mida inimene saab läbi teha.

Eestlastena on meil omaette ettekujutus, et kui inimesed kolivad lõunamaale, lähevad nad sinna puhkama ja lõõgastuma, võrreldes tööd rabavate eestlastega (vähemalt minul oli selline arusaam). Kui tuled siia magistrikraadi omandama, pole lugu üldse selline. Minu esimene kokkupuude kooliga juba enne sissejuhatavaid loenguid oli matemaatika- ja statistikaeksam, millele järgnes nädal hiljem mikroökonoomikaeksam. See tähendas, et juba enne septembrit tuupisin hullumeelselt. Pärast kolme päeva materjali tuupimist sain tegelikult aru, et see on mulle kohati tuttav, aga lihtsalt inglise keeles.

Kuigi mu inglise keel on tänu Eesti vapustavale koolisüsteemile vägagi hea, ei tundu matemaatika võõrkeeles kunagi intuitiivne. Õppetöö toimub õnneks inglise keeles, aga nagu teada, pole magistrikraadi omandamine kerge - veel vähem siis, kui terminoloogia on sinu jaoks tuttav ainult eesti keeles. Majandusteaduse õpingute käigus olen õppinud, et standardhälve on dispersiooni ruutjuur ja determinatsioonikordaja näitab, kuidas mudel muutusi selgitab. Nende mõistete rakendamine võttis aga rohkem aega, sest pidin veidi mõtlema selliste sõnade tähenduse peale nagu standard deviation, variation, expected values ja coefficient of determination. Valem ei tule võõrkeeles kohe iseenesest meelde. Siinkohal saan taas tänada, et meil on Eestis emakeelne tipptasemel haridus, sest nii tundub matemaatika palju tuttavam.

Illustreerimiseks pilt mu loengust ja suurejoonelisest raamatukogust.

Universidad Carlos III de Madrid on üks Euroopa tugevamaid ülikoole ja seda annab ka loengutes tunda. Mina olen õppinud majandust tundma andmete ja graafikute kaudu Tallinna Tehnikaülikoolis, siin on aga õpe palju teoreetilisem ja rohkem matemaatikale üles ehitatud. Avastasin, et digiriigist tulles on mul väga tugev eelis – olen programmeerimises palju parem kui mu kursusekaaslased. Seda seetõttu, et mitmed mu Tehnikaülikooli ained eeldasid koodi kirjutamist ning mu töökogemus on andnud mulle palju praktilisi kogemusi mitme erineva tarkvaraga, näiteks Exceli, R-i ja Matlabiga. Ehkki nemad aitavad mind matemaatikaga, saadan mina neile juhiseid, kuidas neid graafikuid arvutis programmeerida.

Teine suur väljakutse on kindlasti olnud kohaliku keele õppimine. Ma pole kunagi varem elus hispaania keelt õppinud ning kui koolivalik oli tehtud, hakkasin raamatute abil keelt õppima juba kuu aega enne saabumist. Mu kool asub Madridi kesklinnast neljakümne minuti kaugusel ning mina elan tegelikult äärelinnas. Siin elab loomulikult rohkem kohalikke ja vanemaealisi inimesi, kes inglise keelt ei räägi. Mul ei jää seega muud üle, kui iga päev keelt praktiseerida, kasvõi vähesel määral, aga see õpetab palju.

Ja kui seda lugedes mõtlete, kui sageli ja palju sa ikka oma naabruskonnas võõrastega räägid, siis Hispaanias on see igapäevane. Minu jaoks on täiesti normaalne, et kohaliku kohviku teenindaja küsib Eesti kohta küsimusi, abuela (vanaema) arutab minuga poes sooduspakkumisi ning kõik mu naabrid suhtlevad minuga, et saada teada, kes ma olen ja mida teen. Tänavatel kuulen sageli fraasi „Hola, guapa, ¿qué tal?”. Huvilistele võin tõlkida, et guapa tähendab „kaunitar”. Samuti on mul kodus kaks kohalikku hispaanlasest tuutorit, kes said aru mu soovist õppida hispaania keelt ning õpetavad mulle seetõttu iga päev uue fraasi või parandavad mu segaseid väljendeid.

Kaunid vaated jooksutiirult Aprondega pargis.

Kuid Madrid pole ainult kohalik keel ja raske kool – siin on nii palju, millesse armuda. Kui lähen jooksma, et maandada koolist ja tööst tulenevat stressi (töötan kodukontorist Eesti organisatsiooni heaks), hindan väga seda, et mu teekond on täis imekauneid palmi- ja apelsinipuid ning saan joosta ühest kaunist purskkaevust järgmiseni.

Samuti võib armuda sellesse, kui lihtne on siin tervislikult toituda, sest igal tänavanurgal saan osta kõige mahlasemaid puuvilju ja maitsvaid pähkleid ning turult on vahva valida endale parim lihatükk. Ka linnas jalutamine on omaette romantiline teekond, sest paljud majad on ehitatud neoklassitsistlikus stiilis ja saad tunda end tõelise majesteedina. Seda kogemust võimendavad kindlasti ka Madridi nimekad muuseumid, näiteks Museo del Prado, ning armsad kohvikud, kus iga juustukook on eelmisest parem.

Vaade Madridi arhitektuurile ja peatänavale Gran Víale.

Ülikoolielus on väga oluline hoida ka oma sotsiaalset elu ning hispaanlaste komme nautida õhtuti tapaseid ja jooke on selleks lihtsaim nipp. Tapas y bebidas tähendab suupisteid ja jooke ning see on kõige tudengisõbralikuma eelarvega õhtusöök, mida süüakse tõepoolest hilja, umbes kell üheksa, ja seda mitu tundi järjest.

Kuu ajaga kujunes meil kursusekaaslastega välja traditsioon: läheme koos välja, vestleme ja arutame, kui jaburad meie õppejõud vahel ikka on. Hispaanias on toidu ja suhtlemise ümber palju selliseid lihtsaid traditsioone. Üks mu suuri lemmikuid on näiteks laupäeviti turule minek, et proovida värsket sinki ja mereande ning samal ajal kõigiga enda ümber vestelda.

Väike pilt meie tapastest.

Inimesed Mercadol (turul) suupisteid nautimas.

Minu jaoks puges just Madrid kiiresti südamesse, sest mu hobid ja maitsed sobivad sellise suure linnaga eriti hästi kokku. Näiteks olen suur tantsimise fänn ja selleks on siin ohtralt võimalusi. Ühel pühapäeva õhtul läksin kesklinna salsabändi kuulama ning see oli üks lõbusamaid tantsimisega seotud kogemusi.

Juba esimese laulu ajal oli tantsupõrand inimesi täis ning kõik soovisid liikuda. Selle ümber polnud häbi ega hirmu, vaid puhas rõõm. Tegin ka oma salsasammud, mida teadsin, ning möödus vaid üks laul, enne kui üks peruulane mind tantsima kutsus. Ta tegi mulle kiirkursuse pööretes ja salsas, õpetades samal ajal ka hispaania keelt. Nii äge oli vaadata, kuidas ladina-ameeriklased ja hispaanlased lihtsalt naudivad liikumist ja muusikat.

Inimesed ootamas, et bänd alustaks mängimist.

Madrid on ka stiili täis ning kohati on tunne, et iga kaunis hispaanlane on tulnud otse moelavalt, sealhulgas see pensionär, kes niisama muuseumis jalutab. Kesklinn on täis butiike, kus võiks päevi šopata, ning kohvikuid, mille sisekujundus paneb sind tundma nagu tõeline kirjanik. Ka restoranidel on oma eriline õhkkond, mis paneb sind tahtma siseneda ainult oma ilusaimas kleidis, aga see on seda väärt. Maalid seintel, skulptuurid laudade kõrval ja lummavad kangad pakuvad luksuslikku kogemust, mis meenutab 1920. aastate esteetikat.

Mul pole sellest pilte, kuid seda enam on huvilistel põhjust Madridi kohvikuid ja restorane oma silmaga üle vaadata, eriti Chueca ja Retiro piirkonnas.

Minu kogemus Hispaaniasse kolides on olnud kindlasti põnev, sest ma pole kunagi varem nii raskes koolis käinud, nii suures linnas elanud ega pidanud iga päev võõras keeles suhtlema. Hispaaniasse magistriõppesse tulles peab arvestama, et see pole ainult siesta ja fiesta, vaid päriselt töine teekond. Aga kui töö saab tehtud, on vaba aeg kirev ja stiilne, täis muusikat ja uusi tutvusi.

Sa ei mõtle enam üle, kuidas võõrastega rääkida või millise vahva plaani peaksid enda ja sõprade jaoks välja mõtlema, sest see kõik on kohalike kommete loomulik osa. Ka kõige lihtsam igapäevane toiming, näiteks toidu ostmine, võib olla naljakas, sotsiaalne ja kerge tegevus.

Juba esimene kuu on mind mitmel moel arendanud ja ma ei suuda ära oodata, mida toob mulle ülejäänud aeg siin riigis.

--

Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku Noordelegaadi programm kajastab üleilmsete noorte igapäevategevusi ning toetab väliskogukondade tegevust. Sügiseses noordelegaadi programmis on kokku 30 noordelegaati 17st eri riigist, kes täidavad kuue kuu vältel eesmärki ühendada ja informeerida teineteist noorte igapäevaelust ja pōnevatest tegevustest enda kooli, töö või ühiskonna raames ning olla sillaks ÜENV, Eesti ja kohaliku Eesti kogukonna vahel. 

Tutvu noordelegaatidega Global Estoniani artiklis ning jälgi meid Instagramis!