Eestis kasvas mitte ühtegi usku omaks pidavate inimeste arv
Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29 protsenti. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54 protsenti, siis nüüd 58 protsenti. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.
Usu kohta koguti infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Mõne usu omakspidamise kohta esitati küsimus kõigile vähemalt 15-aastastele inimestele, seejuures ei olnud tähtis, kas inimene on mõne kiriku või koguduse liige ega ka see, kas ta on ristitud ja käib regulaarselt kirikus või kuulub mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda. Kogutud vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 15. eluaastast.
Kui Eesti inimesi, kes peavad omaks mõnda usku, on 29 protsenti, siis 58 protsenti vastas vastupidi ning 13 protsenti ei soovinud küsimusele vastata.
Sellega on usku tunnistavate inimeste osakaal jäänud võrreldes eelmiste rahvaloendustega samale tasemele, kuid suurenenud on nende inimeste suhtarv, kes ei pea omaks ühtegi usku: 2011. aastal oli neid 54 protsenti, aga 2021. aastal 58 protsenti.
"Kasv tuleneb sellest, et sel korral oli vähem inimesi, kes ei soovinud küsimusele vastata, ehk võib eeldada, et neil oli nüüd kindlam seisukoht kujunenud," märkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.
Levinuimad usuvormid on endiselt õigeusk ja luterlus, muid uske peab omaks viis protsenti rahvastikust. Õigeusklike osatähtsus on 16 protsenti rahvastikust ning luterlasi on kaheksa protsenti.
