Head emakeele päeva igasse maailma nurka!
Autor: Kaire Cocker, Rahvuskaaslaste valdkonnajuht Integratsiooni Sihtasutusest
Head emakeele päeva igasse maailma nurka!
Olles oma ametikohal töötanud pea neli aastat, olen suhelnud väga erinevat eesti keelt kõnelevate inimestega nii väljapoolt Eestit kui ka välisriigist tagasipöördunutega. Kõigi nende eesti keel on paeluv ja eriline.
Eriti põnev keelekasutus on noortel eestlastel, kes on suure osa oma elust elanud teises riigis. Nad on hoidnud eesti keelt ja meelt oma südames, rääkides samas ka teisi keeli ja kandes teisi kultuure.
Tihti koostatakse vahvaid eestikeelseid lauseid, milles on kasutatud otsetõlget teistest keeltest – näiteks tehakse uusi sõpru (making new friends) või ostetakse poe seest kommi (buy sweets from the store), aga küll needki konarused keelepraktika käigus lihvitud saavad.
Olen elanud kümmekond aastat välismaal ja tagasi tulnuna ei olnud ka minu eesti keel päris endine. Tean seda kriipivat tunnet, kui keegi keset vestlust su kõnet täpsustab – ehkki abistaja soovis head, vähendab see ometi rääkimisjulgust. Kutsun üles toetama kõiki, kes püüavad eesti keelt rääkida, kannatliku kuulamise ja innustamisega. Küll ka keele pisinüansid ajaga selgeks saavad.
Kolmanda põlve väliseestlaste eesti keel kannab endas seevastu sügavat ajalugu, kuna nad on selle omandanud sageli vanavanematelt. Tänapäevasesse keelde võib vahel eksida arhailisi siinsest keelekasutusest kadunud sõnu, mis teevad südame soojaks – näiteks palitu, varn või autobuss.
Oleme rikas rahvas, sest meil on üle ilma noori eestlasi, kes koguvad tarkusi oma elukohariigis, aga suhtlevad aktiivselt ka omavahel, tundes huvi oma päritolu ja esivanemate vastu. Paljud neist astuvad väikeseid samme, et Eesti riiki ja eesti keelt paremini tundma õppida. Noored käivad suvel meie keelelaagrites, kust tagasiside on alati olnud väga positiivne: rõõmustatud on just uue sõnavara ja eesti keele rääkimise võimaluse üle. See on andnud paljudele noortele tugevama identiteedi eestlasena ning tõuke õppida eesti keelt ka iseseisvalt. Meie noored tulevad Eestisse ka praktikaprogrammi raames, et saada aimu Eesti tööelust. Nii mõnedki neist on otsustanud, et tahavad elada mõnel eluperioodil just Eestis ja isegi siin oma pere luua.
Olen näinud säravaid silmi nii veebikohtumistel kui ka nõustamistel meie kontoris, kus tagasipöörduja ootab õhinaga võimalust hakata õppima eesti keelt, viia lapsed eesti kooli ja külastada igal ajal oma sugulasi, keda ta ei ole ehk kunagi kohanudki.
Tänapäeva avatud maailmas on liikumine erinevate riikide vahel elu loomulik osa. Seetõttu julgustan ka välismaal elavaid eesti noori uurima erinevaid võimalusi, mida Eesti pakub: alustades imeilusast loodusest, heas toidust, suurepärasest haridussüsteemist ning lõpetades hoidva kogukonna ja kvaliteetse elukeskkonnaga. Eesti keelt saab aga alati õppida – kas seda täiendades või ka päris algusest alates.
Soovitan lugeda ka Kanadas sündinud keeleteadliku eestlanna Riina Kindlami nõuandeid (link: https://globalestonian.com/et/riina-kindlam-keelenupu-ajastu) oma eesti keele elus hoidmiseks ja soovin kaunist emakeelepäeva ja -aastat!
Kaire Cocker
Rahvuskaaslaste valdkonnajuht Integratsiooni Sihtasutusest
