Global Estonian | Erakordne aasta Eesti rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne
Erakordne aasta Eesti rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne

Erakordne aasta Eesti rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne

Адрес: 
Eesti
Категория: 
Elu

Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul oli 2022. aasta rahvastikustatistikas eriline. „Eesti rahvaarv kasvas 34 088 inimese ehk piltlikult öeldes Võru maakonna elanikkonna võrra. Selline kasv on erakordne. Võrdluseks, et sellele eelnenud kahel aastal kasvas rahvaarv umbes 1700 inimese (0,1%) võrra,“ ütles Müürsoo.

Rahvaarvu kasvatas sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased. Sisserändajatest 67% moodustasid Ukraina kodakondsusega inimesed, keda jäi Eestisse püsivalt elama 33 217*.

2022. aasta oli erakordne ka madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 12 000 sünni. Eelmisel aastal aga sündis vaid 11 646 last. „Sajandi madalaimat sündimust on ilmselt mõjutanud koroonakriis, Ukraina sõda ning viimasega kaasuv suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada. Madalale sündimusele avaldab mõju ka see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad,“ selgitas Müürsoo.

Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne

Eesti kodanikke saabus riiki mullu 6981 ning lahkus 5352, ehk saabujate hulk ületas 1629 inimese võrra lahkujate hulka. Teiste riikide kodanikest saabus Eestisse kõige rohkem Ukraina kodakondseid (33 217), keda on kümme korda enam kui aasta tagasi. Kasvutrendis on ka Vene kodanike sisseränne: neid saabus mullu 1918, aasta varem 1860 ning 2020. aastal 1417.

Eestist välja rännatakse jätkuvalt kõige rohkem Soome. Üle lahe lahkus 2481 inimest (sh 2068 Eesti kodanikku), mis on väikseim näitaja alates 2018. aastast ning seetõttu oli ka Eesti-Soome rändesaldo üle paari aasta taas positiivne. Soomest naasis 2744 inimest, kellest 2374 olid Eesti kodanikud.

„Kokku jäi eelmisel aastal Eestisse elama 39 757 inimest rohkem, kui siit lahkus. Ehkki 2022. aastat jääb ilmestama erakordselt suur sisserännanute arv, väärib tähelepanu ka tõsiasi, et väljarändajate arv oli viimaste aastate madalaim,“ märkis Müürsoo.

LOE EDASI

 


  

Веб-страница управляется Фондом интеграции.
Учредителем фонда является Эстонская Республика, от имени которой Министерство культуры осуществляет учредительные права.