Uuring: noorte lahkumine Eestist pole enamasti otsus kogu eluks
Kuigi Eesti noorte väljaränne on tänu Eesti Euroopa Liidu liikmesusele ja rahvusvahelise reisimise kättesaadavusele viimase kümne aastaga hoogsalt tõusnud, peavad noored Eestist väljarändamist enamasti ajutiseks ideeks – tihtipeale stipendiumi, kooli või töölepingu lõppemiseni, selgub välisministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi uuringust, kus analüüsiti noorte Eestist lahkumise ja tagasipöördumise põhjuseid.
Uuringust selgub, et noorte tagasipöördumine on tihedalt seotud väljarändemotiividega. Näiteks majanduslikel või perekondlikel põhjustel lahkuvad noored ei seo tõenäoliselt oma tulevikku Eestiga, aga neil, kes lahkuvad hariduse, erialase arengu või reisimise eesmärgil, on suurem tõenäosus koju naasta. Uuring näitas ka, et vene keelt kõnelev kogukond pöördub Eestisse tagasi väiksema tõenäosusega kui eestikeelne.
Kõige rohkem mõjutavad Eestisse tagasipöördumist siinsed tööpakkumised, mille palganumbrid oleksid võrdväärsed välismaal teenituga. Samuti mõjutavad paljusid noori mahajäänud sõprussidemed ja kodune kultuur. Otsust jääda välismaale mõjutavad aga eelkõige sealsed paremad tööpakkumised ja sotsiaalsed garantiid ning perekondlikud põhjused. Samuti selgus uuringust, et nii tagasitulijad kui ka välismaale jäävad eestlased valdavalt säilitavad suhteid Eestiga, kasutades nii Eesti digiteenuseid kui ka tarbides eesti meediakanaleid.
„Noorte välismaine perspektiiv on Eestile väga kasulik ning võib soodustada innovatsiooni ja positiivseid ühiskondlikke muutusi,“ sõnas üks uuringu kaasautoritest Terje Toomistu. „Seetõttu tuleb noorte rahvusvahelist kogemust jätkuvalt aktiivselt toetada, seejuures arvestada ka välismaalt saadud töökogemusega ja kaasata välismaiseid noori Eesti ühiskondlikesse aruteludesse. See ei aita ainult tugevdada sidemeid noorte ja Eesti vahel, vaid innustab ka panustama Eesti ühiskonda.“
„Väga positiivne oli kuulda, et uuringu andmeil tunneb tervelt 80% küsitletud noortest end eestlasena ja peab oma eesti identiteeti oluliseks,“ rõhutas üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus. „See on hea alus liikuda edasi konkreetsete meetmetega, mis toetaksid noori nende otsuses naasta Eestisse või aidata eesti ühiskonna arengule kaasa muul viisil.“
Uuring põhineb Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis läbi viidud uurimisprojekti „Noored eestlased globaalses teaberingluses: elukohavalikud kasvavas diasporaas“ (lühidalt „Noored eestlased välismaal“) raames kogutud andmetel. Uuringu autorid on Terje Toomistu, Aet Annist ja Rein Murakas. Projekt viidi ellu peamiselt SA Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi toel, käesolev raport valmis välisministeeriumi tellimusel.
Loe lähemalt:
https://doi.org/10.58009/aere-perennius0070
Vaata uuringu tulemuste esitlust välisministeeriumis 31. augustil:
