Kätlin Kõverik: eesti keele õpetus peab olema kättesaadav kõigile üle ilma

Eestist lahkutakse ja siia pöördutakse tagasi. Rändest on saanud igapäevane normaalsus, nagu hammaste pesemine. Ränne on väikeriigile oluline elujõulisuse ja edukuse tagamiseks. Kuid rännatud on ka sõja eest, mis on viinud suured eestlaste kogukonnad võõrsile.

Soovime, et rändamise põhjustest olenemata oleks eestlastel üle ilma võimalus eesti keelt õppida ja oma keelt hoida. Aastate jooksul on välja kujunenud mitmed teenused, mida Eesti riik toetab hariduse valdkonnas koostöös kogukondadega.

Laste ja noorte eesti keele õppele on esmaseks tugisambaks Üleilmakool. Üleilmakool alustab tänavu oma 11. õppeaastat. See täielikult veebis toimuv kool toob õppijad kokku üle ilma, kuid õpe põhineb Eesti õppekaval. Kasutatakse Eesti koolides kasutatavaid õppematerjale ning õpetajadki on enamasti Eesti koolides õpetavad õpetajad. Nii saab Üleilmakoolis õppija sama head haridust, nagu ta käiks Eestis koolis. Üleilmakoolis saab ka osasid aineid eesti keeles õppida, mis tutvustavad Eesti loodust ja ajalugu, sh kodulugu. Eesti keelt saab õppida kui emakeelt aga ka kui võõrkeelena. Viimane on oluline just neile, kel eesti keele oskust kodust kaasa pole tulnud. Kuna Üleilmakooli õppekava on üsna rikkalik ja arvestab õppijate erineva tasemetega ning on vastavalt õppijate huvidele pidevalt arenev, siis leidub seal põnevaid kursusi kõigile.

Nooretele ja täiskasvanutele on abiks veebikursused Keeleklikk ja Keeletee. Keeleklikk on alustavale õppijale ning Keeletee neile, kes juba natuke oskavad eesti keelt. Need kursused teeb eriliseks see, et kui keskkonnas jääb mõni asi ebaselgeks, saab õpetajale kirjutada ja selgitusi küsida. Ning õppida endale sobival ajal ja tempos.

Veebi teel õppimine võib olla väsitav, mistõttu on sama oluline kohtuda teiste eestlastega ja eesti keeles suhelda. Just keelepraktika on see, mis hoiab alles ja arendab keeleoskust. Viimaste aastate jooksul on maailma eri paigus eestlaste kogukondi juurde tekkinud ja nii on ka erinevaid koole ja seltse juurde loodud. Nende toetamiseks pakub riik metoodikakoolitusi ja õppevara. Igal aastal toimuvad õpetajatele emakeelepäevad, kus jagatakse nippe keeleõppe läbiviimiseks ja toimub kogemusõpe. Järgnevail aastail soovime koolidele luua abistavaid õppekavu ja koondada õppematerjale.

Eesti vanim ja tänini tegutsev kool välimaal asub Stockholmis, mis asutati veel enne teise maailmasõja lõppu. Ka nende tegevust toetab praegu Eesti riik. Päevakoole on veel Riias ja mujalgi Euroopas. Kuid mitte igal pool pole võimalik pidada päevakooli, sest kogukonnad on väiksemad. Seepärast on oluline toetada ka koole ja seltse, mis käivad harvemini koos. Ühelt poolt pakub riik neile tuge eestvedajate koolituste ja õppevara kaudu ning teiselt poolt püüame jõudumööda toetada ka erinevaid õppetegevusi. Koolide ja seltside roll on pakkuda mängulisi tegevusi, et äratada huvi eesti keele õppimise ja selle hoidmise vastu. Mõistame, et see on nüüdses rahvusvahelistumise maailmas üha keerukam. Seepärast tahabki riik nendele õpetajatele rohkem mitmesuguste abimaterjalide ja koolitustega toeks olla. Järjest enam pakuvad seltsid ka keeleõppetegevusi veebis, mis võimaldab hajusalt elavaid lapsi ja noori kokku tuua. Tasub uurida oma lähikonnas olevate koolide ja seltside tegevusi.

Kui laps või noor on mõne kooliformaadiga seotud, on lastevanematele abiks õpetaja. Temalt saab lapsevanem kõige paremaid soovitusi, kuidas kodus tulenevalt oma asukohariigi võimalustest keeleõppes tuge pakkuda. Tasub külastada veebilehte GlobalEstonian.com, kuhu jooksvalt lisandub uut infot ja häid juhiseid. Keeleõppes on oluline rääkimine ja selle tähtsustamine. Seepärast on keeleoskuse kujunemisel ja säilitamisel oluline roll ka kodul ja sõpruskonnal, kus eesti keelt saab kasutada.

Vahel on eesti keele õppes tõukejõuks hoopis Eesti külastamine. Seetõttu rahastame väliseesti noortelaagreid. Nendes keele ja meele laagrites õpitakse intensiivselt eesti keelt koos kohalike eesti noortega. On ka laagreid täiskasvanud noortele, kus tutvutakse Eestis töötamise ja õppimise võimalustega. Eesti juurtega noortele pakume stipendiumi Eestisse kutse- ja tasemeõppesse asumiseks. Nii oleme iga aasta võimaldanud erinevates vanustes lastele ja noortele eesti keelt Eestis õppida.

Lähiaastatel asume intensiivsemalt toetama võõrsil asuvate õpetajate jätkusuutlikkust. Oleme juba esimesi samme teinud. Oleme alustanud õppematerjalide kaardistamisega. Praegu on pakkuda sadu tasuta õppematerjale, mille leidmisega peab iga õpetaja ja lapsevanem ise kõvasti vaeva nägema. Selle töö lihtsustamiseks oleme loomas E-koolikotti väliseestlastele sobivate materjalide nurgakest.

Sünnist täiskasvanuks kasvamisel on mitmeid toetatud tegevusi, mis aitavad võõrsil eesti keelt õppida ja säilitada. Ja mis peamine, keeleõppega alustamine on võimalik igas vanuses ja erinevates vormides.

Kätlin Kõverik
peaekspert - keelepoliitika osakond
Haridus- ja Teadusministeerium