Mardilaat pakkus põnevat kultuuriprogrammi ja südamlikke kohtumisi teiste eestlastega
Möödunud nädalavahetusel, 18.-19. novembril toimus Helsingi Kaablitehases Martin markkinat ehk Mardilaat, mis on Soome suurim Eestit tutvustav sündmus.
Mardilaat on Eesti kultuuri festival, kus kohtuvad Eesti käsitöö, toit, turism, kirjandus, muusika ja film. Festival on hea koht, kus kuulata Eesti ühiskonda ja kultuuri puudutavaid sisukaid vestlusi ning koguda inspiratsiooni järgmiseks Eesti reisiks. Igal aastal on festival keskendunud ühele Eesti piirkonnale ja tänavu oli fookuses Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 koos Lõuna-Eestiga.
Välisministeeriumi üleilmse eestluse nõunik Liina Viies kinnitab, et Mardilaat toob kokku Soomes elavad eestlased ja Eesti sõbrad. “Eesti ja Soome suhe on eriline. Ilmselt pole siin ilmas ühtki teist maad, kus nii paljud välisriigi kodanikud hooliksid Eesti käekäigust ja eestlastest. Nii tullakse ka Mardilaadale kokku erinevatel põhjustel - kes tuleb hea kultuuriprogrammi, kes villaste käpikute või uute reisisihtide pärast,” tutvustab ta.
Nii ei saanud ka seekord teisiti, kui Mardilaadal ainult häid emotsioone kogeda. “Üleilmse eestluse meeskond otsis Helsingis juba Hemingway jutust teada-tuntud “kahte eestlast”, aga leidsime Mardilaadalt hoopis rohkem eestlasi. Igal ühel neist on oma lugu ja side Eestiga,” on Liina Viies õnnestunud ürituse tõttu rõõmus.
Kultuurifestival kutsuti ellu 1983. aastal Tuglase Seltsi eestvedamisel ja see on tänaseni populaarne nii soomlaste kui Soome eestlaste seas. Soome on ligikaudu 70 000 eestlastega ühtlasi ka suurim eestlaste väliskogukond.
Seekord oli festivali keskseks teemaks Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna programm, mille raames saabus Mardilaadale arvukalt Lõuna-Eesti ettevõtjaid ja kultuuritegelasi. Teiste seas astusid lavale Tartu Ülikooli Akadeemiline Puhkpilliorkester Popsid, Alamakstud Härrad ja Andres Roots koos Jantso Jokeliniga.
Ka kultuuripealinn Tartu 2024 oli mitme vestluse teemaks - Karin Bachmann ja Petteri Kummala arutlesid linnalooduse üle; Krista Roolaid tutvustas Lõuna-Eesti põnevaid muuseume; Mart Kivastik, Mika Keränen ja Heidi Ivari valgustasid kuulajaid Tartu värvikast kirjanduselust ning ajakirjanik Ella Kanninen uuris oma kunagistelt õpingukaaslastelt, kui sügava jälje on Tartu jätnud seal õppinud soomlaste hinge.
Seoses eesti keele lektoraadi sajanda tegutsemisaastaga Helsingi ülikooli juures, sai kuulata ka põnevat arutelu eesti ja soome keele tuleviku üle, mida juhtisid Helsingi ülikooli eesti keele lektor Annekatrin Kaivapalu ja Soome Kodumaiste Keelte Keskuse juhataja Leena Nissilä.
Lisaks astusid festivalil lavale ka Helsingi eestlaste segakoor, naiskoor, mudilaskoor ning laste-, naiste- ja segarahvatantsurühm. Festivali kinosaalis linastusid Tartus valminud mängu- ja dokumentaalfilmid ning koostöös Tartu Kunstimuuseumiga valminud videokunstiprogramm.
Ka pere kõige pisemate peale oli festivalil mõeldud. Spetsiaalses lastesaalis oli oma programm, kus muuhulgas sai kohtuda lasteraamatute autori Mika Keräneniga ja vaadata lasteteatri Trumm etendusi. Lisaks sai kaasa lüüa erinevates töötubades.
