Global Estonian | Annela Liivat jagab eesti keele õpetamise väljakutseid ja rõõme Soomes: peamine on soov ja tahe
Annela Liivat

Annela Liivat jagab eesti keele õpetamise väljakutseid ja rõõme Soomes: peamine on soov ja tahe

Адрес: 
Soome
Категория: 
Haridus

Oktoobri lõpus, 21. oktoobril toimus Tamperes eestikeelne hariduskonverents “Eesti keel ja eesti meel”, kus keskenduti eesti keele õppimisele ja õpetamisele Soomes. Vestlesime Tampere Eesti Klubi ry ja Eesti Organisatsioonide Võrgustiku Soomes ry juhatuse esimees Annela Liivatiga konverentsist ja eesti keele õppest Soomes.

Kust tuli idee ja vajadus selline konverents ellu kutsuda?

2023. aasta eestikeelse hariduskonverentsi korraldamise idee küpses varasemate aastate jooksul, mil korraldasime Tamperes mitmeid eestikeelseid haridusseminare. 

Alustasime eesti keele kui emakeele teemalise ümarlauaga Pirkanmaal 2021. aasta märtsis. Sama aasta augustis toimus veel teinegi seminar emakeele õpetamise kohta liitklassis.

2022. aastal arutasime oma emakeele õpetajatega Soomes erivajadusega lapse õpetamise võimalusi eesti keele tundides. Meie haridusseminaridel on osalenud nii õpetajad, eripedagoogid kui sotsiaaltöötajad. Taoliste seminaride peamised eesmärgid on olnud seotud konkreetse õpetajatöö metoodikatega, jagades eesti keele kui emakeele õpetamise kogemusi Soomes ning arutades ja tõlgendades Soome haridusseadusandlust ja edastades teavet lastega eesti peredele Soomes.

Eesti keele kui oma emakeele õpetajate haridusseminaride aktiivi kuuluvad Lee Laurimäe Vantaalt, Larisa Aksinovitš Tuusulast, Piret Selonen Mikkelist, Annika Madisson Helsingist ja Annela Liivat Tamperest. Seminaridel on osalenud mitmed eesti keele õpetajad Helsingist, Turust ja Tamperest, kellest enamik on Eestikeelse Hariduse Seltsi liikmed. Sisukas koostöö on olnud Tampere ülikooli doktorandi Maija Yli-Jokipiiga, kes uurib oma emakeele õpetajate olukorda Soomes ja emakeele õppimise tähtsust. 

Haridusseminarid Tamperes on toimunud tänu taotlusvoorudesse esitatud projektidele, mida korraldavad Integratsiooni Sihtasutus koostöös EV Välisministeeriumiga ja MTÜ Eesti Instituut. Hariduskonverentsi „Eesti keel ja eesti meel“ vajadus tekkis reaalsest olukorrast Soomes, kus elab kõige suurem väliseestlaste kogukond, kuid on leige suhtumine eesti keele kui oma emakeele tasuta õppimise võimalusse. 

Miks antud hariduskonverents just Tamperes toimus?

Eespool kirjeldatud haridusseminaride tagasisidedest koorusid välja uued ootused ja teemad järgmistele kokkutulemistele. Ikka ja jälle tõdesime, et peamine võtmeisik on lapsevanem ja väga oluline on pere toetus ning laste suunamine eesti keele tundidesse. Teise põhjusena on Tamperes olnud oktoober aastakümneid Eesti kuu ja eestikeelne hariduskonverents „Eesti keel ja eesti meel“ sobitus hästi Tampere Eesti Klubi tööplaani.

Mis oli peamine oluline idee, mis hariduskonverentsilt kõlama jäi?

Toon lühidalt välja kolm olulist tasandit, mis välja konverentsilt välja koorusid:

  1. Riikidevaheline koostöö oma emakeele õpetuse alal.
  2. Teabe koondamise ja jagamise paremad ülesoomelised võimalused ja koostöövõrgustik.
  3. Sisukas koostöö peredega ja teadlikkuse tõstmine, et mitmekeelsus on tänapäeval vajalik edu võti.

Te olete ise samuti õpetaja. Millised on teie kogemuse põhjal suurimad murekohad Soomes elavate Eesti noorte hariduses?

Hetkel õpetan eesti keelt Pirkanmaa rahvakoolides kursustena ja õppijateks on täiskasvanud soomlased vanuses 18-80 aastat. Eesti keelt emakeelena õpetasin kolm aastat Pori linnas. See oli väga huvitav kogemus ja tõeline väljakutse, sest rühmades õppisid koos nii 6-aastane kui 15-aastane.

Soome haridus on üldjuhul kaasav ja väga hea. Eesti lapsed saavad soome keele kiiresti selgeks. Kui räägime eesti keele kui emakeele õppimisest, on suurimaks motivaatoriks ikka õpilase enda ja tema pere tahe ning hoiak. 

Muresid on mitmeid ja neid on kaardistatud. On teada, et eesti keele tunnid toimuvad pärast oma koolipäeva, mil noortel on omad harrastused, sõpruskonnad ja muud üritused. Tihti toimuvad eesti keele tunnid ka logistiliselt perede jaoks ebamugaval ajal või kohas. Mida vanemaks laps saab, seda vähem on tal aega “akadeemilise” eesti keele jaoks. Seda näen enda pere laste pealt, kes on Soomes elanud 11 aastat ja õppinud inglisekeelsetes koolides. Nad oskavad inglise, soome ja eesti keelt väga heal tasemel nii rääkida kui kirjutada. Mõlemad tütred on õppinud ka Üleilmakoolis. Kodus räägime igapäevaselt eesti keelt.

Vahel aitab eesti keele õppimisele kaasa võimaluste jagamine meedia vahendusel ning tublide õppijate-õpetajate edulugude kajastamine. Eestikeelse Hariduse Selts ja Tuglase Selts on aastaid teinud selles valdkonnas head tööd ning koostanud peredele infolehti ja materjale. See töö peab jätkuma! Ka lapsed, noored ja pered saavad ise kujundada hoiakuid ja teha valikud! 

Milline oleks teie soovitus teistele väliseesti peredele, et kodus eesti keelt au sees hoida?

Minu soovitused on kõik teada-tuntud: peresiseselt suhtleme igapäevaselt eesti keeles, samuti Eestis elavate sugulaste ja sõpradega. Mõlemad tütred on saanud osaleda Integratsiooni Sihtasutuse poolt väliseestlastele korraldatud noortelaagrites. Ise osaleme aktiivselt seltside töös, kus hoiame eesti keelt, kultuuri ja identiteeti. Me tähistame Eesti tähtpäevi ja väärtustame traditsioone. Armastame eesti toidukultuuri. Meil on küll kaks kodu: üks Tartus ja teine Tamperes, aga üks kodumaa - Eesti.

Te olete ka Tampere Eesti Klubi ry juhatuse esimees, mis on üks vanimaid eestikeelseid organisatsioone Soomes. Kui aktiivne on Tampere eestlaste kogukond?
              
Tamperesse kolisin 2018. aastal ja sellest ajast olen ka Tampere Eesti Klubi liige. Selts on asutatud 1996. aastal - tal on pikk ja väärikas ajalugu. Pirkanmaal elab suur eestlaskond, umbes 2500 inimest ja meil on Tamperes Eesti Vabariigi aukonsul Jani Koivuniemi. Tampere Eesti Klubi tegeleb põhikirjalise tegevusega: hoiab eesti keelt, kultuuri ja sidet Eestiga. Teeme koostööd Tampere-Tartu seltsi ja Pirkanmaa Tuglase seltsiga. Meie klubi tegemised on eestikeelsed, tähistame Eesti tähtpäevi, hoiame eesti koolinoorte kevadpeo traditsiooni koostöös eesti keele õpetajatega Pirkanmaal, toetame folkrahvatantsurühma Vingerpussid tegevust ja püüame pakkuda kogukonnale kooskäimise võimalust. Kirjutame projekte, kuulume Eesti Kultuuriseltside Ühendusse ja oleme Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes asutajaliikmed.

Milline on Eesti kogukond Tamperes ja Pirkanmaal? Arvan, et võimalusi kooskäimiseks ja tegutsemiseks on. Peamine on nii tahe, motivatsioon kui ajaressurss. Seltsitöö on vabatahtlik töö, kus tuleb kõike tänapäeval osata professionaalselt teha! Rõõm on alati kordaläinud ühistegevusest! Kes teeb, see jõuab! 

Mis on teie silmis suurimad mured, millega Soome-Eesti peredes rinda pistetakse?

Hariduskonverentsil tõi Kätlin Kõverik Eesti Vabariigi Haridus- ja Teaduministeeriumist välja mõned murekohad:

  1. Perede kolimine Eestist Soome on ajutise loomuga ja eesti keele õpet ei peeta vajalikuks.
  2. Usutakse, et eesti keele rääkimine igapäevases elus ja kodus on piisav eesti keele arenguks ja alleshoidmiseks.
  3. Kohalikku keeleoskust peetakse väga tähtsaks, jättes tahaplaanile oma emakeele. 
  4. Ei osata otsida infot, kuidas saab Soomes taotleda emakeele õpetust.

Konverentsil kõlas ka kurb fakt, et Soomes elab ligikaudu 10 000 kooliealist last ja noort, kuid eesti keele kui oma emakeele tundides osaleb kokku vaid 560 õpilast. 

Teie igapäevaelu on Soomes, aga kui tihe on teie kontakt Eestiga?

Eesti keelega olen seotud igapäevaselt. Meie pere kodune keel on eesti keel, 89-aastase emaga suhtlen igal õhtul. Õpetus- ja seltsitöö on 90% eestikeelne. Eestis veedan peamiselt suved. Jõuludeks tuleb ema meile Tamperre ja viibib siin mitu talvekuud. Kuna Tampere Eesti Klubi on aktiivne projektide kirjutaja, siis meie peamine koostööpartner on Eesti riik. Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes kaudu oleme saanud uue võimaluse olla kaasas üleilmsel eestluse tasandil ja teha koostööd nii teiste välisriikide kui Eesti Suursaatkonnaga Helsingis. Minu isiklik elu ja seltsi ning võrgustiku tegevused seovad mind ja loovad tiheda koostöise kontakti Eestiga. Eesti on minus ja minuga kogu aeg kaasas!

Eestikeelne hariduskonverents “Eesti keel ja eesti meel” 21.10.2023 Tamperes.

Annela Liivat sõnab, et kokkuvõtlikult jäi konverentsilt kõlama rõõm, et Soome riik toetab eesti keele õpet. Eesti keele kui emakeele tasuta õppevõimalus on olemas nädalas kahe tunni raames. "Saame säilitada enda kultuuriruumi, eesti keelt ja hoida sidet Eestiga. Soomes on väga tugev eesti keele õpetajate võrgustik ja Eestikeelse Hariduse Selts. Meil on olemas ka seltside võrgustik ja uus katusorganisatsioon, Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes, kes seisab eelkõige Eesti kodaniku ja eestluse eest ning aitab kaasa lõimumisele Soomes. Igaüks saab panustada eesti keele hoidmisse, väärtustamisse ja järjepidevusse. Peamine on soov, tahe, motivatsioon! Ka koostöövalmidus - ja oskus!" sõnab ta. 


  

Веб-страница управляется Фондом интеграции.
Учредителем фонда является Эстонская Республика, от имени которой Министерство культуры осуществляет учредительные права.