Eesti laste teadmised ja oskused on Euroopas esimesed ja maailmas parimate seas
Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister
Meie haridus on jätkuvalt maailma tipus. Palju õnne õpilastele ja nende vanematele, õpetajatele ning koolijuhtidele! On põhjust rõõmustamiseks, aga tuleb ka vaadata, mis on nende taga – mis on hästi ja kus on need kohad, millele täiendavalt tähelepanu pöörata.
Seekordne PISA 2022 haridusuuring keskendus matemaatikale, kuid hinnati ka õpilaste oskusi loodusteadustes ja lugemises. Euroopa riikide seas on Eesti matemaatikas 1.–2. kohal koos Šveitsiga, loodusteadustes 1. kohal ning lugemises 1.–2. kohal Iirimaa järel. Maailmas oleme esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Eesti tulemusi iseloomustab teiste riikidega võrreldes see, et meil saavutab suur osa lapsi matemaatikas baasteadmised. See tähendab, et õpetajad pööravad klassis väga palju tähelepanu kõigile lastele võrdselt ja maailma tipus oleva tulemuse saavutame mitte ainult kõige võimekamate abil, vaid kõikide laste keskmisest kõrgema tulemusel. Eesti õpetajate professionaalsed oskused ning ka vabadus õppemeetodite valikul on siin võtmeküsimus. PISA näitas, et koolijuhil ja õpetajal on Eestis suur autonoomia, oleme riikide võrdluses esimesel kohal õpetajate vabaduses kooli õppekava sisustamisel ning osalemisel kooli juhtimisotsuste tegemisel.
Lisaks on Eesti digiriik, kus digiküsimused on tihedalt põimitud ka meie haridussüsteemi. Meie teame, et tehisaru aitab osaliselt lahendada ka õpetajate töökoormuse muret. Tehisintellekt võimaldab automatiseerida teatud rutiinseid protsesse, nagu hindamine ja tagasiside. Seeläbi jääb õpetajatel rohkem aega, et arendada ja juhendada õpilasi saavutamaks 21. sajandi oskusi: kriitiline mõtlemine, probleemilahendus ja meeskonnatöö. Just seda kõike, mida PISA uuring mõõdab.
Samuti näitas uuring, et Eesti lapsed usuvad, et nende tulemused on nende endi kätes. Sarnaselt eelmisele korrale oleme ka nüüd edenemismõtteviisilt (ing k growth mindset) riikide võrdluses esimesel kohal. Eesti lapsed usuvad, et inimese võimekus ja intelligentsus võivad pingutuse tulemusena areneda. Samuti tunnevad lapsed Eestis end koolis turvaliselt. Õpilaste turvatunne on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt, seda eriti just turvalisema koolitee tõttu.
Rõõmustav on, et lisaks headele teadmistele ja oskustele on Eesti lapsed oma eluga valdavalt rahulolevad. Hinnang eluga rahulolule (keskmiselt 6,91 punkti 10-pallisel skaalal) on kõrgem kui OECDs keskmiselt.
Väljakutsed Eesti hariduses, millega lähiaastatel aktiivselt tegelema peame, on uuringutulemustest lähtuvalt kvalifitseeritud õpetajate puudus, mis on võrreldes eelmise uuringuga kasvanud. Samuti on õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta mõju kvaliteetse hariduse saamisel suurenenud, läheneme OECD keskmisele (Eesti 13,4%; OECD 15,5%). Eesti õppekeelega koolide tulemused on paremad kui vene õppekeelega koolidel. Väiksemate linnade põhikoolide õpilaste tulemused on langenud, kuid Eesti maapiirkonna põhikoolide õpilaste tulemus on siiski tugev, olles kõvasti kõrgem OECD keskmisest. Üle maailma on õpilaste tulemused seekord tervikuna kukkunud, kuid Eesti õpilaste tulemused langesid teistega võrreldes vähem, mis näitab, et suutsime koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.
Nüüd, kui tulemused on avaldatud, vaatame põhjalikult nende taha. Kogutud andmed on ka aluseks edasiste haridusotsuste tegemisel. Kuid täna rõõmustame ja tõdeme, et eestlane on hariduse usku ja Eesti on hariduse tippriik!
Kristina Kallas
haridus- ja teadusminister
