Kuidas kogukonna projektid edukalt ellu viia? Head soovitused „Jõuluriimi“ raamatu eeskujul

Möödunud detsembris ilmus Belgias elavate Eesti laste jõululuuletuste raamat „Jõuluriim“, kus on kokku 75 laste luuletust ja üle 20 illustratsiooni. Global Estonian portaal uuris, kuidas selline projekt edukalt ellu viia.

Küsimustele vastas projekti eestvedaja ja Belgia Eesti Kooli juhataja Kairit Kolsar.

Kust tuli vahva idee panna kokku laste enda luuleraamat?

Kui Eestis on emakeel kättesaadav igal sammul, siis lühemat või pikemat aega välismaal elades tuleb ise teadlikult luua keelekeskkond, kus lapsed saavad eesti keelt kuulda ja õppida end selles keeles väljendama. Meil hoolitsevad Eesti Seltsi ja selle osaks oleva Eesti Kooli õhinapõhised vabatahtlikud selle eest, et siinsetel lastel oleks võimalikult palju põnevaid tegevusi eesti keeles.

2022. aasta sügisel toimus meil õpilaste omaloominguvõistlus teemal „Kui ma kord raamatusse kukkusin“ ja Eesti Vabariigi 105. sünnipäevaks koostasime noortega eripalgeliste taiestega kunstinäituse „Põimitud“. Viimaseks suuremaks ettevõtmiseks oligi laste luuletustest luuleraamatu koostamine, millele järgnes suurejooneline jõulupidu, kus lapsed said esinedes särada ja enda üle uhkust tunda.

Kui kerge või keeruline oli luuleraamatu teostamine?

Tänu varasematele kogemustele, läbimõeldud tegevusplaanile ning omas valdkonnas pädevate inimeste (õpetajad, keeletoimetaja, küljendaja) kaasamisele läks see ettevõtmine küllaltki ladusalt, kuigi mõni asi polnud ilmselt ideaalne. Näiteks oli meil plaan, et luulekogu saab valmis laste jõulupeoks, ja seega ootasime õpilastelt eelkõige jõulu- ja talveluuletusi. Muud laste jaoks olulised mõtisklused olid muidugi ka teretulnud. Aga ühe raamatu väljaandmisel on teatavasti ajaraamid: trükkimine võtab aega, enne seda on vaja kujundada-küljendada ning ka toimetaja peab saama kõik mitu korda üle vaadata. Nii juhtuski, et õpilased pidid end häälestama talvelainele juba enne sügisest koolivaheaega. Sel ajal olid meil Belgias ilmad veel mõnusalt soojad ja lehed puudel rohelised, nii et see oli osavõtjate jaoks kindlasti veidi kummaline ajastus, aga teisalt andis võimaluse selgitada ühe raamatu valmimise protsessi.

Mis on sellise suure projekti riskikohad?

Meil läks nii projekti planeerimine kui ka elluviimine üsna ladusalt. Väiksemaid viperusi tuli muidugi ette ning neid just kohtades, kust seda oodatagi ei osanud. Lapsed olid aga väga tublid ja luuletusi laekus isegi rohkem, kui lootsime. Luulekogus on 75 luuletust, igalt lapselt üks, ning lisaks veidi üle 20 illustratsiooni. Seega, kui eeltöö on korralik ning projekti elluviijad tunnevad hästi oma sihtrühma ja koostööpartnereid, jõuab ilma suurema närvikuluta kauni lõpptulemuseni.

Millised on teie praktikas olnud parimad moodused, et motiveerida lapsi eesti keelt harjutama?

Kõige parem on keelt harjutada, kui saab lapsed aktiivselt tegevustesse kaasata. Sobib nii koos askeldamine kui vestlus lapse jaoks huvitaval teemal. On oluline, et lapsel oleks sõnavara, mille abil kaasa rääkida, ja et teda ka päriselt kuulataks. Arutelu võiks alustada mõne põneva näitega, mis annab lapsele ideid ja sõnavara, et kaasa rääkida, ja ka küsimuses võiks sisalduda vastamiseks vajalik sõnavara. Ka lugemine ja ettelugemine on sõnavara laiendamise seisukohalt väga tähtsad. Meil on kogukonnas „kotiraamatukogu“ – pered saavad laenutada lugemiseks kotitäie häid uusi eesti lasteraamatuid. Lugemishuvi ja -harjumuse soodustamiseks toome igal aastal emakeelepäeva paiku lastega kohtuma ka mõne eesti lastekirjaniku või luuletaja. Näiteks sel aastal tuleb meile külla Piret Raud. Ja loomulikult püüame Eestist siia tuua ka teatrietendusi, et tõmmata lapsi ja noori eesti kultuuri juurde.

Mis on teie kogemuse põhjal edukate kogukonna projektide elluviimise taga?

Õhinapõhised vabatahtlikud, kes on valmis oma teadmisi, oskusi, aega ja energiat panustama kogukonna heaks. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Kui on suur tahe midagi ära teha, siis leiab ka viisi, kuidas tulemuseni jõuda. Loomulikult on suur abi ka erinevatest toetusprogrammidest, kust headele mõtetele on elluviimiseks võimalik rahalist tuge saada.

Kuidas kogukonnas oma ideid jagada, et sõna jõuaks võimalikult paljude liikmeteni?

Igas kogukonnas on oma infokanalid. Meil on kasutuses meililistid, kodulehed, sotsiaalmeediakontod ja -grupid, regulaarselt ilmuv uudiskiri ning ajaleht „Euroopa Südames“. Usun, et iga huviline peaks infoni jõudma, kui ta seda soovib. Lastele suunatud ettevõtmised räägitakse erinevate õpetuskeskuste õpetajate vahel tihti juba planeerimisfaasis läbi, et võimalikult paljud lapsed ja noored keele- ja kultuurisündmustest osa saaks.

Kuidas tegemistest teavitada Eestis elavaid eestlasi?

Me oleme suuremaid ettevõtmisi kutsunud kajastama ERRi siinse reporteri ja kirjutanud pressiteateid Eesti meediaväljaannetele. Täiendavalt levib info sageli ka läbi perede, sest Eestis elavad sugulased on huvitatud välismaal elavate pereliikmete tegemistest. Muidugi võiks eesti meediaväljaannete huvi väliskogukondades toimuva vastu suurem olla, moodustame ju kõik koos ühe suure Eesti ilmaküla.

Kas esitasite luuleraamatu ka aasta keeleteo kandidaadiks?

Jah, Eesti suursaadik Belgias hr Artur Kink esitas selle luuleraamatu aasta keeleteo kandidaadiks, kirjeldades seda ettevõtmist nii:

„Kaunite piltidega luuleraamat „Jõuluriim“ on inspireeriv ühislooming, mis sündis välismaal elavate eesti laste ja noorte eesti keele oskuse arendamist väärtustava kogukonna jõupingutuste viljana. Ettevõtmine, mida vedas Eesti Selts Belgias, andis väliseesti lastele ja noortele suurepärase võimaluse end emakeeles väljendada ning oma loomingu üle uhkust tunda. Raamatust leiab 75 vahvat laste endi poolt kirjutatud luuletust. Erilist rõõmu teeb, et nii mõnigi laps ja noor pani paberile elu esimesed luuleread. Luulekogu illustreerisid Brüsselis vabatahtlike entusiastide eestvedamisel tegutseva Eesti kooli kunstiringis käivad noored. Noori autoreid toetasid ja innustasid õpetajad ja lapsevanemad, kelle südameasjaks on laste eesti keele ja meele hoidmine. Luulekogu on kõigile huvilistele üle ilma imetlemiseks tasuta kättesaadav ka virtuaalkujul: https://drive.google.com/file/d/1A6MDvzT6Jhg6zR_lDF2UFRli6c0cHEhL/view“

Head lugejad, aasta keeleteo hääletus on avatud aadressil: https://hm.ee/keeletegu2023

Avatud on ka Eesti väliskogukondade omaalgatusprojektide toetuse taotlusvoor. Vaata rohkem klikkides siia!