Kuidas luua sildu Eesti ja maailma tippülikoolide vahel?
Liisi Esse Stanfordi ülikoolist kirjutab, kuidas tänu aastatepikkusele teadlaste ja üliõpilaste vahetusele, Balti loengukursustele – lakkamatule Eesti tutvustamisele – on huvi Eesti vastu aina kasvanud.
Olen praeguseks töötanud Stanfordi ülikoolis Eesti ja Balti õpingute kuraatorina juba veidi üle kümne aasta. Kui 2013. aastal koos elukaaslasega kaks kohvrit pakkisime ja räniorgu kolisime, ei osanud ma arvata, et siia nii kauaks jääme ning et see teekond nõnda huvitavaks kujuneb. Ülikooli raamatukogu Eesti, Läti ja Leedu kogude laiendamise ja raamatute tellimise kõrvale on tekkinud rida uusi väljakutseid ja võimalusi, mis keskenduvad Stanfordi ja Balti teadlaskonna suhtluse tihendamisele ja Stanfordi tudengites Balti-huvi kujundamisele. Viimastel aastatel, pärast poja sündi, olen hakanud üha rohkem suhestuma ka nende suurepäraste inimestega, kelle missiooniks on eesti keele ja kultuuri edasiandmine välismaal kasvavatele lastele.
Iga tugeva Eesti õpingute keskuse alustala on raamatukogu ja arhiiv, mille najal teadmisi ammutada ja uurimistööd teha. Seetõttu oleme Stanfordis eriti õnnelikud, et kümnenditagune Kistler-Ritso Sihtasutuse annetus just ülikooli raamatukokku tuli, võimaldades luua Eesti ja Balti õpingute kuraatori ametikoha. Nii nagu paljud teised USA ülikoolid, oli enne seda annetust ka meie Balti kogude arendamine Slaavi ja Ida-Euroopa õpingute kuraatori õlul (mitmes teises ülikooli raamatukogus vastutab Balti kogude eest veel laiemat ala kattev Euroopa õpingute kuraator). Spetsiifilise Balti kuraatori ametikoha ja vastava eelarve loomine on aidanud kaasa sellele, et oleme kümne aastaga oma 15 000 teaviku suuruse Balti raamatukogu kasvatanud 40 000 teaviku suuruseks, millele lisanduvad pandeemiast tekkinud järjekordade tõttu kataloogimist ootavat 15 000 annetatud raamatut. Kuigi arhiivikogud ei ole meie prioriteet – kõrvalhoones, Hooveri instituudis asuvad ühed tugevaimad Balti arhiivikogud väljaspool Läänemere regiooni –, oleme lisanud mitmeid suuremaid ja väiksemaid diasporaakogukonna esindajate arhiive ning arendanud Eesti ja Läti videointervjuude kogusid.
Kuivõrd meie kogud kasvasid, tekkis üha rohkem küsimus: kes neid teavikuid ja arhiivimaterjale praegu või tulevikus kasutab? Kuna Stanfordi ülikoolis ei ole Balti õpingute akadeemilist keskust ega professuuri, oleme viimastel aastatel pingutanud selle nimel, et Eesti ja Balti õpinguid erinevate Stanfordi keskuste ja programmide külge liita. Loodame, et selliste väikeste sammude najal õnnestub lisaks Balti teemade päevakorral hoidmisele suurendada järk-järgult instituutide ja osakondade huvi Balti õpingute vastu.
Alustasime tudengitest, tuues 2016. aastal Stanfordi praktikaprogrammide juurde esimesed Eesti asutused, kes tudengitele suvekuudel praktikakohti pakuvad. Tänaseks on programm laienenud lisaks Eestile ka Lätti ning igal suvel reisib sinna umbes 15 tudengit – Stanfordi kõigist üle kogu maailma pakutavatest praktikakohtadest moodustab see tervelt kümnendiku! Tudengid praktiseerivad erinevate ülikoolide ja akadeemiliste asutuste (Tartu ülikool, TalTech, CCDCOE, RKK, Riga Stradinši ülikool, Baltic Security Foundation), muuseumide (Vabamu) ja idufirmade (TechHub Riga ja sellega seotud Läti idufirmad) juures ning tänu Vabamu rahvusvaheliste projektide juhi Kadri Paju suurepärasele tööle avaneb neil võimalus ka suve jooksul erinevaid Eesti ja Läti paiku ja asutusi külastada. Kui 2022. aastal käis tudengitest ja nende vanematest korraks läbi hirm, et kas sellisesse piirkonda ikka tasub minna, siis praeguseks on Eesti geopoliitiline paiknemine ning oskusteave välispoliitika, eelkõige Venemaa ja Ukraina, aga ka küberteemade ja e-riigi teemal Eesti ja Läti praktikakohtade absoluutseks trumbiks. Tudengid naasevad Stanfordi, olles Balti riikidest vaimustuses, ning paljudes saab Eesti endale tõenäoliselt eluaegse saadiku. Viimane pole Stanfordi tudengite hilisemat karjääri- ja eluteed arvestades just väike võit.
Kuna aastate jooksul tudengite arv ja nende huvi Balti õpingute vastu järk-järgult kasvas, otsustasime koostöös Stanfordi Venemaa, Ida-Euroopa ja Euraasia õpingute keskuse (CREEES) ning ajalooprofessor Amir Weineriga hakata pakkuma Balti loengukursust – eesmärgiga võimaldada suvistele praktikantidele enne reisi Balti riikide ajaloo, ühiskonna ja tehnoloogilise arengu kohta rohkem teada saada. Sel kevadel loeme kursust koos teiste Stanfordi ja välisõppejõududega teist korda ning rõõm on näha, et tudengite arv on kasvanud (sel aastal kuulab kursust 27 Stanfordi tudengit) ning nende küsimused on teravad ja nüansirohked.
Õige pea leidsime võimaluse, kuidas lisaks Balti-huvidega tudengite arvu kasvatamisele suurendada Stanfordis Eesti ja Balti teemadega kursis olevate õppejõudude hulka. Tänu Eesti välisministeeriumi ja Kistler-Ritso Sihtasutuse toele võtavad alates 2022. aastast mitmed Stanfordi keskused vastu Eesti külalisteadlasi, kes lühiajalise teadusrände korras siin uurimistööd teevad, loenguid-seminare loevad ja kontakte loovad. Tegemist ei ole mitte üksnes suurepärase võimalusega Eesti teadlastele, vaid nende siinolek on aidanud Stanfordi vastuvõtvate asutuste ja õppejõudude Eesti sidemeid ja teadmisi tugevdada. CREEES pakub lisaks reisigrante Stanfordi teadlastele ja doktorantidele, kes – paljuski Eesti külalisteadlaste kutsel – Eestit konverentside ja uurimistöö raames väisavad.
Stanfordis ei ole paraku endiselt Balti õpingute keskust ega professuuri, ent on suurepärane näha, kui suure hoo Eesti ja Balti õpingud tänu ülalmainitud programmidele sisse on saanud. Koostöös Vabamuga organiseerime lisaks ürituste ja visiitide sarja „Global Conversations“, mille raames toimub nii siin- kui sealpool suurt lompi ridamisi Eesti minevikule, olevikule ja tulevikule pühendatud teadus- ja kultuuriüritusi ning delegatsioonide külaskäike. Oleme väga tänulikud kõigile toetajatele Baltikumis ja USAs, kes on aidanud neile programmidele ja ülikoolis korraldavatele üritustele õla alla panna, ning loodame, et Balti-huvi ka edaspidi kasvab.
Liisi Esse
Eesti ja Balti õpingute kuraator
Stanfordi ülikooli raamatukogu
