Amet on tühistanud ligi 3000 enamuse ajast välismaal elava pere lapsetoetuse
Sotsiaalkindlustusamet on võtnud lastetoetuse mitmelt tuhandelt Eesti lapselt, kelle pere elab enamuse ajast välismaal. Nende hulgas on nii rikkaid inimesi, kes skeemitasid lastetoetusega, kui ka traagiline juhtum, kus raha võeti ära äsja isata jäänud lastelt.
Raul Kalev ja Ilona Abdullaeva, kes nimetavad end kliimapagulaseks, kolisid koos kahe teismelise tütrega Marokosse kolm aastat tagasi ja veedavad seal enamuse aastast. Endine baleriin Marika Muiste sattus koos toona lasteaiaealise poja ja algklassis käiva tütrega Itaaliasse samuti kolm aastat tagasi, aga hoopis kurvemal põhjusel.
"Kuna mu abikaasal hakkasid tekkima väga imelikud tervisehädad, millele me ei leidnud mingisugust vastust. /.../ Ja kuna ma nägin, et mu abikaasa olukord iga päev läks hullemaks, ma lihtsalt tundsin, et ma pean midagi tegema. Ja ainuke võimalus, kuna mu abikaasa õde elas Itaalias ja siiamaani elab Itaalias, siis me hakkasime otsima võimalusi, et leida abi kuskilt mujalt," selgitas ta.
Ehkki välismaale mineku asjaolud on erinevad, sattusid mõlemad pered tänavu kevadel silmitsi sama probleemiga – sotsiaalkindlustusamet (SKA) tühistas nende lastetoetuse. Raulilt ja Ilonalt küsiti ka tagasi suurem summa.
"Miks me seda teeme, ma arvan, on igale Eesti inimesele selles mõttes arusaadav – neid hüvesid me maksame maksumaksja raha eest. Inimesed, kes päriselt elavad Eestis, kes päriselt töötavad ja maksavad maksu Eestis, maksavad kinni selle hüve, mida saavad inimesed, kes teps mitte siin seda maksu ei maksa ja tegelikult siin üldse ei elagi," põhjendas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Eestis on hulk perehüvitisi, millest peamised on kaks. Üks on vanemahüvitis.
"Vanemahüvitised on asendussissetulek, mida riik maksab nendele vanematele, kes jäävad koju koos lapsega, kes on just sündinud või üheaastane näiteks, ja nad ei käi tööl ja nendel ei ole sissetulekut," selgitas SKA perehüvitise tiimi nõunik Artur Panov.
Teine on lastetoetus. "Alates lapse sünnist hakkab kas isa või ema (vanemad peavad ise otsustama) saama lapsetoetust. See on 80 eurot kuus. Selle raha ta saab kuni lapse 19-aastaseks saamiseni," selgitas Panov.
Et sündivuse kasv on prioriteet, on Eesti toetused maailmas ühed heldemad ja paindlikumad, lubades näiteks vanemapuhkust ja -hüvitist võtta isal-emal vaheldumisi. Digiriigile kohaselt, käib kõik üldjuhul automaatselt.
"Kui lapsel on kenasti nimi pandud, ta on rahvastikuregistris, siis see info jõuab meile ja meil oleva info põhjal liigub mõlemale lapsevanemale pakkumine iseteenindusse ja teavitus e-maili peale," rääkis SKA arendusosakonna juhataja Kristina Pähkel.
"Kui näiteks lapsi on juba rohkem, näiteks kolm, siis me maksame kolm lapsetoetust. Alates kolmandast lapsest lapsetoetus on 100 eurot ehk siis 160 pluss 100 on 260. Ja me hakkame maksma ka lasterikka pere toetust, mis on 450 eurot. Ehk siis kokku tuleb kolme lapse peale 710 eurot kuus, mida me maksame 19 aastat," selgitas Panov.
Kokku maksab SKA perehüvitistena välja 760 miljonit eurot aastas. Ametnike sõnul hakati aga pärast koroonapandeemiat, mis surus inimesed kaugtööle ja koduõppesse, märkama, et üha rohkem toetuse saajaid ei viibi Eestis.
Panovi sõnul on reegel see, et Eestist perehüvitiste saamiseks peab inimene ka Eestis elama. Tema sõnul on ka selge piir, millal pere veel Eestist lastetoetust saab.
"See piir on päris kindel, et kui inimesel ei ole kindlat elukohta välismaal, ta näiteks reisib kogu aeg, ühe kuu veedab Hispaanias, teine kuu ta on Türgis ja siis ta läheb Taisse ja kokku võib niimoodi teha kuni 183 päeva aastas ehk siis pool aastat," rääkis ta.
