Välisluureamet ei näe praegu Eestile sõjalist ohtu
Venemaa ei ohusta praegu Eestit sõjaliselt, aga kui Moskva väljub sõjast Ukrainas endale soodsatel tingimustel, võib oht Eestile kiiresti taastuda, hoiatas välisluureamet (VLA) kolmapäeval avaldatud aastaraamatus.
Venemaa käsitleb Eestit vaenuliku riigina, mille vastu võib kasutada heidutavaid meetmeid, millest üks peamisi on migratsioonirelv, ent ka hirmutamine ja sabotaaž ning laiemalt lõhede ja pingete tekitamine ühiskonnas.
"Eesti otsese sõjalise ründamise oht on ka 2025. aastal ebatõenäoline, kuid Venemaa poliitika meie suhtes püsib vaenulik ja vastandumine lääneriikidele jätkub. Hoolimata tohututest kaotustest Vene relvajõud kasvavad, sõjast saadakse õpituvastusi, hoogsalt arendatakse muuhulgas droonitehnoloogiat," kirjutas välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin aastaraamatu sissejuhatuses.
VLA tõi oma aastaülevaates välja, et Venemaa liigub edasi ressursside mobiliseerimise ja massiarmee taasloomisega, et jätkata sõda Ukrainas ning valmistuda võimalikuks konfliktiks NATO-ga, kusjuures massiarmee loomise tempo määravad sõja kestus ja tulemus.
Samas rõhutas amet, et Venemaa jätkab 2025. aastal väga tõenäoliselt täiendavate uute diviiside ning lahingutoetus- ja teenindustoetusüksuste moodustamist Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonnas. Neist esimene asub otse Eesti idapiiri taga.
