Greta: Loovtöö eesti ja prantsuse koolis

14-aastane Greta, kes elab alaliselt Prantsusmaal, õpib ühtlasi paralleelselt Eestis Viimsi koolis. Mõlemas koolis pidi ta tegema loovtöö.

Minu nimi on Greta ja ma olen 14-aastane. Ma käin Prantsusmaal oma elukohajärgses koolis ja õpin juba kaheksandat aastat paralleelselt ka Viimsi koolis. Ema on minu õpetaja ja me jälgime õppimist Stuudiumis. Mul on nii Prantsuse kui Eesti tunnistused. Olen Eestis jõudnud 8. a klassi ja Prantsusmaal põhikooli viimasesse klassi. Prantsusmaal on see kolmas klass, sest klassisüsteem on tagurpidi (6., 5., 4. ja 3. klass, algkoolis olid klassidel tähtlühenditega nimed: CP, CE1, CE2, CM1, CM2). 

Eelmisel õppeaastal pidime nii Eestis kui ka Prantsusmaal tegema loovtöö, mis on põhikooli lõpetamise üheks tingimuseks mõlemal maal. Eestis oli loovtöö jaotatud kahe õppeaasta peale.

Minu loovtöö teema on reljeefmaal ehk skulptuurmaal, mis on inspireeritud Eugène Delacroix’ teosest „Liberté guidant le peuple“ / “Vabadus viib rahva barrikaadidele“. Lähtusin teema valimisel prantsuse kooli projektitööst, mille eesmärgiks oli põhikooli lõpueksami jaoks valmistumine.

Töö koosneb teooriast ja praktilisest osast. Teoorias kirjeldan reljeefmaali, oma töö aluseks olevat maali „Liberté guidant le peuple“ / “Vabadus viib rahva barrikaadidele“ ja selle autorit Eugène Delacroix’d ning toon välja kõige olulisemad faktid prantsuse ajaloost sellel ajal. Tutvustan ka Victor Hugo teost „Hüljatud“, sest minu reljeefmaalil on Gavroche’i kuju sellest romaanist. 

Praktilises osas annan ülevaate erinevatest etappidest töö valmimisel Prantsusmaal ning hiljem selle loovtööks vormistamisest Viimsi kooli jaoks. Fotodel saab näha minu töö edenemist.

Töö eesmärgiks oli Prantsusmaal valmistada mitme õppeaine baasil kunstiteos ja saada kogemus tõelises eksamikeskkonnas olemisest töö kaitsmisel eksamikomisjoni ees, et olla valmis põhikooli lõpueksamiteks selle kooliaasta lõpus. Kui olin kunstiajaloo, Prantsusmaa ajaloo ja kirjanduse põhjal valinud oma töö teema, oli minu lähemaks eesmärgiks valmistada kunstiõpetuses reljeefmaal Eugène Delacroix’ maali „Vabadus viib rahva barrikaadidele“ kõige olulisematest osadest. Valisin reljeefmaali, sest tahtsin teha midagi huvitavamat kui lihtsalt maal või lihtsalt skulptuur.

Viimsi kooli jaoks oli eesmärgiks vormistada see töö loovtööks, kus on ka kirjalik teooria osa, ning võrrelda prantsuse ja eesti loovtöödele esitatud nõudmisi.

Alustasin oma loovtöö tegemist veebruaris 2024. Siis oli Viimsi koolis mul mõte teha oma loovtööd modern jazz tantsukava kohta, kuna see on mu kõige suurem hobi ja mul seisis ees tantsukonkurss. Kui hakkasin otsima selle kohta eestikeelset informatsiooni, tuli välja, et modern jazz on väga lai teema ja mul oli keeruline aru saada, mille alla minu tantsukava eestikeelses terminoloogias tegelikult kuulub. Vahepeal tuli välja, et Prantsusmaal Léonard de Vinci koolis oli kevadel 2024 vaja teha väga sarnane suur töö ja ma mõtlesin, et võib-olla saan oma prantsuse kooli tööd ka Eestis kasutada. Ma arvasin ka, et võib-olla ei sobi mu tantsukava nii hästi loovtööks, sest ma ei teinud seda tantsukava täitsa üksi, vaid sain abi oma tantsuõpetajalt. 

Septembris 2024 sain esimest korda näha ühte näidisloovtööd, kus oli teemat vahetatud. Siis otsustasingi teemat vahetada ning võtsin prantsuse kunstiõpetuses valmistatud reljeefmaali oma loovtööks ka Eestis.

Samal ajal hakkasin otsima eestikeelset materjali reljeefmaali teoreetilise osa jaoks. Samuti kirjutasin eesti keeles valmis loovtöö praktilise osa peatüki, analüüsi ja kokkuvõtte.

Loovtöö vormistamine vastavalt nõuetele oli minu jaoks väljakutse, sest Viimsi koolis on informaatikas palju parem tase kui Prantsusmaal ja mina olen koduõppel ega ole saanud vajalikke nõuandeid klassis kuulata. Prantsusmaal sellist korralikult vormistatud referaati meilt ei nõutud. Lisaks praktilisele reljeefmaalile pidin Prantsusmaal tegema esitluse ja viieminutilise suulise ettekande, mis oli hindamisel väga oluline. Enne reljeefmaali tegemist tutvusin põhjalikult Eugène Delacroix’ loominguga ja tema maaliga „Vabadus viib rahva barrikaadidele“, lugesin läbi Victor Hugo romaani „Hüljatud“. Uurisin, kuidas reljeefmaali teha, mis materjale kasutada, valisin välja olulised elemendid Delacroix’ maalilt, mida oma töös kasutada.

Minu loovtöö erineb ilmselt teistest loovtöödest, kuna ta on tehtud kõigepealt prantsuse keeles ja seejärel otsitud teooria kohta materjali eesti keeles. Mõnikord oli info erinevates keeltes erinev. Ilmselt oli tegu tõlkimisel tekkinud probleemidega. Näiteks mina tõlgiksin Delacroix’ maali pealkirja hoopis „Vabadus juhtimas rahvast“. 

Huvitav oli võrrelda loovtööle esitatud nõudeid Prantsusmaal ja Eestis. Lisan need nõuded eraldi failina.

Loovtöö kaitsmine toimus nii Prantsusmaal kui ka Eestis. Prantsusmaal läks mul väga hästi. Kaitsmise päeval teistel klassidel tunde ei toimunud, sest kõik õpetajad olid jagatud kaitsmiskomisjoniliikmeteks. Kooli minnes sain teada, kuhu klassi pean suunduma. Mu esitlus mahtus täpselt 5 minuti sisse (5,02) ja õpetajad küsisid naljatledes, kas olen ise kronomeeter. Sain 100/100. Viimsi Koolis kaitsesin oma tööd Teams’is video teel. Komisjonis oli kolm õpetajat. Komisjoni hinnang minu tööle oli järgmine:

„Kiidame huvitava ja põneva loovtöö eest, mis annab ka lugejale teadmisi Prantsuse kooli loovtöö korraldamise protsessi kohta. Tööd lugedes on hoomata, et õpilane tegi tööd suure pühendumisega, et on panustanud aega ja energiat töö valmimisse. Tööd on nauditav lugeda. Vormistamisel oleks pidanud fotod vormistama joonistena ja nendele vastavalt viitama. Töö on mahukas ja annab ülevaate erinevatest prantsuse ajaloo tähtsündmustest läbi autori silmade“. 

Minu juhendaja Leelo Tiisvelt ütles, et eriti väärtuslik on mu töös prantsuse ja eesti loovtöödele esitatud nõudmiste võrdlus. 

Kuna loovtööde kaitsmine toimus kaasõpilastel Viimsi koolis kodanikupäeval, minul päev hiljem Teams’is, märgiti, et see on vääriline kingitus Eestile kodanikupäevaks, sest võrdlesin oma töös Eesti ja Prantsusmaa loovtöödele esitatavaid nõudmisi ja nii sain tutvustada Eesti loovtöö nõudmisi prantslasetele ja Prantsusmaa nõudmisi Eesti õpetajatele.

Kokkuvõttes saan öelda, et selle töö tegemine oli väga pingeline, aga samas huvitav, andis mulle palju teadmisi ning avardas minu silmaringi kunstiõpetuses, kunstiajaloos, Prantsusmaa ajaloos ja kirjanduses. Õppisin palju ka töö vormistamise kohta, samuti kordasin eesti keele õigekirjareegleid teooria osa kirjutamisel. Töö teostamine võttis samas mul väga palju aega, tegelesin sellega kogu aeg ka väljaspool kooli. Leidsin endale lõpptulemusena uue hobi, savist asjade voolimise. 

Loodan, et mu loovtöö äratab huvi prantsuse kunsti ja kirjanduse vastu, samuti võiks see huvi pakkuda loovtöö korraldajatele koolides, sest töö läbiviimises eri maades oli nii sarnasusi kui erinevusi, nii plusse kui miinuseid. Need tööd täiendasid teineteist.