Haridus kui sild juurte juurde
ESTO ning laulu- ja tantsupeo ajal oli välismaal elavatel eesti noortel võimalus külastada eesti ülikoole. Merike Barborak (Eesti Keele Instituut - väliseesti koolivõrgustiku koordinaator) annab ülevaate.
Kohe pärast emotsionaalset laulu- ja tantsupidu avanes mitmetel väliseesti noortel ainulaadne võimalus tutvuda õppimisvõimalustega Eestis. Haridus- ja Noorteameti korraldatud ja Välisministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi toetatud kahepäevane programm viis noored Tallinna ja Tartu ülikoolidesse ning nii sai paljudele ehk esmakordselt selgeks, et Eestis õppimine ei ole pelgalt mõte, vaid reaalselt saavutatav ja elumuutev valik.
Kui kevadel idee välja pakuti, haarasid ülikoolid sellest entusiastlikult kinni. Osalejad said ise valida, milliseid koole külastada, lähtudes oma huvidest, keeletasemest ja tulevikuplaanidest. Uuriti nii eesti- kui ingliskeelseid õppekavasid, samuti õpirände võimalusi, mis osutusid üheks suurimaks üllatuseks: mõnes koolis osaleb rahvusvahelises vahetuses koguni 90% tudengitest.
Programm tõi kokku noori üle ilma – enamik osalejatest oli pärit Ameerika Ühendriikidest, aga ka erinevatest Euroopa riikidest, kuid toreda üllatusena osalesid külastustes ka kaks noort Eestist, kes tunnistasid, et just tänu sellele programmile leidsid nad uusi sõpru laias maailmas.
Osalevad noored olid väga erinevatel eluetappidel: oli alles keskkoolis alustavaid noori; neid, kes peavad lähiajal otsustama, kas jätkata haridusteed oma asukohariigis või tulla õppima Eestisse; mõned aga juba ülikoolis. Just see paindlikkus ja avatus erinevatele sihtrühmadele tegi programmist väärtusliku kogemuse nii info kui ka inspiratsiooni mõttes.
Tallinnas oli võimalik külastada Eesti Kunstiakadeemiat, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainorit, Tallinna Ülikooli, Estonian Business School’i, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat, Tallinna Tervishoiukõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech). Tartus sai tutvuda Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiukõrgkooliga.
Kohtumisel TalTechis jagasid oma kogemusi kaks väliseestlasest tudengit – üks eestikeelsel ja teine ingliskeelsel õppekaval. Nad rääkisid nii akadeemilisest poolest, õpirändest kui ka elavast seltsielust, rõhutades, et Eestisse õppima tulek oli nende elu parim otsus.
Mitmed koolid pakuvad noortele suvekoolide vahendusel võimalust proovida eri erialasid enne lõplikku valikut. Neile, kes veel ei valda eesti keelt B2 tasemel, on nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolides suvised keelekursused, mis loovad silla eestikeelsele õppele.
Noori üllatas ja jättis sügava mulje Eesti ülikoolide personaalsus – kuna tegemist on suhteliselt väikeste ülikoolidega, siis on lähenemine pigem õpilaskeskne ja paindlik arvestades üliõpilaste vajadusi, huvi ja tausta. „Iga kool oli oma nägu ja oma vaimuga,“ kirjeldas üks osalejatest.
Heili Jalakas (16) USAst jagas oma mõtteid: “Mulle meeldis, kuidas igas ülikoolis oli enda fookus- kui ma tahaks veterinaarina töötada, ma õpiks Maaülikoolis, kui ma tahaks õpetajaks saada, siis Tallina Ülikoolis, või kui ma tahaks inseneriks saada, ma läheks TalTechi. Ameerikas see nii ei ole. Mina olen huvitatud astronoomia või astrofüüsika programmidest nii et muidugi Tartu Ülikool selleks sobis. Ma hea meelega kandideeriks Tartu Ülikooli või osaleks õpirände programmis. Tuuride käigus ma kohtusin kahe uue sõbraga, kes elavad Eestis. Mul oli nii tore aeg rääkida nendega ja õppida, kuidas Eestis elamine ja haridus töötab võrreldes Ameerikaga. Me sõime koos kohvikus, vahetasime numbreid, ja avastasime uusi sõnu nagu näiteks “muljetavaldav” (sest “impresiivne” ei ole Eesti sõna). Ainuke asi milles ma pettusin oli see, et ülikoolides ei ole basseine, sest mulle meeldib ujuda. “
Loodetavasti ei jäänud see esmakordselt elluviidud ettevõtmine ainsaks selliseks kohtumiseks, vaid muutub regulaarseks, sest tegemist oli enama kui lihtsalt koolide tutvustamisega – see oli sild südame ja hariduse vahel, tee tagasi juurte juurde. Nii mõnigi osaleja tunnistas, et pärast neid päevi näeb ta Eestit täiesti uues valguses: mitte kui kauget ja väikest riiki, vaid kui kohta, mis pakub kõrgetasemelist haridust, tugevat kogukonda ja võimalust leida oma tee – nii professionaalselt kui isiklikult.
Haridus Eestis ei ole lihtsalt kraadi omandamine, vaid ka kultuuri ja identiteedi taasavastamine. Võib-olla peitubki tulevik selles – tuua Eestisse tagasi noored, kelle südames tuksub eestlus, anda neile siin tiivad ja läbi selle muuta Eesti suuremaks.
