Intervjuu: Eesti Rada 80

Intervjuu Eesti Rada toimetaja Karin Aanja ja EÜSLi esinaise Maarika Remmertiga

Eesti Rada on nüüdseks ilmunud juba 80 aastat. Mida see tähtpäev tähendab teile ja teie lugejatele? 

Kahtlemata on see väga uhke verstapost. Meil on hea meel, et on olemas tellijaid, kes lehte vajalikuks peavad ja tellimisega lehe väljaandmist toetavad. Meile tähendab see 80 aastat seda, et ka tänapäevases maailmas peetakse oluliseks ühtekuuluvustunnet rahvusena, mille peegeldajaks omakeelne ajaleht kindlasti on. 

Ajaleht loodi Teise maailmasõja järel eestlastele eluliinina, kajastades elu põgenikelaagrites ja igatsust kodu järele. Kuidas peegelduvad need varased kuulumise ja identiteedi teemad tänase diasporaa eestlaste jaoks? 

Identiteedi küsimus on väga oluline ka tänapäeval. Eks inimesi on erinevaid ja mõnele ei ole Eesti ega eestlus tähtsad. Meie ühingusse Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis (EÜSL) kuuluvad inimesed ja ajalehe Eesti Rada tellijad-lugejad on kahtlemata see osa väliseestlastest, kellele identiteet, kokkukuulumine ja Kodu-Eesti on väga olulised. Päris mitu korda on ka viimasel ajal n-ö uuemate väljarändajate sulest ilmunud Eesti Raja veergudel mõtisklusi eestlaseks olemise ja identiteedi teemal. See on keeruline teema, aga selge on see, et Eestil on osa igaühe, kes eestlusega välismaal vähem või rohkem tegeleb, südames. 

Esimestel aastakümnetel oli Eesti Rada ka Eesti häälekandja rahvusvaheliselt. Kuidas te seda rolli täna näete — kas see on endiselt oluline ja kui jah, siis kuidas on see ajas muutunud? 

See roll on vähenenud, sest meil on nüüd ju kõikvõimas internet, kust kogu info kätte saab. Küll aga näeme, et senisest enam võiks praegused väliseesti väljaanded kajastada teistes riikides tegutsevate eestlaste tegemisi, sest see on just see, mis ühendab väliseesti kogukonda. Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga tihtipeale ei jagu kas või Eesti Rajal teiste tegevuste kajastamiseks eriti palju leheruumi… 

Kas see roll on kandunud ka hilisematesse kriisiaegadesse? Näiteks Eesti taasiseseisvumise, COVID-pandeemia või käimasoleva Ukraina sõja ajal — kuidas on Eesti Rada neil hetkedel kogukonda toetanud? 

Eesti Rada püüab teha alati kokkuvõtte sellest, mis Eestis toimub. Eakamatele lugejatele on see väga tähtis. Koroonakriisi ajast tuleb meelde, et kuigi kogunemised olid keelatud, siis leht täitus veelgi paremini, sest veebisündmused olid kättesaadavamad palju rohkematele inimestele: Saksamaa on ju suur ja lai ning ei ole alati võimalik endale huvipakkuvale sündmusele kohale sõita. Eesti Rada on sild, mis ühendab ja motiveerib tegutsema – teised ka ju näevad, kui tublid on eestlased kas Münchenis, Hamburgis või mujal. 

Kui põgenikelaagrites oli eestikeelne meedia hädavajalik, siis milline tähendus on sellel praegu? Kuidas jõuate noorema, mitmekeelse ja mitmerahvuselise taustaga põlvkonnani, kes üha enam sünnib välismaal?   

Eesti Rada vahendab Saksamaa eestlaskonnas toimuvat. Välisministeeriumi toetatud projekti raames saime mitu aastat välja anda Eesti Raja Lastelehte, kuid tuleb tõdeda, et see hakkas meil siiski kulude poolest üle jõu käima ja eriti tellijaskonda ei suurendanud. Paljud lapsed ja noored käivad n-ö eesti pühapäevakoolides ja loodame, et pigem sealtkaudu suureneb meie lugejaskond. Selles mõttes on kõik aktiivsed emad-isad meie käepikenduseks uute tellijate saamisel. Eesti Raja lugejad on haruldased selle poolest, et ka sõjapõgenike järglastest oskavad paljud eesti keelt. Seetõttu pole läbi ajaloo Eesti Raja ühestki numbrist näiteks saksakeelset resümeed tehtud. 

Nagu paljud diasporaa väljaanded, on ka Eesti Rada pidanud silmitsi seisma raskete hetkede ja jätkamise küsimusega. Millised on teie jaoks kõige olulisemad väljakutsed praegu ning millised sammud aitavad teil edasi kesta ja areneda? 

Eks rasked hetked on seotud finantsilise poolega. Me ei majanda ennast tellijatelt saadud tuludest. Kuna Eesti Rada on EÜSLi väljaanne, siis toetus tuleb sealt. Juhatuse seisukoht on, et leht peab säilima – paremat visiitkaarti näitamaks eestlaste aktiivsust Saksamaal ei ole olemas. See on auasi, et nii kestma jääks. 

Eestlasi satub ühel või teisel põhjusel Saksamaale elama iga päev. Kes liitub ühinguga, saab tervituseks tasuta lehenumbri ja soovituse tellijaks hakata. Paljud ei tea, et Saksmaa eestlastel on olemas oma leht…  

Lugejad kirjeldavad Eesti Rada sageli kui ühtsuse allikat. Kas meenub mõni lugu, foto või kiri, mis pani teid mõtlema: „Just sellepärast me seda teeme“? 

Jah, niimoodi äkki ei tule meelde kõik see, mis on olnud. Väga südamlikke vestlusi ja kirjavahetust on olnud n-ö vanema põlvkonna esindajatega, kes paraku on kahjuks hääbumas. On tänatud haruldase eestikeelse ajalehe eest, on helistatud ja küsitud mõne unustatud sõna tähendust jne. Lehte jagatakse pereliikmete ja sõprade seas, nii et reaalne lugejate arv on palju suurem kui tellijate arv. 

Milliseid õppetunde või väärtusi võiks Eesti Rada tähelepanuväärsest kestmisest kaasa võtta, millest oleks abi ka teistele diasporaa väljaannetele? 

Lehe tegemine on meie kõigi ühine asi, ei saa olla sellist suhtumist, et ah, las teised teevad, mina tellin ja loen. Eestlased on töökad ja kui õiget nuppu vajutada, on nad altid ka vabatahtlikku tööd tegema ehk enda või kogukonna korraldatud sündmustest kirjutama. See omakorda motiveerib teisi. 

Eesti Rada 80. aastapäeva tähistamine Hamburgis on oluline sündmus. Milline on teie visioon selleks kokkutulekuks ning kuidas loodate, et see tugevdab nii kogukonda kui ka ajalehe tulevikku? 

Loodame, et sellele sündmusele tuleb eestlasi üle Saksamaa, nii vanemaid, keskealisi kui ka noori ja lapsi. See kokkusaamine näitab veel kord, kui tore ja lõbus ja hariv meil koos on. Eesti Raja väärtused on just needsamad. Arvame, et paljudele just noorema põlvkonna esindajatele on üllatus see, mis see Eesti Raja 80 aastat endas sisaldab. Oleks patt seda järjepidevust katkestada. 

Eesti Rada esimene number kuulutas: „Meie eestlased siin, võõral pinnal, käime siiski oma rada, oma Eesti rada!“ Astudes uude kümnendisse — millist rada loodate, et ajaleht edasi rajab? 

Loodame lugejatele edasi pakkuda seda, mida seni. Ootame veelgi suuremat aktiivsust lehte materjalide saatmisel, oma kogukonna tegemiste tutvustamisel, et kujuneks veel täiuslikum arhiiv tulevastele põlvedele. Meie lehe eripära oma ilmumissageduse (6 numbrit aastas) tõttu on paratamatult see, et me ei pretendeeri uudiste värskusele. 

Loomulikult soovime, et tellijaskond suureneks, sest see on siiski lehe püsimajäämise võti. Töötame selle nimel nii, nagu oskame. 

Lõpetuseks — millise sõnumi tahaksite edastada meie lugejatele ja kogu laiemale eestlaste kogukonnale üle maailma? 

Olge sõbralikud, koostöised ja avatud. Võtke, mida teile pakutakse, ja ärge unustage, et igaüks meist on kübeke Eestist, mida tuleb väärikalt ja südamesoojusega esindada.