„Üle rahutu vee“ – 1944. a suurpõgenemise 81. aastapäev

Algselt ilmunud ajalehes Eesti Elu

Autor:
Iivi Zajedova
ÜEKN SP1944 toimkonna esimees

Hea Kanada Eesti Elu lehe lugeja. Juba kaheksa aastat on mul olnud võimalus juhtida Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) „Suurpõgenemine 1944“ toimkonna projekti. Nagu teada, märgime igal sügisel suurpõgenemise 1944 sündmust ja seda alati 19. septembril Eestis.

Käesoleval aastal toimus liigutav kontsert/seminar Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) nimetuse all „Üle rahutu vee“, pühendatud suurpõgenemise 81. aastapäevale. Nii kõlaski 19. septembri kontserdil Eesti helilooja Eduard Tubina looming, mida esitasid Maria Listra (sopran), Triinu Piirsalu (viiul), Mihhail Gerts (klaver). Rõõmu tegi, et külalisena esines MUBA 11. klassi õpilane Emmanuel Teppo õpetaja Kai Ratassepa käe all. Kontserdi kava autor oli dirigent Mihhail Gerts, Tubina loomingu süvauurija ning TubIN festivali kunstiline juht. Tema sissejuhatused muusikapaladele avasid kuulajatele helilooja, kuid ka paljude teiste kõrgkultuuri inimeste eluloo ja põgenemistee. Tubin, Helmi Aren, Olav Roots, Marie Under, Ella Ilbak, Evi Liivak ja Zelia Aumere – need on vaid mõned, kelle loominguline elu sai uue suuna pärast 1944. a põgenemist. Samas toodi esile ka neid, kes otsustasid jääda, nagu viiuldaja Evald Turgan, kelle saatus viis ta Siberisse.

Kontserdi lõpus kuulutati välja koolinoortele samanimeline ajalooteemaline esseekonkurss, mille eesmärk on innustada noori süvenema Eesti ajalukku – aega, mil kümned tuhanded eestlased olid sunnitud oma elu kaitseks pagulusse minema. Sel aastal olid fookuses just need loovisikud ja kultuuritegelased, kelle loominguline tee kas jätkus või koguni katkes paguluses täielikult. Ürituse korraldas ÜEKN koostöös MUBA ja Tammepuu Eesti Klubiga.

Koostöö jätkub Eesti Mementoga septembrikuul Puise mälestusmärgi juures. Inimõiguste Instituut pani käesoleval aastal üles Pisarate paadi Tammsaare pargis. ÜEKNi SP 1944 toimkonnale toeks loodud Tammepuu Eesti Klubi (TEK) sai eelmisel SP 80. aastapäeval Euroopa Komisjoni Mälu projekti toetuse, võimendades 9 sündmuse korraldamisega SP1944 a 80. aastapäeva märkmist Eestis, Lätis ja Leedus. Projektis olid seminarid, näidendid, raamatute esitlused, konverentsid ja filmiõhtud erinevates linnades, nt Haapsalus, Tallinnas, Tartus, Vilniuses, Riias, mis kõik toetasid pagulaste mälu hoidmist. Käsoleval aastal korraldas TEK Vabamu muuseumis Teabeseminaride sarjas “Minna ei taha, kuid jääda ei saa” kohtumise Naiskodukaitse liikmetega.

Käesoleval aastal korraldas TEK Vabamu muuseumis Teabeseminaride sarjas “Minna ei taha, kuid jääda ei saa” kohtumise Naiskodukaitse liikmete Erle Eenmaa ja Karin Kaup Lapõninaga, kes oma ettekannetes tutvustasid Naisomakaitset 1944 ja nende juhtide elusaatuseid.

(suurpogenemine1944.wordpress.com/teabeseminar2025)

Alates 2018. aastast on pidev koostöö Eesti Evangeelse Luteri kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilmaga, kes kutsub igal aastal üles helistama 19. septembril üle Eesti kirikukelli! Suureks toeks on piiskop em. Tiit Salumäe, kes kutsus üles heiskama Eesti lipud ja tegi mälestuspalvuse Haapsalu Toomkirikus, aga teateid on tulnud ka teistest kirikutest. Üheks rõõmustavaks ning meeldejäävaks sündmuseks oli 21. septembril mälestuskivi avamine paadipõgenikele EELK Randvere Püha Peetruse koguduse poolt eesotsas koguduse õpetaja Aare Kimmeli ja projektijuhi Leevi Reinaruga. Mälestuskivi õnnistas piiskop Ove Sander. Kõlasid koorilaulud puhkpilliorkestri toetusel, sõna võtsid abivallavanem Annika Vaikla, külavanem Jaak Sepp ja SP1944 lipuheiskaja Iivi Zajedova. Avamisele järgnes kontsert-palvus ning konverentsi avasid tuntud ühiskonnategelased Tunne ja Mari-Ann Kelam. Väga huvitavad ettekanded 1944 a sündmustest tegid J. Tagaväli, A. Jaanus, H. Reinaru, U. Kiviselg ja üritus lõppes südamlikus vestlusringis. Esile peab tõstma projektijuhi Leevi Reinaru ettevalmistusi, mis olid tehtud suure armastuse ja pühendumisega.

Nimetama peab ka septembris ilmunud Saksamaa eestlaste Eesti Rada erinumbrit, mis peegeldab lisaks lehe ajaloole ka ülevaateid igapäevasündmustest, igatsust kodumaa järele, elu põgenikelaagrites, DPks olemise valu.

Tõeks on saamas protsessid, mis olid ÜEKN SP1944 toimkonnal 2018.a alustades – soov levitada ühiskonnas laiemalt 1944. aasta eesti pagulastega seotud lugusid hoidmaks oma mälu. Süvendades koostööd Eesti erinevate asutuste, organisatsioonide, muuseumide ja vabatahtlike ühendustega kaasates neid 1944.a septembrikuu äramärkimisel. Täitumas on lisaks ÜEKNi üks pagulaste südamesoov – Tallinna linna volikogu on vastu võtnud ühehäälselt otsuse paigutada Maarjamäele suurpõgenemise mälestusmärk.

Vt. ka: 

https://www.facebook.com/suurpogenemine1944/