EÜSL Hamburgi Eesti Kool 20

Hamburgi Eesti Kooli juhataja Kristi Grünberg kirjutab kooli minevikust ja olevikust.

Ametlik esimene koolipäev toimus Hamburgi Eesti Koolis 27. augustil 2005. Tegemist oli esimese täienduskooliga Saksamaal alates 1970ndatest, mil viimane Eesti Kool oma tegevuse oli lõpetanud. Algusaastal tegutses kool Eesti Ühiskonna Saksamaal (EÜSL) kooliprojektina, novembrist 2006 võeti Hamburgi Eesti Kool EÜSLi allorganisatsiooniks. 

Kooli idee sündis Hamburgi HEA Seltsi liikmete Liilika Mahhanssur-Allevi, Laura Balzeri, Ira Widderichi ja Riina Leminsky soovist laste ja perede vahelist eestikeelset kontakti ergutada ja lastele eesti kultuuri vahendada. Lisaks oli soov anda lastele edasi tunne, et nad ei ole „tulnukad“ – et eesti keel ei ole keel, mida keegi teine ei oska. Kui asi jõudis ideest analüüsini, tuvastati, et lastega peresid oli Hamburgis ja lähiümbruses tol hetkel arvatust rohkem ja algsele soovile olemas ka kasvulava. 

Kuna HEA Seltsi liikmed olid tööalaselt ja muu ühiskondliku tegevuse tõttu väga hõivatud, ei näinud nad sel hetkel võimalust kooli asutamist endi õlule võtta. Pöörduti Tiina Kälissaare poole, kes võttis koos Reet Meyeriga olulise ülesande enda kanda. 

Eeltöö kooli avamiseks algas aastal 2004 – EÜSLi aastakoosolekul 20. novembril tutvustas Tiina Kälissaar kooli rajamise plaani. EÜSL otsustas kooli omalt poolt toetada 100 euroga kuus. 2005. aasta esimesel poolaastal otsiti sobivad ruumid, loodi koostöö Eesti haridus- ja teadusministeeriumiga, teavitati lapsevanemaid, registreeriti õpilasi. Läbi viidi ka proovipäev 21. mail 2005. 

Tiina Kälissaar meenutab: „Soovist lastele eesti keelt õpetada olime seltskonnas emadega Riina Leminsky, Laura Balzer, Ira Widderich, Liilika Mahhanssur-Allev korduvalt vestelnud. Ühiselt küpses otsus – teeme Hamburgi Eesti Kooli. Olles algklassiõpetaja hariduse ja töökogemusega, võtsin kooli juhatamise väljakutse vastu. 

Eesti Kooli taaselustamine oli minu jaoks erilise tähendusega. Kirjutasin 1995. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis diplomitöö teemal „Herman Rajamaa elu ja looming“. Herman Rajamaa oli eesti koolide algataja Rootsis, ülemaailmse eesti koolide võrgustiku koordineerija ning eestikeelse õppekirjanduse autor. 

Töö kirjutamise käigus tutvusin eesti koolide tekke- ja arengulooga sõjajärgseil aastail väliseesti kogukondades. Mind liigutas inimeste entusiasm ja püüdlus võõrsil elades eestlust säilitada ning edasi anda oma lastele. Kuigi tollases poliitilises olukorras oli ettearvamatu, kas need inimesed ealeski saavad taas armastatud kodumaale. Kui 1950.–60. aastatel oli eesti koolide tegevus Saksamaal vilgas, siis 1970ndatel hääbus see täielikult, põhjuseks kolmanda põlvkonna pealekasv ning Eesti jätkuv suletus. 

Aastal 2005 olid kooli algatamiseks hoopis teised tingimused, kuid idee ja eesmärk samad. Eesti taasiseseisvumisejärgsetel 1990. aastatel Saksamaale lapsehoidjaks tulnud või õppima asunud noored olid loonud pere, kus lapsed kakskeelselt kasvamas. Kuuldus kooli loomisest levis suusõnaliselt, Facebookja muu polnud veel leiutatud.  

Pedagoogilise hariduse ja töökogemusega hakkajad naised leidsime samuti siinsest eesti kogukonnast. Reet Meyer oli nõus eelkooliealisi juhendama ja Larissa Nizker laulutunde läbi viima. Mina võtsin enda ülesandeks kooli juhatamise ja kooliealiste laste õpetamise. 

Eesti koolina pidime algul tõestama, kes me oleme ja millega tegeleme. Aga ajapikku saavutasime tuntuse ja tunnustuse. Saksamaa ja Euroopa kaardil võis tähistada üha uusi eestikeelseid pühapäevakoole ja laste rühmi. Täna tegutsevad Saksamaal eesti koolid veel Münchenis, Berliinis, Kölnis ja Frankfurdis. Eesti Rada leheküljed on täis toredaid artikleid sündmustest meie koolides. Eesti Keele Instituudi juures töötab eraldi osakond, mis tegeleb eesti koolidega välismaal. Laste eesti keele arendamine väliseesti kogukondades on kujunenud prioriteediks. Koolid on pälvinud Eesti riigi ja väliseesti kogukondade igakülgse toetuse. 

Mul on väga hea meel, et Hamburgi Eesti Kool on jõudnud 20. sünnipäevani. Loodan, et sama edukalt jõutakse ka järgnevate juubeliteni. Rõõmurohkeid koolipäevi eesti keele õppimisel ja õpetamisel!“ 

Koolitöö toimus aastatel 2005–2006 Kindervilla Fruchtallee e.V. ruumides. Aastast 2006 koliti ruuminappuse tõttu Soome meremeeste kiriku ruumidesse, kus kool tegutseb tänapäevani. 

Aastatel 2005–2016 sai kool kokku kaks korda kuus, aastatel 2016–2022 üks kord kuus ning 2022. aasta sügisest alates on kokku saadud iga kolme nädala tagant. 

Kooli on juhatanud aastatel 2005–2010 Tiina Kälissaar, 2010–2016 Ave Vals ja alates aastast 2016 Kristi Grünberg. 

Ave Vals meenutab: „Hamburgi Eesti Kool sündis armastusest keele ja kultuuri vastu. Mina võtsin kooli juhtimise Tiinalt üle, sest tundsin, et see koht on meie kogukonnale väga oluline. Nii saidki laupäevased koolipäevad meie südameks – täis laule, mänge ja õppimist. Eesti keel ei olnud lastele lihtsalt õppeaine, vaid side vanemate ja vanavanematega, meie lugude, laulude ja identiteediga. 

See on olnud koht, kus pered saavad kokku – kus lapsed õpivad keelt, laulavad, mängivad ja hoiavad sidet oma juurtega. Siin on tekkinud sõprused, kasvanud uued põlvkonnad ja kujunenud kogukond, mille üle on tõesti hea meel ja uhkus. 

Mul oli au juhtida seda kooli kuus aastat. Need aastad olid täis soojust, loovust ja koostööd – õpetajate, laste ja vanemate ühisel jõul. Olen südamest tänulik igaühele, kes on sellesse teekonda panustanud – olgu siis tunnis laua taga, kooke küpsetades, üritusi korraldades või lihtsalt kohal olles. Teele jäi nii rõõmu kui ka proovikive, väikseid samme ja suuri hüppeid. Aga iga õpetaja, lapsevanem ja õpilane andis oma panuse, et kool elus püsiks. Kui nüüd tagasi vaadata, siis on süda täis tänu.“ 

Koolis on 20 aasta jooksul tegutsenud 15 õpetajat, kaks asendusõpetajat ja üks külalisõpetaja: 

• Aastast 2005 Reet Meyer
• 2005–2010 Tiina Kälissaar
• 2005–2009 Larissa Nizker
• 2005–2011 Ülle Röber
• 2006–2009, 2011–2015 Liilika M. Allev
• 2006–2010 Kaja Telschow
• 2007–2019 Ave Vals
• 2007–2008 Erge Weinert
• Aastast 2009 Triin Engelke
• 2010–2012 Kerttu Jõgi
• 2012–2016 Anniki Nugis
• 2012–2013 Kadri Reichard
• 2013, aastast 2016 Kristi Grünberg
• 2013–2015, aastast 2017 Kaur Kask
• 2015–2017 Susan Lahesalu

Asendusõpetajatena abistasid Laura Balzer ja Jette Vood, külalisõpetajana tegutses ühel korral Ivo Reinok. Õpetatud on beebisid, mudilasi, eelkooliealisi, noori koolirühmi, kooliealisi, teismelisi ning isegi täiskasvanud väliseestlasi ja nende sakslastest vanemaid. 

Kokku on koolis käinud 20 aasta vältel 159 last. Eelmisel aastal oli au kooliridades tervitada esimest Hamburgi Eesti Kooli vilistlase last. 

Viimase kolmveerand aasta jooksul koostasime koos lapsevanema ja Hamburgi Eesti Seltsi juhi Sigrit Vetteriga Hamburgi Eesti Kooli juubeliraamatut. Vaadates tagasi enda üheksale aastale koolijuhatajana ja rohkem kui kümnele aastale Hamburgi Eesti Kooli õpetajana, toon sealjuures suurima märksõnana välja „kokkuhoidmise“ (kahena mõistetavana).  

20 aasta jooksul on küll väga palju muutunud – oleme läbinud digitaalse revolutsiooni, saame kirjutada üksteisele välksõnumeid, ei pea enam üüratuid rahasummasid maksma, et üksteisega telefonis kõneleda, ja kõik uudised jõuavad meieni kohe. Samas on ka sellest üleküllus – kõike seda on vahel nii palju, et meie töö ja vaev mattub teiste ürituste ja meelelahutuse ohvriks. Pean aga ka tõdema, et meie vabatahtliku töö põhitalad on jäänud samaks – armastus kogukonna ja selle jätkusuutlikkuse vastu on kandnud meid juba algusest peale. Pidupäeval on loomulikult meeldiv meenutada kõike head ja paremat, lugeda üles kõik õnnestumised ja edulood. Elu käib aga tõusude ja mõõnadega, ning soovin siinkohal ka meenutada, et kogu see töö on vahel ka väga keeruline ja närvesööv.  

Väljastpoolt tegusaid kogukondi jälgides on tihti tunne, et meil on isiklikult inimestena tohutult palju vaba aega, et kõike korraldada. Riigi poolt tekib toetusi kirjutades tunne, et meile meeldib maksumaksja raha laristada. Kui soovime Eestist külalisi esinema kutsuda, on tihti õhus eeldus, nagu meie kukrud punnitaksid rahast ja taevas oleks piiriks – transport, ööbimised, honorarid, päevarahad...  

Reaalsus on aga, et kõigil tegusatel kogukonna liikmetel on täpselt samad 24 tundi päevas ja olematu rahaline tagapõhi. Raamatu koostamise ja kooli juhtimise näitel saan omalt poolt kirjeldada tõsielu: lõviosa ülesannetest saab tehtud hilisõhtustel või öistel tundidel, kui pea paks ja uni silmas. See töö on tasustamata – meie projektid leiavad tee reaalsusse läbi toetuste, mille üle oleme loomulikult äärmiselt tänulikud, kuid mis omakorda vajavad ettevalmistust ja põhjalikku järeltööd aruannete näol. Raamatuprojektiga alustasime näiteks detsembris 2024, kui kirjutasime jõulupuhkusel avaldust trükise väljaandmiseks.  

Meie tõeline tasu peitub aga heades sõnades, äratundmises, tunnustustes riigi ja rahva poolt, südametunnistuses, et oleme oma väikese eesti kogukonna jätkusuutlikkuse heaks midagi tähtsat ära teinud – mis ei oleks olulisem, kui meie lastele eesti keelt ja kultuuri õpetada? Tänapäeval on järjest keerulisem leida inimesi, kes „tasuta“ soovivad sellist tööd enda peale võtta. Tihti tekib tüdimus ja tunne, nagu see ei läheks kellelegi korda. Hamburgis oleme õnnistatud lapsevanemate ja kogukonna liikmetega, kes meile, juhatajatele ja õpetajatele tihti meenutavad, kui tänulikud nad meie töö eest on.  

Sellest ka minu suur soov edaspidiseks: meenutagem kõigile neile, kes päev-päevalt meie rahvust, keelt ja kultuuri väliseesti kogukondades kannavad – AITÄH! Aitäh, et teete seda, millest saame kahekümne aasta möödudes panna kokku järgmise 350 leheküljelise raamatu, kirjutada artikleid ja tähistada juubelipidu. Aitäh, et olete olemas. 

Kristi Grünberg, Hamburgi Eesti Kooli juhataja