Vabamu näitus paneb eestlased maailmakaardile

Ilmaküla näitus tõstab pildile meie diasporaa rolli Eesti ajaloos. Kindlasti tasub Eestisse tulles näitust vaatama minna ja veel saab ka oma lugu jagada.

Vabamu uuel näitusel „Ilmaküla eestlased“ saab muu hulgas maakaardilt lugeda eestlaste saatusest maailma eri paigus, näiteks kuidas õed Olga Männik ja Maria Otsa (Männik) jõudsid 1940ndatel maakera eri pooltele.  

Maria (1898–1981) ja Olga (1902–1996) kasvasid üles eelmise sajandi alguses tavalises Eesti peres Ida-Virumaal, ühest õest sai õpetaja ja teisest raamatukoguhoidja. Teise maailmasõja keerises tabasid neid aga väga erinevad elusaatused.

Maria koos poja Udo ja abikaasa Johannesega viidi oma kodust minema 14. juunil 1941. Pereisa saadeti sunnitöölaagrisse, kust ta kunagi ei naasnud; Maria koos varateismelise Udoga saadeti Tomski oblastisse, kus ta pidi töötama põllul, korjama metsast nuluoksi ja töötama ehitusel, tahudes käsitsi palke majade ehitamiseks. Udo omandas Siberis põllumajandushariduse ning töötas traktoristina. Udo abiellus Siberis ja sai kolm last. 1958. aastal ehk 17 aastat pärast küüditamist, said nad loa pöörduda tagasi Eestisse.  

Maria õde Olgat ja tema poega Andrest olid Nõukogude võimud samuti 1941. aasta juunikuus otsimas käinud, kuid olles napilt pääsenud, otsustas Olga mitte riskida kodumaale jäämisega, kui Punaarmee 1944. aastal uuesti Eestisse tungis. Põgenemisteekond oli riskantne, aga lõpuks jõuti toona Saksamaale kuulunud Gdańskisse. Edasi rändasid nad sõjakeerises Weimarisse ning sõja lõppedes pääsesid Baierimaale, millest oli pärast Saksamaa jagamist saanud USA tsoon. 1950ndatel said Olga ja Andres võimaluse emigreeruda USA-sse Ohio osariiki, kust Olga omakorda liikus 1968. aastal edasi Kanadasse. Olga ei jõudnud enam kunagi kodumaale, kuid pidas õe Mariaga tihedat kirjavahetust ja saatis talle pakke.  

Olga ja Marie lood on üksikud näited sadadest, mis on lisatud „Ilmaküla eestlaste“ pidevalt täienevale interaktiivsele kaardile. Igaüks saab meiega oma lugu jagada ning anda oma panuse näitusele.  

Vabamu uus suurnäitus „Ilmaküla eestlased“  

Me elame globaalse rände ajastul: iga kümnes eestlane elab praegu väljaspool Eestit. Samas on hajala roll Eesti ajaloos alati olnud väga oluline. Uue näitusega tahame me seda rolli vääriliselt tunnustada.

Näitus vaatab Eesti väliskogukondade lugu läbi mitme sajandi, erinevate rändelainete vahel on erinevustest hoolimata ka palju ühist. Näiteks rahvariided eesti identiteedi hoidjana on kohal nii 19. sajandi Krimmis kui 20. sajandi Kanadas. Nõukogude okupatsiooni eest põgenenud Linda Erika Kääramehe rahvariideseelikust on inspireeritud ka näituse värvikirev kujundus.

Näitus on avatud kuni 2028. aasta jaanuarini.

Jaga oma lugu – https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfUgP5ayPuDKIiW2c2mW5d3Zw2XVB37vAUSdskkjqvN-hERJQ/viewform 

Näituse info kodulehel – https://vabamu.ee/exhibitions/tulekul-ilmakula-eestlased/ 

Uudis ja pildid näituse avamisest – https://vabamu.ee/news/uus-naitus-ilmakula-eestlased-on-nuud-avatud/