Andmed liiguvad koos inimestega: mida Eesti ja Soome rahvastikuregistrite andmevahetus meile annab
Eesti Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas kirjutab, kuidas selgus registrites lihtsustab inimeste elu mõlemal pool lahte.
Eesti ja Soome vahetavad juba aastast 2006 omavahel rahvastikuregistris olevaid elukoha andmeid. See tähendab, et juba 20 aastat on Soome andnud Eestile teada sinna kolinud Eesti kodanikest ning Eesti teatanud Soomele meile kolinud Soome kodanikest. Soomest saadud andmete alusel muudeti Eesti kodanike elukoha andmeid meie rahvastikuregistris. Soome aga seni meilt saadud andmeid oma registrisse ei kandnud, mis tähendas, et Eestisse elukoha registreerinud inimesed pidid kahes riigis oma elukohast teada andma.
2024. aasta kevadel jõustus aga Eesti ja Soome vahel sõlmitud uus leping, mille alusel laiendati isikute ringi, kelle andmeid vahetatakse ning lisaks elukohaandmetele lepiti kokku ka kahe riigi vahel liikuvate inimeste muude andmete vahetamises: peamiselt inimese suuremaid elusündmusi puudutavate andmete, näiteks abielu, lahutuse, aga ka surma andmete.
Sellise automaatse andmevahetusega kindlustatakse, et nii Eestis elavate Soome kodanike kui Soomes elavate Eesti kodanike rahvastikuregistri andmed kahe riigi vahel kolides on mõlemas riigis samasugused, ajakohased ning õiged. Eesti ja Soome vaheline rahvastikuregistrite andmevahetus on oluline põhimõtteline samm kaasaegse ja täpse riigihalduse suunas. Tõsiasi, et enam kui 13 000 inimesel oli enne rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmetes segadus ehk kahe riigi registris erinev ametlik elukoht, näitas valusalt, kui suur oli lõhe inimeste tegeliku elu ja registritesse kantud andmete vahel. Selle korrastamine on avalikes huvides – nii riikide, omavalitsuste kui ka inimeste endi jaoks.
Riikidevahelise koostöö tulemusel vähenes Eesti rahvastikuregistrijärgne elanike arv ligi 6000 inimese võrra, enim Tallinnas. Need olid isikud, kel seni oli registreeritud Eesti registris Eesti elukoht ja Soome registris Soome elukoht, kuid kes nüüd tegid valiku, et neil on mõlema riigi registrites Soome elukoha andmed. Esmapilgul võib see tunduda negatiivse arenguna, kuid tegelikult annab see riikidele ja omavalitsustele korrektsema info oma elanike kohta. Teenuseid, toetusi ja investeeringuid saab planeerida vaid siis, kui on teada, kui palju inimesi tegelikult piirkonnas elab. Näiline elanike arv võib küll statistiliselt kasulik tunduda, kuid moonutab reaalsust ning toob pikaajaliselt kaasa valed otsused.
Oluline on ka inimese vaatenurk. Aastaid on harjutud olukorraga, kus Soomes töötav ja Eestis aadressi alles hoidev inimene pendeldab ka elukoha andmetega justkui „kahe riigi vahel“. Uus süsteem, kus alaline elukoht saab olla registreeritud korraga vaid ühes riigis ning kus elukohavahetuse andmete vahetamine toimub automaatselt X-tee kaudu, teeb selguse saavutamise märksa lihtsamaks. Piisab elukoha registreerimisest uues riigis ning andmed liiguvad ise – paberimajandus ja topeltkohustused vähenevad.
Samas ei saa mööda vaadata ka tundlikumatest küsimustest. Andmevahetuse laienemine elukohtadelt surma-, perekonnaseisu- ja tulevikus ka sünniandmetele eeldab suurt usaldust riiklike infosüsteemide vastu. Kuigi Eesti ja Soome on mõlemad tuntud kui tugevad digiriigid ja X-tee omakorda enda turvalisuse poolest, peab riik inimestega avatult suhtlema: mida vahetatakse, miks seda tehakse ja kuidas andmeid kaitstakse. Usaldus ei ole iseenesestmõistetav, vaid seda tuleb pidevalt hoida ja tõestada.
Automatiseeritud andmevahetus leevendab ka inimlikult raskeid olukordi. Surmaandmete vahetamine tähendab, et lähedased ei pea enam kahe riigi vahel dokumentidega asjatama ajal, mil tähelepanu peaks olema leinal ja asjaajamise lihtsal kulgemisel. See on näide sellest, kuidas digiriik ei ole ainult mugav, vaid ka empaatiline.
Kokkuvõttes on Eesti ja Soome rahvastikuregistrite andmevahetus loogiline jätk kahe riigi pikale koostööle. Tänane samm aitab viia ametlikud andmed kooskõlla tegeliku eluga, toetab õiglasemat ressursijaotust ning vähendab inimeste halduskoormust. Edu võti peitub aga selles, et tehniline sujuvus käib käsikäes selge teavituse ja inimeste teadlikkusega. Selgus registrites lihtsustab lõpuks ka inimeste elu.
