Lütseumiõpilaste rahutused Prantsusmaal
Prantsusmaal algasid 29. septembrist ulatuslikud lütseumiõpilaste rahutused ja kooliblokaadid, millest võtsid osa sajad koolid üle kogu riigi. Liikumine algas juba nädal enne Creteil’ piirkonna lütseumides.
Meie oma tütar osales täna manifestatsioonil Bussy-Saint-Georges’i Marthin Luther Kingi lütseumi ees. Õpilased blokeerisid kooli sissepääsu ja nõudsid plakatid käes oma õigusi. Olukord kujunes päris pinevaks, sest noormehed olid kaasa toonud ka ilutulestiku rakette ja süütasid kooli ees tule, mis loomulikult on lubamatu. Kohal oli ka politsei, et olukorda kontrolli alla saada.
Lütseumlased ei ole rahul, et nende koolipäevad on ülipikad: tunnid algavad kell 8 ja lõppevad kell 18, sealjuures on tunniplaan koostatud nii halvasti, et päeva keskel võib ette tulla mitmetunniseid auke. Jõudes koju on vaja järgmiseks päevaks teha veel mitu tundi koolitöid ning suured hindelised kontrolltööd kuhjuvad sageli ühele nädalale, mitu suurt kontrolltööd päevas, mis paneb õpilased tohutu pinge alla. Nii pikad koolipäevad ei võimalda noortel veeta aega oma peredega ega käia koolivälistes huvialaringides või sporditreeningutel. Näiteks võis ühelt loosungilt lugeda: „Koolitunnid 8-18, me oleme õpilased, mitte töölised.“ Loosungi koostas üks 16-aastane neiu, kelle ema jõuab töölt koju enne kui tütar koolist. Klassid on ülisuured – kuni 35 õpilast klassis. Seega oli ühel plakatil irooniline lause: „35 õpilast klassis, aga probleemiks on telefon.“ Plakat oli ajendatud sellest, et selle õppeaasta alguses keelati lütseumides ja põhikoolides mobiiltelefonide kasutamine. Klassikaaslase plakatilt võis lugeda: „Mitte halvasti kasvatatud, vaid meie arvamust ei kuulata.“ Neiu soovis väljendada arvamust, et see protest kooli ees ei ole mitte halb kasvatus, vaid soov, et noori lõpuks kuulda võetaks. Kolmanda tüdruku plakatil seisis. „Ülekoormatud tunniplaan – äärmuseni kurnatud noored.“ Nimelt loeb Prantsusmaal kahel viimasel kooliaastal iga jooksev hinne, mis läheb kooli lõpetamisel eksamihinnete arvestusse. Õpilased on seetõttu ülisuure pinge all, sest kardavad eksamitel läbi kukkuda ja selle tulemusel soovitud kõrgkooli mitte sisse saada. Reedel pandi otse koolimaja ukse ees plahvatama suur prügikast, mille tulemusel purunesid koolimaja aknad. Õpilased evakueeriti varuväljapääsu kaudu. Alates uuest nädalast on kool seetõttu distantsõppel. Sajad koolid Prantsusmaal on distantsõppel.
Seega nõuavad koolinoored lühemaid koolipäevi, läbimõeldud tunniplaani, et tunnid ei jääks ära ja oleks olemas asendusõpetajad, eksamisüsteemi muutmist lütseumi lõpetamisel.
Lisaks sellele on paljud koolimajad väga halvas seisukorras, kuna neid pole aastaid remonditud ja need võivad kujutada otsest ohtu õpilaste ja õpetajate tervisele. Eriti halvad tingimused koolimajades ilmnesid suviste kuumaperioodidega, kui klassiruumides oli mõnel pool 40 kraadi sooja ja sellistes tingimustes polnud võimalik ei õppida ega lõpueksameid sooritada.
Mitmel pool on rahulikud meeleavaldused väljunud kontrolli alt ja noored on põletanud prügikaste ja lõhkunud koolimaju.
Nantes’is hävis 1. oktoobril õpilaste meeleavalduse käigus tahtlikult süüdatud tulekahjus Nelson Mandela lütseumi fuajee. „Süüdata lütseum, lõhkuda kooli, rünnata õpetajat, tuletõrjujat või politseinikku – see ei ole manifestatsioon.“, sõnas endine peaminister Edouard Philippe.
Prantsusmaa siseminister Laurent Nuñez teatas, et kolmapäeval peeti kinni 625 inimest ning kokkupõrgetes sai vigastada 83 politseinikku. Rahutuste algusest peale on vigastada saanud 119 õpilast ja koolitöötajat, ütles haridusminister Édouard Geffray. Sajad koolid Prantsusmaal on rahutuste tõttu suletud ning üle 400 alaealise arreteeritud.
Reimsis oli kesklinnas häiritud ühistransport ja õhk pisargaasi tõttu mitte hingatav - see oli tingitud Reimsi katedraali vastas asuva Libergier’ lütseumi ees toimunud keskkooliõpilaste ja politseinike vahelisest vastasseisust.
Rennes’is ühinesid lütseumiõpilastega ka tudengid, blokeerides oma ülikooli sissepääsu. Nad nõuavad, et ülikooliõpingud oleks kõigile kättesaadavad ning näitavad oma solidaarsust lütseumlastega.
Peaminister Sébastien Lecornu palus oma ministritel puhkenud õpilasrahutuste tõttu tühistada sel ja järgmisel nädalal kõik komandeeringud, et kõik vahendid suunata olukorda kontrolli alla saamisele.
Justiitsminister Gérald Darmanin moodustas kriisikomisjoni ning pidas täna kell 17h30 koosolekut videokonverentsil 36 departemangu peaprokuröriga, et olukorrale lahendust leida. Selge on see, et lõhkujad ja põletajad peavad saama karistatud ning töötakse välja juhised olukorra ohjamiseks. Samas vajavad aga lahendamist lütseumlaste poolt tõstatatud valukohad.
6. oktoobril kutsuvad ametiühingud üldstreigile.
