Globaalne Eestlane | Serbia ja Põhja-Makedoonia – potentsiaalne turg IT-ettevõtetele

Serbia ja Põhja-Makedoonia – potentsiaalne turg IT-ettevõtetele

Kolmapäev, juuli 7, 2021
Kategooria: 

Lääne-Balkani peale mõeldes võib esmapilgul meelde tulla regiooni keeruline ja valus ajalugu, kuid tegelikult on piirkond kiiresti muutumas ning pakub ettevõtjatele palju huvitavaid võimalusi.

Lääne-Balkani riikide majandused arenevad kiiresti ja meelitavad üha enam ligi välisinvesteeringuid. Eriti kehtib see IT-sektori kohta, mille kasv on mitmes piirkonna riigis olnud märkimisväärne. Lääne-Balkani riikide kasuks räägib ettevõtjasõbralik ärikeskkond, kõrgelt haritud tööjõu kättesaadavus, konkurentsivõimelised kulud ning valitsuste pakutavad lisasoodustused. Lääne-Balkani valitsused tunnevad suurt huvi ka digilahenduste vastu ning Eesti on mitmes mõttes neile heaks eeskujuks. Juba praegu on mitu Eesti IT-ettevõtet Lääne-Balkanil Eesti e-riigi maine toel kanda kinnitanud. Samuti on mitu piirkonna riiki avaldanud soovi saada mõne aja pärast Euroopa Liidu liikmeks, mis avardaks veelgi Eesti ettevõtete võimalusi siinsetel turgudel tegutseda.

"Nagu ka riigiasutuste ja ministeeriumite toimimine on väga palju tugevatel natuuridel ja persoonidel põhinev, nii on ka äris. Selge on see, et teatud kokkulepped sõlmitakse teistmoodi kui meil," tõdes Net Groupi esindaja Anders Abel.

Tehnoloogiaettevõttel Net Group on Balkani partneritega koostöökogemus alates 2015. aastast. Abeli sõnul on palgatase Makedoonia IT-sektoris kolmandiku võrra madalam kui Eestis, kuid uue hooga käivitunud EL-i laienemispoliitika võib selle konkurentsieelise peagi kaotada.

"Meie ettevõtte strateegiline otsus on olla siin kohal julgena, esimesena, enne kui me peame õppima, kas need hinnad tulid järgi või ei tulnud järgi ja näeme seda tahavaatepeeglist," sõnas Abel.

Tema sõnul ei osta nad Makedooniast sisse üksnes koodikirjutamist, vaid partnerettevõttel It Labs on projektides arvestatav roll.

It Labsi kaasomanik Ilja Misov ütles, et Eesti partnerita oleks Makedoonia ettevõttel Euroopa Liidu turule keeruline pääseda.

Suurima hüppe on Põhja-Makedoonias teinud IT-sektor, mis ennustuste kohaselt kasvab lähitulevikus üheks olulisemaks majandusharuks. Kui 2019. aastal töötas IT-allhanke sektoris pea 6000 töötajat, siis aastal 2022 ületab see arv eeldatavasti juba 15 000 piiri. Juba praegu on paljud välismaised IT-ettevõtted riigis kanda kinnitanud.

Ehkki Lääne-Balkani riikides on toimunud hulk positiivseid muutusi, tuleks arvestada ka võimalike riskide ja takistustega. Kuigi Serbia ja Põhja-Makedoonia õigusaktid on üldiselt ettevõtjasõbralikud, esineb neis riikides probleeme nii korruptsiooni kui ka kohtusüsteemiga. Enne turgudele sisenemist tuleks ennast kindlasti kohaliku õigussüsteemiga kurssi viia ja konsulteerida mõne kohalikke olusid tunduva konsultatsioonifirmaga.


   

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus..
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.