21. sajandi lõpuks võib eestlasi olla pool rahvastikust
Jättes kõrvale Ukraina sõjapõgenikud, on viimase kümne aasta jooksul Eestisse igal aastal sisse rännanud keskmiselt 4500 inimest rohkem kui siit lahkunud. Kuigi uus rahvastikuprognoos veel valmis pole, siis võib eeldada, et trendi jätkumisel on sajandi lõpuks eestlasi alla poole riigi elanikkonnast, ütles rahvastikuteadlane Allan Puur.
Statistikaameti värske uuringu järgi on eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaal Eestis 65 protsenti.
"Kui vaatame andmeid, siis tuleb vahet teha, kas räägime eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest või nendest inimestest, kes määratlevad ennast eestlastena. See pilt ja need suhtarvud on mõnevõrra erinevad. Kui vaadata eestlaste osakaalu, siis see on 68 protsenti ehk kolme protsendipunkti võrra suurem kui eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osakaal," rääkis Puur.
"Mis on huvitav ja millest võib-olla ei ole väga palju ka juttu olnud, on see, et eestlaste arv enesemääratluse põhjal on aastast 2017 üsna jõuliselt suurenenud. 2017. aasta kohta näitab statistikaameti andmebaas, et eestlasena määratlenud inimesi on 904 000 ja praegu - seitse aastat hiljem - on neid 931 000. Rohkem kui 25 000 võrra on see arv suurenenud. See näitab, et meil on toimumas enesemääratluse muutmine, et osa inimesi, kes on varem ennast kellegi teisena identifitseerinud, on nüüd otsustanud rahvastikuregistris märkida ennast eestlasteks," selgitas Puur.
Puur rääkis, et 1945. aastal, pärast Teise maailmasõja lõppu moodustasid eestlased 97 protsenti siinsest rahvastikust, mis tähendab, et enamik teistest rahvustest inimesi on suuresti siia hiljem juurde tulnud.
"Mis tulevikus selle proportsiooniga juhtub, siis sellele vastamiseks on tarvis rahvastikuprognoosi, mis eestlasi ja teisi rahvusi eraldi käsitleb. Eesti kohta on sellist prognoosi tehtud seni ühel korral, 2016-2017. aasta inimarengu aruande raames. Sealt oli näha, et kui suurem ränne püsib, siis hakkab eestlaste osakaal vähenema," sõnas Puur.
Puur kirjeldas, et senise prognoosi, kus eestlaste osakaal väheneb 60 protsendi lähedusse, ajahorisont oli 21. sajandi lõpuni.
"Aga selle juures tuleb arvestada, et tollase prognoosi tegemisel eeldasime suhteliselt tagasihoidlikku sisserännet. Kuna rändepööre oli toona alles äsja toimunud, siis meie prognoosi eeldustes oli, et igal aastal tuleb siia umbes 2000-2500 uut inimest, kuid oleme näinud viimase kümmekonna aasta jooksul - kui isegi ukrainlasi mitte arvestada -, et tegelik keskmine rändesaldo on olnud 4500 inimest aastas. Selle võrra on ka need tulemused, millest ma rääkisin, vananenud. Tegelik proportsiooni muutus saab olema suurem," rääkis Puur.
"Milline eestlaste osakaal täpselt olema saab, seda peaksime lähema aasta jooksul teada saama, sest statistikaametiga on kokku lepitud, kui nad teevad uue Eesti rahvastikuprognoosi sellel aastal, siis tulevad prognoosi juurde ka rahvuspõhised arvutused," sõnas Puur.
Puur hindas, et kui rändesaldo on piisavalt suur, siis on küllalt tõenäoline, et eestlaste osakaal Eesti rahvastikust langeb alla 50 protsendi.
Puur: sünde mõjutab mitu aspekti
Mullu sündis 10 949 last, mis on 697 võrra vähem kui aasta varem. See markeerib uut madalaimat sündide arvu Eesti rahvastikustatistika ajaloos.
Eesti madalast sündimusest rääkides ütles Puur, et praeguse olukorra tekkes on rolli mänginud nii lühiajalised kriisilaadsed tegurid ja kui ka pikaajalisemad struktuursed tegurid.
"Kui räägime lühiajalistest, siis alates Covid-19-st on olnud meil üks kriis teise otsa. 2021. aastal hakkas inflatsioon kiirenema ja see jõudis tippu 2022. aasta keskel. Samal aastal algas Ukraina sõda ja ega majandusolukord ju normaliseerunud pole, kui vaadata, kasvõi millised suured raskused on praegu riigieelarve kokku saamisega. Need kriisid kestavad kõik edasi, kuigi ühel hetkel nad ka lahenevad," rääkis Puur.
Puur ütles, et lisaks lühiajalistele kriisidele on madala sündimuse mõjuriteks ka pikemaajaliselt toiminud struktuursed tegurid. "Üks selline tegur on see, et oleme endiselt selles faasis, et kus iga aastaga lapsesaamiseealine rahvastikuosa muutub absoluutarvuliselt väiksemaks ja tänu sellele muutusele jääb igal aastal 150-160 sündi hinnanguliselt vähemaks. Kui paneme viis või 10 aastat kokku, siis see on juba päris arvestatav muutus ja see vähenemistrend läheb edasi sinna 2030. aastate keskpaika," rääkis Puur.
Puur rääkis ka, et lisaks sellele on näha nooremates põlvkondades, et soovitud laste arv on vähenenud. "Kui Eestis 1970-80-ndatel aastatel sündinud põlvkondades sooviti keskmiselt 2,1-2,2 last, siis 1990-ndatel ja nullindate alguses sündinud põlvkondades, on laste arvu soov langenud 1,9 peale. Nende arvude juures peame arvestama seda, et kõik soovid tegelikkuses ei realiseeru. Nii et põlvkondade vahetusega on sündimuse vähenemine samuti seotud," lausus Puur.
Statistikaameti andmetel elas Eestis 2024. aasta alguse seisuga 1 374 687 inimest. 2023. aastal sündis 10 949 inimest ja suri 16 002, seega oli sündide arv ajalooliselt madal ja loomulik iive miinuses, kuid rahvaarv kasvas tänu sisserändele.
