Anne-Ly Reimaa: Eestimaa eripalgeline kultuuripärand on meie ühine rikkus

Anne-Ly Reimaa kirjutab sellest, kuidas kultuuririkkuse aastal soovime kõlavamal häälel rääkida Eesti oma eripärasest kultuurist, kuid ka võõrsil elava eestlaskonna ettevõtmistest eesti keele ja kultuuri hoidmisel.

Sel aastal on Kultuuriministeeriumi poolt väljakuulutatud teema-aastaks Kultuuririkkuse aasta. See on aasta, mil soovime kõlavamal häälel rääkida nii eesti oma eripärasest kultuurist, kuid ka võõrsil elava eestlaskonna ettevõtmistest eesti keele ja kultuuri hoidmisel. 

Samuti tõstame me teema-aastal esile meie kõrval elavate eri rahvuste kultuure ja kultuuripärandit. Ühine kultuuriruum, mida loovad ühiselt erinevate kogukondade, Eestis elavate rahvastega ja eesti kogukondadega võõrsil, kannab väärtusi, mis aitavad hoida Eesti riiki. Selleks on ühine kultuurimälu, ühine ajalugu, avatus ja koostöö.

Iga maa kultuur on kui sulatuspott, mis sisaldab kindlale rahvusele ainuomast, kuid ka siirdeid teistest kultuuridest. Eesti keelde ja kultuuri on talletunud meie minevikukogemus, mis kannab endas eri aegadest pärit mitmepalgelisi traditsioone ja tavasid. Eesti vaimse kultuuripärandi kujunemisel on väga olulist osa etendanud meie geograafiline paiknemine lääne ja ida piiril. Meil olnud tihedad sidemed Läänemere-äärsete riikidega ning meie maa jaotub ajalooliselt kaheks suureks sisemiseks kultuuripiirkonnaks – kunagiseks viikingite Idatee ehk Austrvegri äärseks meresidusaks Põhja- ja Lääne-Eestiks ning sisemaiseks Lõuna-Eestiks.

Kultuuririkkuse teema-aasta tõstab esile nii Eesti eripalgelise kultuuripärandi kui ka siin elavate teiste rahvaste kultuuri ja tavad. Meie rahvakultuuri tunnusjoon on selle sisemine mitmekesisus: väikeselt alalt võib leida suuri piirkondlikke erinevusi nii keeles, käitumisviisides kui ka mentaliteedis. Siin võivad eestlased oma kultuuritraditsioonide kõrval leida ka teiste rahvaste, eriti baltisakslaste, venelaste ja rannarootslaste kultuuripärandit.

Eestis on arvukalt teisi rahvusgruppe, suurimad neist on venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased, leedulased, juudid, tatarlased, aga ka kaugemate maade esindajaid, nagu türklased, hindud, pakistanlased, brasiillased ja teised. Kokku elavad Eestis praegu 216 eri rahvuse esindajad, kes on enam kui 150 erineva riigi kodakondsusega ning räägivad ligukaudu 240 erinevat emakeelt. Kultuuride paljusus on osa meie ühiskonnast.

Vaimse kultuuripärandi, meile omaste kommete, teadmiste ja oskuste hoidmisel ja edasikandmisel on oluline koht ka tänapäeva inimeste elus. See tähendab eelkõige pärandi püsimist elavas kasutuses meie igapäevaelus, kuid ka eesti disainis, kunstis ja muusikas ning mujal meie kõrgkultuuris ja komberuumis.

Et hoida meie endi omanäolisi kultuuriruume ja murdekeeli, saavad Eestis riiklikku tuge seitse erinevat eesti kultuuriruumi – Kihnu ning Eesti saarte kultuuriruumid, kuhu kuulub ka rannarootsi pärandkultuur, Setomaa, Vana-Võromaa ja Mulgimaa, samuti Virumaa, mis hõlmab nii Lääne- kui Ida-Viru maakondi, ning Peipsiveere, mis toetab vanausuliste ja Kodavere kihelkonna omanäolist pärandkultuuri. Eesti Rahvakultuuri Keskus pakub tuge ja nõu ka eesti vaimse kultuuripärandi hoidmiseks, käsitööoskuste säilitamiseks ning erinevate koolituste läbiviimiseks. Riigi poolt toetatakse ka Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust.

On imetlusväärne, et võõrsil õppides, töötades ja elades on eestlaskond suutnud alal hoida oma emakeelt ja kultuuri. Pikkade traditsioonidega kooriliikumine, rahvatants, noortelaagrid, näiteringid, eesti kultuuripäevad ja palju muud on suutnud elus hoida eesti kultuuriruumi ka kodust kaugel.

Vaimne kultuuripärand annab meile eripärase identiteedi ja järjepidevuse tunde. Suures ja üha enam üleimastuvas maailmas on hea tunda end osana milleski erilisest, mis annab tuge meie igapäevastes ettevõtmistes. Eesti keele ja kultuuri säilitamine välisriikides elavate eestlaste poolt kajastub ka teema-aasta kavas. Kutsun üles teada andma oma ettevõtmistest Integratsiooni Sihtasutusele, mis on selle aasta teema-aasta elluviimise eestvedaja.

Kultuurivahetus ja ühised ettevõtmised pakuvad rõõmu meile kõigile ning aitavad säilitada vaimset sidet Eestiga olles ka kodust kaugel. Eestlastele üle ilma soovin ma paljut tarkust ja jõudu, et hoida ja edasi kanda meie iseolemise viisi nii kodus kui ka kaugemal. Eesti riigi tuntusele maailmas aitab kaasa Eesti kultuuri tuntus. Kultuuri mitmekesisus muudab Eesti huvitavaks maaks, kus on palju avastamisruumi nii meile endile kui ka meie külalistele.

Head kultuuririkkuse aastat meile kõigile! 

Anne-Ly Reimaa
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik