Eesti keele ja kultuuri laager on pannud väliseesti noored mõtlema ülikooliõpingutest Eestis
Suvine eesti keele ja kultuuri laager on paljude väliseesti noorte jaoks üks suve olulisematest sündmustest, kus saab praktiseerida eesti keelt, õppida tundma Eesti loodust ja kultuuri ning suhelda teiste väliseesti noortega, et luua endale tutvusvõrgustik. Käisime laagris külas ja uurisime, mis ärgitab noori Eestisse laagrisse tulema.
Käisime külas laagri kolmandal vahetusel, kus on eesti keelt heal tasemel valdavad noored. Tänavu suvel oli Viljandimaale laagrisse tulnud noori nii Ameerika Ühendriikidest, Bahamalt, Belgiast, Iirimaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Lätist, Marokost, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest kui Ukrainast. Laagri eesmärk on kümne päeva jooksul avardada koos Eestis elavate noortega teadmisi eesti keelest ja kultuurist, et hoida sidet kodumaaga.
Lisaks kolleegidele ministeeriumitest, kellega ühiselt rahvuskaaslaste valdkonnas tegutseme, kohtus laagris noortega ka haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kellele noored said palju põnevaid küsimusi esitada.
Ägedad mälestused kogu eluks
Saksamaalt laagrisse tulnud Ainol on Eestiga tugev side. Tema ema on eestlanna ja kuna suur osa sugulastest on siin, käiakse tihti külas. Aino on koos emaga õppinud eesti keelt, aga laagrisse tõi soov keelt veel paremini osata ja teiste eestimeelsete noortega kohtuda. “Ma olen tutvunud paljude inimestega, kes räägivad eesti keelt ja see on väga lahe, sest kodus ei ole võimalik keelt nii paljude erinevate inimestega rääkida. Olen saanud oma sõnavara laiendada ja uusi ägedaid mälestusi koguda,” sõnab ta laagri kohta. Aino soovib sidet Eestiga ka edaspidi hoida ja on mõelnud, et võiks siia ülikooli või elama tulla.
Marokost tulnud Adrianal oli laagrisse tulles suur soov õppida eesti keelt paremini rääkima. “Mu ema on eestlane ja mu vanemad kohtusid Eestis. Ma olen tegelikult ise ka Eestis sündinud ja mu emapoolne perekond elab siin. Mul on natukene kahju, kui olen eestlastest perega koos ja vahepeal ei saa mõnest sõnast või lausest aru. Sellepärast on keelelaager hea võimalus rohkem keelt õppida ja perega suhelda,” räägib Adriana. Laagrist võtab ta kaasa uued teadmised eesti keele ja kultuuri kohta ning ägedad mälestused. “Sain emakeelega ja Eestiga rohkem tuttavaks. Äge oli teiste väliseestlastega eesti keeles enda elust rääkida. Me oleme mõnes mõttes nii sarnased, aga samas nii erinevad.” Adriana on sisimas mõelnud, et võiks oma tuleviku Eestiga siduda ja siia näiteks ülikooli tulla: “Mulle väga meeldiks siia tagasi tulla, sest ma sündisin siin ja kogu mu pere on siin.”
Belgiast saabunud Matthias tuli laagrisse oma venna eeskujul, kes oli varasemalt käinud ja kiitnud. “Mu vennale väga meeldis siin laagris ja tahtsin ka ise uusi tutvusi saada, sest olin kuulnud, et seltskond on väga äge,” räägib Mattias. Tema ema on eestlane ja emapoolne suguvõsa elab Eestis, lisaks on siin ka palju sõpru. Mattias on õppinud Eesti koolis ja praegu on tal ka Belgia koolis eesti keele tunnid. Mattias kiidab, et on sel aastal laagris õppinud palju kohalikku slängi, mis on väga huvitav ja saanud ka uusi tuttavaid. “See on tõesti huvitav, kuidas inimesed tulevad igalt poolt kokku. Ka ühised väljasõidud ja saunaõhtud on väga mõnusad,” räägib ta. Mattiasel on veel kaks aastat põhikooli lõpuni minna, kuid ta on endamisi juba mõelnud, et äkki võiks tulevikus Eestisse õppima tulla.
Lätist laagrisse tulnud Rasmuse jaoks oli tegemist juba kolmanda keele- ja kultuurilaagriga. “Mulle meeldivad siinsed inimesed ja uued kogemused. Ma usun, et laager on põnev viis, kuidas keelt õppida ja maksimaalselt palju praktikat saada. Lisaks on see väga palju kaasa aidanud ka mu enesekindlusele. Alguses siia tulles ei olnud ma üldse enesekindel, aga nüüd tunnen ennast väga vabalt,” räägib ta. Rasmuse emapoolsed sugulased on eestlased ja elavad Eestis ning ta on õppinud üheksa aastat Riia Eesti koolis. Talle väga meeldib, et Eesti on Lätile nii ligidal, et siia on lihtne nädalavahetuseks külla tulla ja vanaema juures peatuda.
Ka Bahamalt tulnud Markkuse jaoks oli see juba kolmas kord laagris. “Varasemalt oli siin väga lahe ja tahtsin veel tulla. Mulle meeldib, et õpin siin Eesti keelt ja kultuuri,” jagab ta. Markkuse pere elab Eestis ja tal on siin ka sõbrad, kellega kontakti hoitakse. Markkus räägib isaga eesti keelt ja käib iga suvi Eestis külas, aga soovib siia ka talvel külla tulla. Sügisel läheb ta kümnendasse klassi, aga mõtleb vaikselt ka Tartusse ülikooli tuleku peale.
Saksamaalt laagrisse tulnud Nele jaoks oli see teine kord laagris osaleda. “Kuna mulle eelmisel aastal väga meeldis ja leidsin palju sõpru ning tundsin, et minu eesti keel sai palju paremaks, tahtsin veel õppida, et osata veelgi paremini eesti keelt rääkida ja kirjutada,” räägib ta. Lisaks saab laagris palju nalja ja kõik on väga sõbralikud. “Nagu väike perekond,” ütleb Nele, kes nägi laagris ka mitut tuttavat. Üks tema lemmikhetki tänavusest laagrist oli Tartu külastamise päev, sest Tartu on Nele lemmiklinn. Võib-olla toob tulevik Nele Eestisse ülikooli.
Eesti keele ja kultuuri laager on mõeldud välismaal elavatele eesti päritolu noortele, kes soovivad oma eesti keelt arendada ja mõnusalt aega viita. Keelelaagrid on jaotatud keele valdamise taseme järgi kolme vahetusse ja 13-18 aastased noored õpivad lisaks keelele ka paremini tundma Eesti kultuuri. Lisaks käiakse ekskursioonidel, tehakse sporti ja tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega.
Hea noor rahvuskaaslane, rohkem infot Eestisse õppima tuleku ja teiste võimaluste kohta leiad infovoldikust aadressil https://globalestonian.com/et/leia-oma-eesti. Eestis toimuvaga saad end kursis hoida Ülemaailmse eestluse kodulehel https://globalestonian.com/.
