Global Estonian | Eesti lihavõttetraditsioonid – vana kohtub uuega
Eesti lihavõttetraditsioonid – vana kohtub uuega
Foto: Puhka Eestis

Eesti lihavõttetraditsioonid – vana kohtub uuega

Asukoht: 
Eesti
Kategooria: 
Kultuur

Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. 19. sajandist pärit kombeid jälgime tänagi, kuid näiteks praktika, kuidas värvitud munade abil endale õige mees valida, on jäänud (õigustamatult) unarusse. Loe lugu läbi ja saad teada, kas ikka tähistad lihavõtteid õigete kommetega.

Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha, lihavõtted (viitab otseselt liha söömisele, mis tähistas paastu lõppu), munadepüha, kiigepühad (viitab traditsioonile kiikuda esimesel ülestõusmispühal suurtel puidust külakiikedel).

Esimest ülestõusmispüha tähistatakse Eestis tavaliselt pika lõuna, munade värvimise ja traditsioonipärase lihavõttemunade jahiga. Munade kaunistamine on väga levinud, tavaliselt värvitakse mune looduslike värvidega, näiteks sibulakoorte või punapeedimahlaga – ja seejärel rändavad kirjud munad juba lauda kaunistama.

Ehkki tube võib kaunistada ka kunstmunadega, on päris mune vaja koksimisvõistluse jaoks, mille käigus selgub igal aastal uus meister. See on lihtne - tuleb oma muna otsa koksida vastu vastase oma ning võidab see, kelle munakoor jääb terveks! Leidub perekondi, kus mune koksitakse aastaringselt – see on ju nii lõbus.

Paljud tänaseni järgitavad lihavõttekombed pärinevad vanarahva traditsioonidest. Üldjuhul Setomaal levinud munaveeretamise eesmärk on sama, mis munakoksimisel - vastase munakoore lõhkumine. Muna veeretatakse mööda liivakuhjatist alla eesmärgiga teistele munadele pihta saada. Kaldtee keerukusaste on täielikult enda otsustada. Võidab see, kelle muna jääb terveks!

LOE EDASI - Puhka Eestis 

 

 


  

Veebilehte haldab Integratsiooni Sihtasutus.
Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.